Igale asjale siin maailmas on oma aeg ja paraku on ajal oma piirid. Kirikuaasta läheneb lõpule, et võiks alata uus ja et me saaks taas otsast alustada Jeesuse elu ja tegevuse vaatlemist ning kogemist oma elus. Paraku ei lõpe mitte ainult kirikuaasta, vaid ka inimese aeg siin maailmas on piiratud ja just sellepärast on ajaloos kirikuaasta viimasel pühapäeval tähistatud ka surnutemälestuspüha, millega meenutatakse oma kalleid lahkunud omakseid ja valmistutakse sellest ...

12. novembril pühitses Soome luterliku kiriku peapiiskop Kari Mäkinen ametisse Helsingi uue piiskopi Teemu Laajasalo. Helsingi piiskop on Soome piiskoppidest noorim, olles vaid 43aastane. Ta on paljudele soomlastele tuntud teleesinejana. Seni Helsingi Kallio koguduse õpetajana töötanud Laajasalo valiti augustis esimeses voorus järgmiseks Helsingi piiskopiks, sest piiskop Irja Askola otsustas siirduda pensionile. Laajasalo on seitsmes ametisolev Helsingi piiskop. Helsingi ...

Kirikuaasta läheneb lõpule. Kirikuaasta eelviimane pühapäev kõneleb kõige lõpust, millega seondub valvamine, valmistumine surma, Kristuse taastulemise ja igaviku vastu. Tegu on teemadega, mis on inimese jaoks rasked ja keerulised. Kes meist ei tahaks elada õnnelikult siin maailmas ja mitte mõelda sellele, et kunagi peab paratamatult meie eksistents siin lõppema. Ometi on inimese surm ainus asi, mis on siin maailmas kindel. See saabub igaühele kord; mõnele varem, teisele ...

Tallinnas Reformatsiooni 500. aastapäeva tähistati Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus 31. oktoobril usupuhastuspüha piduliku jumalateenistusega. Enne kell 18 algavat kiriklikku osa toimus kirikuvalitsuse ruumes peapiiskop Urmas Viilma vastuvõtt, kuhu olid kutsutud institutsioonide esindajad, tänu kelle panusele saab lõpusirgele jõudvat reformatsiooni teema-aastat kordaläinuks pidada. Peapiiskop rõhutas, et tal on raske panna sõnadesse oma tänu, samuti pole ta kindel, et ...

Iga inimene teeb vigu. Olles eksinud, on normaalne, et püüame seda heastada. Võime kahetseda oma vigu nii teise inimese kui Jumala ees ja paluda andeks. Inimesele endale on parem, kui ta saab oma eksimused andeks, sest süükoormaga elamine võib olla vägagi ränk. Andeks saamine on vabastav kogemus ja aitab eluga edasi minna ning loodetavasti suudame andeks saamise kogemuse mõjul tulevikus vältida neid vigu, mida oleme teinud. Andeks saamise kogemus on eluteel oluline. Vahel ...

Kaplanite kutseühingul on alanud uus voor kaplani ja hingehoidja kutsetunnistuste väljastamiseks. MTÜ Eesti Kaplanite Kutseühing korraldab käesoleval aastal uue kaplani ja hingehoidja kutse andmise vooru. Kõigil huvilistel tuleb esitada vajalikud dokumendid hiljemalt 17. novembriks. Kogu vajaliku informatsiooniga on võimalik tutvuda Eesti Kirikute Nõukogu kodulehel (leia kodulehel Töövaldkonnad / Eesti Kaplanite Kutseühing). Tartu ülikoolis töötajate nõustaja-kaplanina ...

Kristlase ellu kuulub nii kahtlusi kui küsimusi ning on loomulik, et sageli inimene küsib oma südames, kas ma usun õigesti ja kas ma elan selle kohaselt, millesse usun. Inimese suhe Jumalaga peaks tähendama usaldust, kuid alati on küsimus, kas me usaldame Jumalat piisavalt. Nii on loomulik, et iga uskliku inimese hinges toimub aeg-ajalt ka usuvõitlus. Kord jäävad peale püsivad väärtused ja usaldus Jumala vastu, vahel aga astume kõrvale eluteelt ja sammume omi teid. ...

