Mikael Agricola. Repro: Albert Edelfelt Reisil Wittenbergi otsis Mikael Agricola „tõelist pühakirja tundmist ja kristlikku õpetust“. Palmipuudepühal 1538 kirjutas Mikael Agricola oma õpingutelinnast Wittenbergist kirja kuningas Gustav Vasale. Turu toomkapiitli poolt teele saadetud reformaator pöördus kuninga poole selleks, et saada majanduslikku tuge. Agricola kirjutas, et on alanud Uue Testamendi tõlkimine soome keelde ja palus kuningakojalt ressursse selle töö lõpule ...

Jumala olemasolu küsimus on tänapäeva inimesi huvitav teema. See on hea, et inimesed mõtlevad Jumalaga seotud küsimuste üle. Samas võib märgata, et sageli ei vii sellised filosofeerimised kuhugi edasi. Põhjus on selles, et Jumal on püha ja inimmõistus ei suuda teda analüüsida, sest tegu on kellegagi, kes on meist piisavalt palju erilisem. Sõites Tallinnast Tartusse võib tunduda, et maakera on lapik, kuid vaadates kosmosest kogu pilti, võib näha, et see on ümmargune. ...

Mais Turus toimunud Soome 100. ja reformatsiooni 500. aastapäevale pühendatud kirikupäevade raames toimus ka sõpruskogudustega tehtava koostöö seminar, kus olid esindatud Ungari, Ingeri ja Eesti kirikud. Esindasin kirikupäevadel EELK vaimulike konverentsi juhatuse liikmena Eestit sõpruskoguduste töö seminaril. Kuigi Soomes on palju räägitud, et sõpruskoguduste koostöö on aja jooksul muutunud nõrgemaks, pole see kirikuvalitsuses töötava teoloogia ja oikumeenia eksperdi Ari ...

Usu juures on palju sõnadega seletamatut, kuid siiski kogetavat. Püha Vaimu väljavalamine nelipühil on üks selliseid sündmusi. Inimestena ei saa me sugugi sõnadesse panna neid tundeid, mida jüngrid kogesid, kui Jumala Vaim nende peale laskus. Samuti ei suuda me täpselt ära seletada, mismoodi Püha Vaim tuli. Kuid me võime näha Püha Vaimu tulemise tulemusi. Püha Vaimu väljavalamine muutis jüngrite usku ja suhtumist Kristusesse. Kui nad seni kartsid tunnistada oma usku ...

Perekond Paenurm: ema Mari ja isa Peeter, lapsed (paremalt) Jaagup Martin (11), Maarja Engel (13) ja Johannes Oskar (10). Erakogu Kaitseväe staabi- ja sidepataljoni kaplan leitnant Peeter Paenurm saab 26. mail 50aastaseks. Tegu on juubeliga, mida tuleb tähistada. Lisaks tööle kaitseväes on Paenurm olnud ka Ridala, Martna ja Tartu Maarja koguduse õpetaja. Ta oli nõus Eesti Kirikule intervjuu andma. Olen Paenurmede kodus Kuusalus teda ootamas, aga ta hilineb kolm tundi, sest ...

Taevaminemispüha (25. mai) oli Jeesuse maapealse etapi triumfaalne lõpetus. Ta läks tagasi taevasse ja kõik võisid veenduda, et Kristus oli tõeline Jumala Poeg, kes naasis Isa juurde. Päästja maapealne elu jäi seljataha ja ta läks koju. Jüngrite jaoks oli see ühest küljest tõendus sellest, et nad olid järginud õiget õpetajat, teisalt aga tähendas see neile kellestki olulisest lahkumist. Ilmselt oli nende südames palju küsimusi, mis olid seotud tulevikuga. Nad tahtsid teada, ...

Inimsuhete üheks aluseks on suhtlemine ja kõnelemine oma kaasinimesega. Kõneldes võime väljendada nii oma rõõmu või muret kui pahameelt. Selles suhtluses tulevad esile inimese kõige sügavamad tunded nagu austus, armastus, hoolivus. Rasketel teemadel kõnelemistki on vaja, sest vaid nii jõuame mingi lahenduseni. Jumalaga kõnelemise viisiks on palve. Sõna palvetama on eksitav, sest see näitab, et inimene palub midagi. Enamasti olemegi egoistlikult oma probleemidele lahendust ...

