Slava Ukraine

Kõik autori postitused

Usundiõpetus kohustuslikuks õppeaineks

Joel Luhamets. FOTO: Urmas Roots Ilmselt on vaja väga jõulist sammu, et usundiõpetus kooliprogrammi kohustuslikuks õppeaineks saaks. Takistusi sellel teel on palju. Esiteks valdav osa meie elanikkonnast on kasvanud nõukogudeaegses ateistlikus ühiskonnas. See põlvkond on oma tõekspidamised andnud ka lastele. Nõukogude ateism tähendas eelkõige usu, usklike ja kiriku pilkamist. Selles veendusin TPIs teaduslikku ateismi õppides. Sealt sirgunud vaate järgi peetakse ...

Tere, köster!

„Köster seisiski magamistoa lävel. Poisid teretasid. Köster võttis tervituse vastu ja vaatas toas ringi; läks siis otseteed Tootsi juurde, võttis tema pintsaku hõlmast kinni, vaatas Tootsile silmi ja ütles pikkamisi ja selgelt: „Sind, Toots, on Jumal oma vihas loonud, nuhtluseks inimestele nende pattude eest. Nii, nagu ta viljaikaldust saadab, rahet ja vihmavalingut laseb tulla, nii lõi ta sind kohutavaks näituseks maailmale, kui kaugele inimlaps võib langeda, kui ta oma ...

Abielu allakäik – kultuuri häving

Arutelu sooneutraalse abielu üle on üks etapp pikemast protsessist. Abielu mõiste laiendamine ka samasooliste inimeste kooselule toetub sooneutraalsuse utoopilistele põhimõtetele. Kultuuride areng toimub aastasadade mõõtkavas. See on nii aeglane, et sellest ei saa selget pilti ühe inimelu pakutava kogemusbaasi alusel. Vaja on ajaloolist uurimist, et mõista nende arengute kulgu ja põhimõtteid. Jyväskylä ülikooli traditsioonilise kasvatusteaduse professor Tapio Puolimatka ...

Sõda ja rahu

Tartu rahule mõeldes peame olema Jumalale erakordselt tänulikud. Esiteks sellepärast, et Tartu rahulepingu sõlmimisega 2. veebruaril 1920. aastal tunnustas Venemaa Eesti Vabariigi iseseisvust ja lõppes Vabadussõda. Tartu rahu avas tee Eesti rahvusvaheliseks tunnustamiseks. Kuid rahu sõlmimise pärast tuleb olla eriti tänulik, sest sõda alustada on alati palju lihtsam kui seda lõpetada.  Nüüd on meie osaks rahu hoida. Jeesus ütles: „Õndsad on rahutegijad.“ Rooma ...

Vanavanemad

Elame ajal, mil ilmselt on vaja mõningatele endastmõistetavatele asjadele tähelepanu juhtida. Nii tähistati möödunud pühapäeval vanavanemate päeva. Ilmselt on vaja vanematest inimestest rääkides puudutada ka muid teemasid kui vaid pensioniga äraelamise võimalused, hooldekodude tasude maksmine, sotsiaalteenuste ja arstiabi kättesaadavus, koduhooldusega seotud raskused jne. Nii nagu lapsed, ei ole ka vanemad inimesed üksnes ülevalpeetavad ja hoolitsust vajavad, vaid nad on ...

Mõeldes Ukrainale

Venemaa agressioon ja sõda Ukrainas on meie meeled ja mõtted endasse haaranud. See ei tohiks küll meie mõistlikku elurütmi häirida ja samas ei tohiks me ka selle olukorraga harjuda ega kurjusega leppida. Igaüks meist peab olukorrale andma hinnangu ja siis tuleks omalt poolt võimaluse piires anda kõik, et ülekohus lõpeks ning kannatajad saaksid aidatud ja toetatud. Venemaa ründas Ukrainat põhjendusega, et oli vaja Venemaa julgeolekut kindlustada. Et tuli anda löök ja ...

Tühi kõht teeb pühadetoidu maitsvaks

Ülestõusmispühade aeg on vaimulikele ja nende perele eriliselt kiire, aga meie pere võtab reeglina aega, et teha Kirju Koera kooki.  Pühade ajal me keedame, värvime ja sööme mune. Munad on tõesti peamine pühadetoit, sest neid tuuakse kingituseks ja nii mõnigi hea inimene lisab oma pühadetervitusele ka kaunilt värvitud muna. Kindlasti ei tohi väärtuslik toit kauaks seisma jääda. Nii et pühadelaua olulisim toit on munad. Üks asi siiski on, mida Tiina reeglina ...

