Korjandus Wittenbergi linnakiriku remondi heaks
6. detsembril 2011 tegi EELK konsistoorium otsuse korraldada aastatel 2012–2017 usupuhastuspühal ülekirikuline korjandus Wittenbergi linnakiriku remondi heaks. Nii tegigi peapiiskop Andres Põder kogudustele ja vaimulikele ettepaneku viia sel aastal korjandus läbi usupuhastuspüha järgsel pühapäeval, 4. novembril. Eesti Kirik küsis esmaspäeval, kuidas on kogudused vastanud sellele üleskutsele. Mitu kogudust on annetuse võimalikkust juhatuses arutanud ning mitmel pool on see ...
Jumal on halastaja ja armuline. Seda peab ühtelugu täheldama, sest muidu oleks kindlasti tema kannatus ammu katkenud. Tema näeb ja kogeb iga päev, kuidas inimesed siin maamunal sekeldavad, väga suur osa neist kristlikus ilmaruumis. Miljonid peavad end kristlaseks ja see on väga hea.
Aga vaatame lähemalt. Osa neist on elu jooksul ise selle otsuse teinud, äratust saanud, end pühas ristimises kinnitanud. Osa on võtnud vastu ristimissakramendi, aga siis hoopis ümber otsustanud, ...
Mitmekülgsed loomingulised inimesed ilmselt vajavad tingimata võimalust avaldada endast midagi väga lähedalt isiklikku.
Ilmar Vananurme, produktiivse Setomaa uurija, tõlkija, ajakirjaniku ja luuletaja sulest kumab muidugi tema isiklik huvi ühe või teise teema, sümpaatia mõne inimese vastu, kuid ta on kinni aines.
Tõlkijana jälle peab «ikka autorile põue pugema ja tema nahas end tundma». Ajakirjanik ütleb näiliselt palju välja, kuid tegelikult arvestab mitmeid ...
Tartu ülikooli usuteaduskonna kirikuloo õppejõud Marju Lepajõe saab 28. oktoobril viiekümneaastaseks.
Tema patroloogiaseminarid on ühtlasi erikursused tõlketeooriast ja samal ajal õhtumaa kultuuri juurtest. Eesti filoloogina Tartu ülikooli lõpetanud, teadusmagistri dissertatsiooni vanade keelte ja raamatute tundjana Peterburis kaitsnud, liigub tema huvide lai rakurss kristluse esimese sajandi kõrbeisade vaimsusest tänapäeva Eesti ajaleheni Sirp.
«Olen alates 1977. ...
13. oktoobril toimetas Tartu Maarja koguduse diakon Joona Toivanen Toome nõlval Baeri tänaval Rahvaste monumendi juures endise Maarja kiriku ümber asunud surnuaialt leitud luude väärika ümbermatmise.
Sinna Kuradisilla taha on varemgi maetud ajaloolisi anonüümseid luid.
Linna sadeveetrassi vahetusel tehtud tööde käigus leiti ülikooli hoonete tagant, kunagi seal paiknenud Maarja kiriku kalmistu piires lausa kihiti maetud inimluid, mida võis mõõta kuupmeetritega. Luudele ...
«Ma pole ju Eestis esimest korda,» ütles mari rahvalaulik, 25ne õbluke Anna Mišina. Viimati sel suvel, et Tartu ülikooli doktoriõppesse dokumente anda.
Tal elab siin onu ja on juba hulk tuttavaid Tartus Pauluse koguduses. Hõimupäeval, 20. oktoobril saab seal kuulda Anna hingestatud, natuke minoorset laulu.
Tartusse õppima saabus ta tänu hõimurahvaste programmile, mis pakub soome-ugri hõimuvendadele-õdedele pärast kodumaal kõrghariduse omandamist doktoriõpet Eestis. Anna ...
Muinsuskaitseameti restaureerimisosakonna juhataja Ülo Puustak on tegutsenud muinsuste kaitsel 42 aastat.Nüüd on ta otsustanud minna pensionile.
Peapiiskop Andres Põder määras Ülo Puustakule EELK tunnustusmärgi, mis antakse neile, kes «on ustavalt järginud EELK aateid ja neid silmapaistvalt edendanud».
Kogu tööelu toimetanud ehitusinsenerina ehitades, taastades, nõustades, õpetades või erialast seadusloomet luua aidates, tahab ta nüüd anduda hobile – ise ja endale ...
Meelis Friedenthali (38, fotol) on Juhan Liivi klubi, Liivi muuseum ja Raadio Ööülikool valinud 2012. a Eesti parimaks kirjanikuks, tema «Mesilased» sai ka Jaan Krossi nimelise eripreemia.
Mittetraditsioonilise kirjandusarutelu üks korraldaja, Liivi muuseumi juhataja Mari Niit ütles Eesti Kirikule, et Friedenthal valiti välja kui tugev Eesti autor, kelle tuntust laiendada sooviti. «Et autor ise peab end rohkem teadlaseks ja ajaloolaseks, siis ei kuule temast ...
Kas Eesti hariduselus on väga vaja muudatusi? Eks ole neid tehtud ka. Oleme isegi kümne tublima riigi hulgas seitsmendad. Siiski ei saa lähtuda hetkenäitajast, olgugi see meeldiv, vaid peab vaatama ettepoole. Kuhu on suunatud praegused hariduselu fookused, räägib Eesti Kirikule haridusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Kalle Küttis.
Millised on oodatavad muudatused?
Maakoolid on mul südames. Praeguses olukorras on põhikoolis 40–50 õpilast. Gümnaasiumi võiks ...
Tartu maakonnaliinil vaatlen hapraid, alatoidetud moega koolilapsi, kes bussi tulevad, et pärast koolipäeva koju sõita. Nad lähevad maha metsavahelistes nõudepeatustes, nende kodu lähedal polegi võib-olla teisi maju peale kodumaja. Poodigi mitte, hea kui on bussipeatus. Nad on vaiksed, rõhutud olemisega, sageli riideis, mis neile suured.
Poistel «kohustuslik» dressipluusi kapuuts või pesemata suusamüts üle silmade veetud, suitsupakk taskus haisemas. Mood, mis tekkis ...
Titta Hämäläinen (fotol) EELK Laste- ja Noorsootöö Ühendusest rõõmustab, et jälle koguneb suur grupp noori, kes tahavad uurida Piiblit.
«Alustasime nädalavahetusel ja koguneme septembrist maini üheksal nädalavahetusel,» ütleb ta. «On hea meel, et eelmise aastaga võrreldes on rohkem kogudusi esindatud. Töövormiks on laager, kus elatakse ühiselt, esinevad lektorid, palvetatakse koos ja arutletakse.» Oodatud on 17–27aastased noored.
Osa tõsiseid noori pole oma kutsumust ...
Tartus sai teatrifestivali «Draama 2012» raames vaadata Uku Uusbergi kirjutatud ja Eesti Draamateatris lavastatud näidendit «Kuni inglid sekkuvad».
Etendust kannab ohter tekst, kõik muu toetab oskuslikult. Valgus, lavakujundus, lavastus, tugevate näitlejate mäng. Ei kujutakski ette sobivamat nime tegevuspaigale kui aadressi Müüritüki 7. Varem võis ju seal olla vangla, nüüd külalistemaja, aga hetkel on ta tõesti vaid Müüritüki 7, ilma fluidumita.
Võimalik, et lavastaja on ...