Koolitati jutlustajaid õpetajaile abilisteks
«Jutlustaja koolitus» – täpselt seda nimetust ja sisu kandis projekt, mis aastapäevad tagasi arenema hakkas.
Läinud aasta 3. novembri ja tänavuse 11. veebruari vahele jaotus neli tõhusat õppepäeva nii Tartus kui Tallinnas koguduste jutlustajate koolitamisel.
Projektijuht ja Tartu ülikooli usuteaduskonna õppejõud Kaido Soom selgitas: «Koolitusprogramm sai teoks elust enesest kasvanud vajadusest. Eesti oludes on koguduseõpetajal väga tihti vaja abilist – mõnikord ...
Riigikogu aseesimees Laine Randjärv on suvest taas aktiivselt dirigendina ametis, seekord Tallinna Jaani koguduses.
Ta ütleb, et armastab koori ja koorilauljaid. «Olen hingelt koorijuht, kasvasin selleks. Neljandast eluaastast käisin isaga kooriproovides kaasas, sealt sain pisiku eluks ajaks. Mul on olnud suur õnn õppida erakordsete inimeste käe all – Valve Lepik Tartus ja Kuno Areng Tallinnas on olnud minu juhendajad ja teenäitajad.»
1989. a lõi Laine Randjärv Tartus ...
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf autasustas Tema Majesteedi Kuninga medali ja sinise lindiga Lääne-Rootsist Uddevallast pärit õpetaja Patrik Göranssoni (45) panuse eest eestirootsi kultuuripärandi säilitamisel.
Laureaat arvab, et oma koguduse ja selle liikmete ajaloo väärtustamine, kogumine ning elus hoidmine on lihtsalt üks osa tema loomulikust tööst eestirootsi koguduses.
Ta jagas Eesti Kirikule muljeid kuninglikult vastuvõtult Stockholmis: «See oli igati suur au ja ...
Nüüd on nii Tallinna kui Ida-Virumaa vangil soovi korral võimalik saada tugiisikuteenust vanglas ja ka vabanedes.
Elu äärmustes paistab oluline rohkem silma. Vabatahtlikuna vanglas ning seejärel sealt vabanenutega töötades on võimalik aidata kaasa kriminaalse meelelaadi vähendamisele.
Asi saab alguse vanglast: kirjalikust lepingust vangi ja tugiisiku vahel, kes ei pea tingimata olema vaimulik, küll aga kontrollitud ja psühholoogiliselt ette valmistatud. Alguses tehakse ...
1. veebruarist 1993 töötab kolm aastat varem loodud usuasjade talitus (praegu osakond) Eesti Vabariigi Siseministeeriumi juures. Osakonna juhataja Ilmo Au on teinud kaasa arengud ja muutused alates aastast 1993, nõunik Ringo Ringvee, kes 2011. aastal kaitses Tartu ülikoolis doktoritöö, liitus osakonnaga 1999. a.
Eesti Kiriku palvel kõneleme usuasjade osakonna tööst, rollist ühiskonnas, meenutades ka II maailmasõja eelset aega.
Millised on olnud viimase paarikümne aasta ...
On üks niisugune ütlemine: hoia ikka sile pool väljapoole, siis saad elus läbi. Küllap just vanem põlvkond teab seda, sest niiviisi on õpetatud paljusid inimesi juba enne nõukogude aega, mida on nimetatud silmakirjalikkuse esiajastuks.
Eks ta tõsi ole – tunded on suur väärtus, kuid kui kaugele inimesed omavahelises suhtluses jõuaks, kui kogu aeg kõikvõimalikel tunnetel muudkui voolata lastaks, eeldades samas, et küllap mind mõistetakse või kui ka mitte, siis olude sunnil ...
«Kunagi oli aeg, mil kaupmehed enne börsile minekut kuulasid tõsist muusikat, nt Buxtehudet, ja see võis mõjutada sündmuste käiku börsil,» ütleb Aivar Sõerd, orelimängija ja majandusharidusega riigikogulane.
«Arvan, et ka tänapäeval ei teeks majandusinimestele ega üldse isikutele, kelle otsuste harmoonia või disharmoonia paljusid mõjutab, kahju kuulata enne tegutsemist, väitlusi, otsuste langetamisi tõsist orelimuusikat,» arvab ta 19. jaanuaril Tallinna toomkirikus, olles ...
End suuresti luterlikuks maaks lugevas Eestis ilmus kirjastuselt Ilmamaa äsja esimene kompaktsem tõlkekogumik, Martin Lutheri «Valitud tööd».
831-leheküljelise teose koostaja-tõlkija on teoloogiadoktor Urmas Petti, kes keskendus Martin Lutherile lõplikult aastast 1997. Tööst räägivad ka ladinakeelsete osade tõlkijad dr Meelis Friedenthal ja Marju Lepajõe. Saksakeelsete tekstide vahendaja on Anne Burghardt.
Martin Luther polnud revolutsionäär
«Kujutlus Lutherist on ...
Kaplan Reet Eru kulg Jumala tundmiseni kestis aastaid. Saanud elult rikkalikult kogemusi, on tal nüüd, mida jagada ja oskusi, kuidas mõista neid, kes veel Temast küllalt kaugel.
Ehkki Tallinnast pärit, käis Reet keskkoolis vanaema juures Juurus, südames soov õppida mehhaniseerimist, tehnikaga jändamine sobis talle. Tollane Eesti kombestik ei soosinud tüdruku tegelemist «meeste erialaga», aga Kehtna sovhoostehnikumi lõpetas ta siiski melioraatorina, koolist leidis ka ...
Räpina koguduse hooldekodus töötavad möödunud aasta septembrist alates tegelusterapeudina kaks vabatahtlikku neidu Saksamaalt – Lisa Kilger (19) ja Elisabeth Huhn (20).
«Mõlemad tahtsime pärast gümnaasiumi lõpetamist töötada aasta vabatahtlikuna. Mõttes oli pigem Ida-Euroopa kui Aafrika – maailmajagu, kuhu tavaliselt vabatahtlikud lähevad,» ütlevad tütarlapsed.
Esivanemate kaudu Eestiga seotud
Elisabeth selgitab veel, et tema emapoolsed esivanemad on baltisakslased. ...