Preestrite paast

Meie elurütmi ei kujunda mitte ainult neli aastaaega, laste koolivaheajad või nädalapäevad. Kirikuaasta pühade kalender suunab samuti meie elu. Nüüd kuulutas kirikukalender preestrite paastuaja alanuks. See vaimulike paast algab veidi varem kui Kristuse kannatusajaga seotud suur paast. Paulus põhjendas sõna kuulutajatele suuremate nõudmiste esitamist sellega, et nad teistele jutlust üteldes ise ei muutuks väärituks. Kuigi meil ei ole kindlaid reegleid paastumiseks, ometi on ...

Osadusest

Koroonaaeg on tublisti muutnud kirikuelu. Juba mitu kirikukogu koosolekut on toimunud interneti vahendusel ja kirikukogu liikmetel ei ole olnud pikka aega võimalust üksteist silmast silma näha. Käesolev aasta on olnud kogudustes valimiste aasta. Kogudustele valiti uued juhtorganid. Valimistel said mandaadi ka uued kirikukogu liikmed. Selle nädala algul kogunes oma koosolekule kirikukogu uus koosseis. Sel korral oli kindel soov päris füüsiliselt kokku saada ja ühises ...

Ameti raskus

Viimasel ajal on meie kirikus palju räägitud vajadusest piiskoppide järele ja nende ülesannetest. Olen tänulik, et koguduste liikmed ja vaimulikud on pöördumises peapiiskopi ja piiskoppide poole toonud välja piiskopiameti kõige olulisemad ülesanded. Tsiteerin veel pöördumist: Augsburgi usutunnistus õpetab, et piiskopiamet seisneb „jumaliku õiguse kohaselt evangeeliumi kuulutamises, pattude andeksandmises, õpetuse üle otsustamises, evangeeliumiga vastuolus oleva õpetuse ...

Perekond kui rahva alus

Kristjan Luhamets. Dokumendis „Kiriku sotsiaalne sõnum“ öeldakse perepoliitikat käsitleva peatüki esimeses punktis järgmist: Jumal lõi inimese meheks ja naiseks. Kirik peab abielu ja perekonda Jumala poolt rajatud institutsiooniks, ühiskonna ja inimsuhete nurgakiviks. Piibel mõistab kirikut – Jumala rahvast – Jumala perekonnana ning võrdleb kiriku ja Jumala suhet mehe ja naise suhtega.  Kristlikus traditsioonis on perekond mehe ja naise monogaamne ühendus, mis ...

Kuula vastutustundega!

Piiblis on see üsna tavaline väljend: kellel kõrvad on, see kuulgu! Või siis kõrvad teil on, aga te ei kuule. Prohvet Jesaja on öelnud, et „Issand on mulle andnud õpilase/õpetatud keele, et ma oskaksin vastata väsinule … Ta äratab igal hommikul mu kõrva, et ma kuuleksin õpilase kombel“. Jumala asjade mõistmiseks on ilmselt vajalik õpilase kõrv ja keel. Ka teise inimese seisukohtade mõistmiseks on vaja avada oma kõrv. Kuulamisest saab alguse mõistmine ja üksmeele ...

Piiskoppide läkitus Kristuse ülestõusmise pühal, 4. aprillil 2021

Aga kui hingamispäev oli möödas ja hakkas juba koitma nädala esimese päeva hommikul, tulid Maarja Magdaleena ja teine Maarja hauda vaatama. Mt 28:1 Kui sageli oleme astunud sisse kalmistu väravatest, möödunud kümnetest ja kümnetest haudadest, et jõuda rahupaika, kuhu on maetud meie lähedased – eelnevad põlvkonnad ühes oma lootuste ja unistustega. Maarja ja Maarja Magdaleena eeskujul käime oma lähedaste haudu vaatamas. Enamasti eemaldame hauaplatsile kukkunud oksaraod, ...

Piiskoppide läkitus suurel neljapäeval, 1. aprillil 2021

Jeesus võttis leiva, tänas ja murdis ja andis neile, öeldes: „See on minu ihu, mis teie eest antakse. Seda tehke minu mälestuseks!“                                  Lk 22:19 Me pühitseme päeva, mil meie Issand ja Õnnistegija seadis armulaua ja andis käsu seda teha tema mälestuseks. Armulaud on Kiriku suur varandus, mida tuleb hoida ja kalliks pidada. Samas on selles maailmas ka erinevaid ...

Piiskoppide läkitus suurel reedel, 2. aprillil 2021

Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.                                                                               Jh 3:16 Armu ja rahu Jumalalt Isalt ja ...