Kristlik kirik on siin maailmas tegutsenud ligi 2000 aastat. Selle aja jooksul on maailm väga palju muutunud ja kahtlemata on muutunud ka kirik. Mõeldes muutustele võib kõnelda nii positiivsetest kui negatiivsetest arengutest. Vahel tähendavad muutused kiriku jaoks eemaldumist algsest elavast usust ja siis astuvad kiriku jaoks keskmesse enda organisatsiooniga hakkama saamine ja oma asendi kindlustamine ühiskonnas. Selliseid arenguid võis näha keskaja kirikus. ...

Eestil on paljudes maailma riikides oma saatkond, mille ülesanne on esindada seal meie kodumaad. Välisesindused esindavad riigis, kus nad tegutsevad, meie poliitikat, arendavad majanduslikke ja kultuurilisi suhteid ja kaitsevad meie kodanikke. Tänu diplomaatilisele esindatusele suhtleme muu maailmaga. Kristlik kirik on Jumala riik ja meie oleme selle saadikud maailmas. See tähendab suurt vastutust, sest meie ülesanne on esindada Jeesust oma kaasinimestele. Diplomaadid ...

On huvitav, et sarnase tähendusega sõnadel nagu usk ja usklik on Eesti elanike jaoks nii erinev tähendus. Kui küsida tänaval inimestelt, kas nad on usklikud, vastab enamik, et nad pole usklikud. Kuid kui küsida, kas nad usuvad Jumala või kõrgema jõu olemasolu, leiab suur osa, et keegi kõrgem on olemas. Usk on oluline, sest Jeesus ütles, et „kes usub, sellel on igavene elu“ (Jh 6:47). Nii sõltub inimese usust tema surmajärgne saatus. Kas pääsemiseks igavesse ellu piisab ...

Soome Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Kari Mäkinen (fotol), kes on olnud ametis alates aastast 2010, on teatanud, et jääb järgmise aasta juunis pensionile. Nüüd on Soomes algamas uue peapiiskopi valimise protsess. Alates 25. septembrist kuni 27. novembrini on võimalik esitada kandidaate peapiiskopi ametisse. Vastavalt Soome luterliku kiriku kirikuseadusele võib peapiiskopikandidaadi esitada vähemalt 30 valimistel hääleõigust omavat liiget. Valimiskogu on suur, ...

Kui Jeesus elas meie maailmas, oli juutidel välja töötatud väga täpne seaduste ja käskude süsteem, mis oli suures osas kirjas Tooras ehk viies Moosese raamatus, aga millele olid vagad kirjatundjad koostanud ka oma seletusi ja tõlgendusi. Elati ühiskonnas, kus kõik oli reglementeeritud ning paraku tõdeti, et ükski inimene ei suuda kõiki neid käske ja määrusi täita. Tunne, et olen patune ega suuda kõiki reegleid järgida, oli paha, siit tulebki küsimus, milline käskudest on ...

Mõeldes Martin Lutheri väikesele katekismusele tekib mul väga vastakaid tundeid. Ühest küljest hindan seda raamatut meie maailma mõjutajana. Aastal 1529 trükitud katekismus on mõjutanud meie kultuuriruumi rohkem, kui oskame arvata. Kui paljud põlvkonnad on selle raamatu abil õppinud elama eetilist ja moraalset elu! Kui paljud erinevate aegade inimesed on selle raamatukese abil mõistnud usu kõige olulisemaid tõdesid! Teisalt ei kasuta ma seda raamatut mitte kunagi ...

Kunagi piisas inimesele õnneliku elu elamiseks leivast ja tagasihoidlikust majast. Lõikustänupüha oli siis päev, mil oli saak koristatud ja inimene, kes sõltus üksnes looduse viljakusest, tõi oma tänu Loojale selle eest, et leib oli laual. Heal aastal piisas leivast uue viljasaagini, ikalduse korral aga ootas ees nälg. Inimene tajus, et kõik ei sõltu tema tööst, vaid Loojast, kes annab kord hea ilma, kord halva. Seepärast tänas põllupidaja Jumalat leiva eest. Tänapäeva ...

Sügisel kolletuvaid lehti vaadates tekib paratamatult mõte kaduvusest ja surmast. Alles hiljaaegu oli looduses veel palju jõudu, nüüd näeme juba närbumist ja närtsimist. Nii on paratamatult lood ka inimesega. Elu ja surma teema puudutab iga inimest siin maailmas. Peame nägema ka seda, kuidas meie lähedased inimesed muutuvad nõrgemaks ja haigemaks ning oluliste ligimeste matuserongis käimine on ütlemata valus kogemus. Nendel keerulistel hetkedel mõtleme, mis on pärast kõige ...