Tallinna ülikooli raamatukogu fuajees on avatud Rudolf Tobiase 150. sünniaastapäeva puhul näitus. Näitus räägib suurmehe elust ja tööst, oratooriumi „Joonase lähetamine“ saamisloost ja helilooja põrmu kojujõudmisest. Nagu varasemadki näitused, valmisid nii „Valter Ojakäär 100“ kui „Rudolf Tobiasele mõeldes“ koostöös Eesti Muusikakultuuri Jäädvustamise Fondi ja Tallinna ülikooli raamatukoguga. Jüri Trei

Kes ei mäleta minevikku, elab tulevikuta. See ütlemine iseloomustab suurepäraselt tekkinud olukorda, kus väidetavalt eelarve kokkuhoiukärbete vajadusel plaanitakse likvideerida mitmed minu väitel meie riigikaitse seisukohalt olulised instantsid: muusikakollektiivid ja vaimulikud Eesti kaitseväes. Igapäevaseid arenguid jälgides on piinlik, et otsustajad on ära unustanud tõiga, et orkestritega on lahingusse mindud ja need ka võidetud. Kui muusika mängib, siis kahurid ...

Eesti Lipu Selts kinkis rahvusülikooli 100 aasta juubeliks sinimustvalge narmastega kandelipu. Lipu õnnistasid Tartu Jaani kirikus õpetajad Triin Käpp ja Naatan Haamer. 2 x ELS arhiiv Jüri Trei annab lipuseltsi poolt Tartu ülikooli rektorile Toomas Asserile üle narmastega kandelipu. 2004. aasta algul, kui kogu Eesti ja väliseesti seltsid, kogudused, koolid ja paljud isamaalised ühendused valmistusid tähistama Eesti lipu 120. aastapäeva, otsustas ligi poolsada ...

In memoriam Lahkus professor Isidor Levin (20. september 1919 – 24. juuli 2018) Saksamaalt Hamburgist jõudis meieni kurb sõnum. 24. juulil, mõni kuu enne 99. sünnipäeva lahkus meie hulgast suur Eesti sõber ja patrioot, rahvaluuleteadlane, orientalist ja teoloog prof Isidor Levin. Isidor Levin tegutses rahvusvaheliselt tunnustatud folkloristina. Ta oli suur eestluse toetaja ning võimaldas mitmel Eesti kultuuritegelasel okupatsiooni tingimustes jätkata oma teaduslikku ...

Meenutades Eesti vabariigi taassünni lugu, meie ülemnõukogu tegevust, institutsioone ja inimesi, ei saa mainimata jätta neid, kes meie riigi saatuse jaoks olulistel hetkedel oskasid ja julgesid tegutseda ning tohutut vastutuskoormat kanda võtta. Üheks nendest oli kahtlemata president Arnold Rüütel. Üks mälestus aastatest 1988–1991. Keskvõim otsis pidepunkte ja oli saatnud kutsed liiduvabariikide kultuuriministritele. Moskvasse ja sellele järgnevale kohtumisele Alma-Atas ...

4. juunil 2015. aastal andis Eesti Lipu Selts konsistooriumi kabelis kingitusena üle lipu EELK Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutusele. Peeter Hütt Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistades mõtleme oma ajaloole ja sümbolitele, mis on aidanud meil tänasesse päeva jõuda. Eesti rahvuslipp on eestlastele alati olnud kodu kaunistav ja rahvast ühendav sümbol. Eesti Lipu Selts koos teiste isamaaliste ühendustega kutsub kaasmaalasi kaunistama rahvusvärvidega peopaigad nii Eestimaal ...

Jaan Poska, ühe Tartu rahulepingule allakirjutanu (2. veeb­ruaril 1920) auks avati Kadriorus 2016. aastal pronks­skulp­ tuur, mille autor on skulptor Elo Liiv. Peeter Hütt Aastaid tühjalt seisnud majast Kadriorus, kus elas aastail 1908–1920 nimekas Eesti poliitik ja diplomaat Jaan Poska (1866–1920), hakati taas rääkima 2001. aastal, kui loodi sihtasutus Jaan Poska Mälestusfond. Eesmärgiks seati taastada Jaan Poska maja. Mahajäetud majale heas asukohas oli soovijaid ...

Esimene võidupüha paraad koos võidutulede süütamise ja maakondadesse teele saatmisega toimus taasiseseisvunud Eestis 1993. aastal. President Meri andis korralduse ja riigisekretär Ülo Kaevats palus minul selleks kõik ette valmistada ja võidupüha üritused korraldada. Tuli kiiresti päevakava ja eelarve kokku panna, selleks raha leida ning plaanitu ka korraldada. Kõigepealt tuli uurida arhiivist, kuidas võidupüha tähistamine aastatel 1936–1939 toimus. Toona viisid võidupüha ...

Meeleavaldus algas Jaani kiriku juures. Eesti Vabariiklaste Liit kutsus kõiki Petrogradi eestlaste organisatsioone meeleavaldusele autonoomia toetamiseks. Arhiiv 8. aprillil (26. märtsil vkj) 1917 toimus Peterburis eestlaste manifestatsioon autonoomianõude toetuseks. „Üheks esimeseks ja mõjuvamaks Eesti rahvuslise iseteadvuse avalduseks välise ilma ees tuleb pidada Petrogradis toimepandud eestlaste poliitilist meeleavaldust. Oma ulatuse poolest oli see ennenägemata suur ja ...

Eesti muusika- ja teatriakadeemia (EMTA) juhtkond ja vilistlased algatasid 2015. aasta detsembris vilistlaskogu loomise. Märtsis kogunenud suurkogu valis juhatuse ja seitse toimkonda-töörühma. Üks seitsmest loodud toimkonnast on võtnud eesmärgiks ajaloolise pärandi väärtustamise ja jäädvustamise. Kavas on jätkata juba EMTA 90. aastapäeva eel alustatud tegevust ja luua andmebaas nii Eestis kui välismaal maetud tuntud kultuuri-, muusika- ja teatritegelaste ...