Tõnu Lehtsaare raamatut «Südamekool» on raske kirjeldada. Sest see on nagu filosoofiline poeem ühe tuntud idamaise kanaarilinnu-muinasjutu ainetel, samal ajal meenutab mõttelõng Saint-Exupéry «Väikest printsi».
Südameasju näib kuidagi lihtsam luule või muusika kaudu edasi anda. Südameasjad on oma olemuselt tunded, mis kirjeldades muutuvad üheplaaniliseks, kaotavad mõõtkava ja soojuse.
«Südamekool» näitab tõsiasja, et on palju inimesi, kes vajaksid omaenese südame ...
Sotsiaalseid vahesid võib pooldada või mitte. Praegu on jätkuvalt moes rääkida, et võrdsust pole tegelikult kunagi olnud, ei ole ega tulegi, nii on alati olnud ja nii jääb. Sõnadega võib palju muuta – kõveraks või õigeks, sõnal on jõudu leevendada. Lõpuks aga tuleb ikka vastu kõige alumise ühiskonnakihi tasand, milles enam lihtsalt ei ole võimalik toime tulla ega elada. Ja ei aita targutamine, et vaesus, teate, see on lihtsalt iganenud mõtteviisi küsimus! Mõtle positiivselt, ...
Kalle Kasemaal, usuteaduste doktoril ja erakordselt viljakal tõlkijal, täitus 30. detsembril 70 aastat.
Töödega kõrvuti kulgevad jätkuvalt elukestvad õpingud, mis algasid Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumist ja kestavad pidevas enesetäiendamises keelte ja kultuuride vallas kogu aeg, sest keel, tõlkija instrument, muutub ajas, ja keeli, mida prof Kasemaa tunneb või isegi oskab, on üle kümne.
Sugulaskeeled aitavad tõlkida
Võib-olla määrasid õpingud usuteaduse ...
Kakskümmend kaks aastat Haapsalu Püha Johannese koguduse juhatuse esimehe vabatahtlikku tööd teinud kahe lapse isa Madis Kütti (51) on Jumal õnnistanud teineteist tasakaalustavate andidega: muusiku loomingulisusega ja oskusega rahaga ümber käia.
Kiriku juurde tõi teda üle-eestiline kirikuteed puhastav uus ärkamiseaeg, laulev revolutsioon. «Töötasin kolhoosis Külvaja, õppisin EPAs ja laulsin siin kohalikus kooris. Käisime palju kirikutes esinemas, kirik kui hoone sai ...
Tiivulistest sõnumitoojatest teavad rääkida paljud, aga kui võrrelda kaemusi, siis nähtub ajastuste lõikes, kui erinevalt neid on kujutatud.
Sajandivanused on martsipanist nukukesed ja punnpõsised pisipoisid, varasel uusajal ilmujad on hiigeltiibade ja lehvivate juustega üllad, isegi ohtlikud; kuni paari tuhande aasta tagused poolkehatud kiirgussambad, umbes siis tekkis neile kujutavas kunstis nägu.
Mida enam ajas tagasi, seda tõsisemailmelised, seda aukartustäratavamad. ...
Sel aastal möödus 100 aastat Oskar Lutsu «Kevade» esmailmumisest aastal 1912. Oli tsaariaeg, kirjanik ise 25aastane.
Terve «pimeda» nõukogude aja püsis alljärgnev peatükk «Kevadest» selsamal kujul kohustusliku kirjandusena kõigi kooliõpilaste laual.
Katkend «Kevade» XXI peatükist:
Jumalateenistus algas. «Teile on täna Õnnistegija sündinud,» kuulutas õpetaja valju häälega ja Arnol oli korraga tundmus, nagu oleks see, mis õpetaja ütles, täna, veel selsamal silmapilgul ...
Räpina koguduse hooldekodus on tänavu jõulukuul põhiasukaid kahel korrusel täpselt kolmkümmend. Päevad lähevad neil rõõmsalt, ruttu ja ühetasaselt, ööd on kurvemad.
Hommik Räpina kristlikus hooldekodus algab vara, enne seitset, sest öised mured on vaja päevaste vastu ümber vahetada. Just ööd on need, kui hing on üksi või rändab mineviku radu, teatab kõige jutukam ootamatult.
Varahommikul algab kobin ja ahjukütmine, keegi tahab pööramist-pesemist, keegi rohtu. Mõni üksik ...
«Tallinnas Nõmme Lunastaja kirikus toimunud heategevuskontsert uue, alles loodava Püha Johannese kooli toetuseks läks igati korda,» ütles Eesti Kirikule Liivika Simmul, üks korraldajaist ja kooli eestvedajaist.