Kristlaseks saab inimene ristimises, mis tähendab tema vastuvõttu taevariigi kodanike hulka. Ristimisest alates on inimesel kõik taevariigi kodaniku õigused ja kohustused. Nagu maises elus kannab riik oma kodaniku eest hoolt, nõnda hoolitseb Jumal oma lapse eest. Jumal annab meile seda, mida vajame. Tema kuuleb meie palveid ja aitab meid nii, nagu on meile kõige parem. Isegi surm ei saa lahutada inimest Jumala armastusest, vaid on ukseks igavesse ellu. Nii võib taevariigi ...

Kantsler Ülle Keel andis ülevaate 2016. aasta eelarvest. Presiidiumis kirikukogu juhatus: Tiit Salumäe (vasakult), Urmas Viilma ja Urmas Arumäe. Tiit Kuusemaa Kirikukogu XXIX koosseis kogunes Kuressaares oma viimasele istungjärgule. Kirikukogu on EELK kõrgeim seadusandlik ja korraldav organ ning selle liikmete volitused kestavad neli aastat. Nüüd täitub neli aastat ja nii kogunes kirikukogu oma praeguses koosseisus viimast korda. Järgmisel korral tuleb kokku juba uus ...

Kodu on eestlaste jaoks väga olulise tähendusega. Kui mujal maailmas suur osa inimesi üürib korterit, et oleks lihtsam vahetada elukohta, siis meil on auasi omada oma kodu. Meie rahva jaoks on kõige valusamad asjad olnud kodust võõrale maale küüditamised, sest need on lõiganud katki sidemed oma kodu, sugulaste, kultuuri ja keelega. Olles kodust eemal, on loomulik, et tunneme koduigatsust, sest kodu annab turvatunnet ja seal on hea olla. Nii on meil, eestlastel, lihtne ...

Kui Jeesus õpetas, siis kasutas ta näiteid igapäevaelust ja kuulajad mõistsid tänu sellele paremini Kristuse õpetuse tähendust. Hea karjase teema on hea näide sellest. Iga inimene teadis, mis tööd karjane teeb, ja sai aru, milline on hea ja milline halb karjane. Nii nagu kõigi muude töödegagi, on ka heaks karjaseks olemise juures oluline suhtumine töösse, see tähendab oma karja. Hea karjane armastab nii oma tööd kui karja ja teeb kõike südamega. Jeesus oli hea karjane, ...

Ülestõusmispüha õhtupoolikul, kui olin kirikust koju naasnud, avasin arvuti, et vaadata, mis on vahepeal Facebookis toimunud. Kümned inimesed olid tervitanud oma sõpru traditsioonilise kristliku tervitusega „Kristus on üles tõusnud“. Teised soovisid lihtsalt häid pühi. Kolmandad panid üles pilte. Mõned inimesed olid kirja pannud ka sügavaid mõtteid, millesse pidanuks süüvima. Postitusi lugedes kogesin, et ilmselt on kirjutajatel isiklik kogemus, mis paneb neid pühade ajal ...

Püha õhtusöömaajaga päevale järgnes ebaõiglane kohus Jee­suse üle ja tema ristisurm. Laupäev anti inimestele vaikseks järelemõtlemiseks, et siis pühapäeval rõõmustada Õnnistegija ülestõusmise üle. Suur neljapäev Igal aastal olid juudid paasapühade ajal paasasöömaajal, et meenutada Egiptuse orjusest vabanemist. Esimesel paasasöömaajal söödi Egiptuses paasatalle mõrude rohtudega. Talle verega määriti uksepiitu. Surm läks nendest majadest mööda, kus oli uksel talleveri, aga ...

Tuntud raamatuillustraatori ja kunstniku Richard Kiviti (1888–1981) kujundatud pühadekaart. Postkaart Ülestõusmispühad on kirikuaasta suurimad pühad, kuid pühadega seoses on inimestel ka palju küsimusi. Eesti Kirik aitab koos Tartu Pauluse koguduse õpetaja Kristjan Luhametsaga leida neile vastuseid. Ehk aitab see paremini mõista pühade sisu ja sõnumit. Miks eelneb ülestõusmispühadele paastuaeg? Kristus loobus kõigest. Et seda veidigi mõista, võib olla paastuajast abi. Samas ...

Elu pimedatel hetkedel vajab inimene kinnitust, et pimedus ei valitse maailma. Ülestõusmispühad kinnitavad seda. Pühade eel tundus, et maailmas võidutseb kurjus ja pimedus. Jeesus, kes oli aidanud paljusid, löödi risti ja keegi abisaanutest ei julgenud tema eest välja astuda. Isegi kõige ustavamad jüngrid pugesid peitu ja salgasid ära oma õpetaja. Vaid salaja julges üks Jeesuse järgijatest, Arimaatia Joosep, paluda Pilaatuselt luba matta Jeesus kaljusse raiutud hauda. Surm ...