«Saime palju head vastukaja, publik oli liigutatud kontserdil kangastunud ilust, rahust ja südamlikkusest. Loodame, et selline meeleolu on avaakord tulevasele koolikultuurile. Oleme tänulikud esinejaile, kes tulid tasuta, eriti kui mõelda, et me pole kogemustega ...
Eesti elab aastalõpu ootuses. Vähem kui kuu aja pärast on jõulud ja päike alustab jälle pikemaid päevaringe. Vaja veel lõpetada-toimetada, mis selle aasta kavasse peab mahtuma. Loodus vajub puhkusele, raskem on inimestel, kes mitte kuidagi ei saa ühegi päeva toimetusi homse varna ümber tõsta. Suure koormusega töötaja võib murduda ja jääda haiguslehele, aga seda ei saa emad, hooldajad, keegi, kelle jõust elavad teised, väetimad. Väga palju on üksikuid ja õnnetuid inimesi, ...
Sakslased tunnetavad vajadust emakeelse jumalateenistuse järele ja selleks on ka Eestis võimalused loodud.
Õpetaja Matthias Burghardti, tuntud kui Tallinna saksa koguduse õpetaja, tööpõld on natuke avaramgi, teenistused toimuvad veel Tartu Maarja kirikus. Kokku tulijaid on üle Eesti. Kuigi saksa rahvastikuosa Eestis 74 aasta eest kahanes, on neid siiski alles ja kaasaja eluviis toob juurdegi.
Matthias Burghardt: «Koguduse liikmeid on umbes kaheksakümmend, nende seas ...
Et Soomes Lintulas on õigeusu nunnaklooster, pole Eestis laiemalt teada fakt.
Muidugi mitte ka saladus, aga Eestis on nunnaelu vaid Pirital ja Kuremäel ning kummalgi pool pole palju eestlannasid. Vaadates tähelepanu laadi, mis Kuremäele meie meedias osaks saab, on kahtlemata põnev heita seestpoolt pilku Soome kaasaegsele nunna- ja kloostrielule.
Miina Piiri «Kloostripäevik» (Pilgrim, 2012) ongi kirjutatud ilmikutele igapäevasündmuste jadana ehk nagu ütleb tagakaanel ...
Torma koguduse õpetaja Mehis Pupart (48) on loomult erakordselt tagasihoidlik. Ajakirjanikuga kohtumise eel on ta end aegsasti «relvastanud» Torma ajalooliste väärtustega, mida näidata ja millest pikalt jutustada. Enda kohta suunatud küsimustele vastamise lükkab ta meelsasti edasi.
Tõepoolest, Tormas on, mida teada saada ja üle vaadata – seal on kasvanud Carl Robert Jakobson, Torma kirikus on möödaminnes peatunud isegi Katariina Suur, pühakoja tornis on filmitud tuntud ...
Valga linna rahvas näeb koos vaeva, et Jaani kirik päris ära ei laguneks ning veel kaua linnaelanikele võimalust annaks kokku tulla.
Apostel Johannesele pühendatud kirik on Valga linnasüdames oluliseks arhitektuuriliseks pilgupüüdjaks oma ümaravormilises hilisbarokses-varaklassitsistlikus laadis. Ehitustööd kestsid rahapuudusel kaua, kirik pühitseti alles septembris 1816. Baltimaades ainus nii avara, valgusküllase ovaalse saaliga, ilma tugisammasteta jumalakoda. Tornis ...
Esimest korda Eestis on võimalik abi pakkuda ühtaegu psüühikahäire ja sõltuvusprobleemiga inimestele. Praegu käib Tartus kolmapäeviti selline grupp koos.
«Seni on tegutsenud aeg-ajalt tugirühmad ja programmid ainult sõltuvusprobleemi all kannatajaile,» selgitab Duo-programmi kogemusnõustaja Avo Vesberg.
Kogemusnõustaja olla tähendab seda, et tal on endal varem olnud sõltuvusprobleeme, aga nüüd on sellest vabanenud ja aitab teisi. Nagu alati, tuleb algul kohale rohkem ...
Igas koguduses on liikmeid, kes tunnevad rõõmu selle elus osaledes tegude algatamisest. Kohe selgub enamasti ka, et kui ollakse juba kusagil vajadust või tegemata tööd märganud ja sellest juttu teinud, peab märkaja kärmelt ise käed külge lööma. Ehk kes «a» on öelnud, peab ka «b» ütlema, nagu ütleb saksa kõnekäänd. Miks? Eks olegi tihti teistele inimestele oma mõtet arusaadavaks teha raskem, kui kätte võtta ja töö ise ära lõpetada. Aktiivsed inimesed enamasti ei panegi seda ...