Jumalaema kiriku põleng möödunud nädalal surus ajju küsimuse: kas tõesti läheb niivõrd paljudele inimestele ka Eestis korda vana ja kauge pühakoda, mis on küll maailmakuulus, kuid siiski – kui läheb korda koda, peab ju korda minema ka koja vaim, et mitte öelda koja omanik? Või oli tuleleekide taga põhjus, et paljud patused inimesed tahavad juhuslikult külastada püha ja kõige pühamat paika, kuigi nad ei ole selleks ennest puhastanud või kohased? Ma ei taha kritiseerida ...

Söögipalve pidamine ei ole tavaline. Vaevalt kõik kristlased regulaarselt söögipalvet peavad. Mõte käib muidugi sööki nähes peast läbi küll, et tasub olla Jumalale tänulik. „Õnnistatud on su korv ja su leivaküna“, seisab 5. Moosese raamatu 28. peatüki 5. salmis. Meile on seda õnnistust vaja. Kuid kui tihti me seda Temalt küsime? Palvushommikusöökide traditsioon toob kokku palju mõjukaid inimesi, et mõelda: miks me oleme, kuidas me oleme ja kellega me oleme? Kas meie oleme ...

Märtsis lahkus minu vanaisa onupoeg Aado Mägi, põline Valgamaa mees. Ta oleks suvel saanud 80-aastaseks. Matusepäeval ootasime külmas, kõvade miinuskraadidega Sangaste kirikus, kuni õpetaja Ivo Pill käärkambris teenistuse lõpetab, et talitust alustada. Ivo tuli, käärkambri teenistusel oli lisaks talle veel abiline. Seetõttu sättisime surnu ise paika. Aado oli ustav Sangaste kiriku toetaja. Kirik jäi taaskord tühjemaks. Aadol lapsi ei olnud. Maakirikute pilt on valus. Kõik ...

EELK Toetusfondi asutamine võttis mõtte sündimisest mõned kuud aega, kuid tehtud see sai. 9. jaanuaril 2018 istusid notari juures Indrek Laul, Väino Kaldoja, Urmas Viilma ja mina asutajatena ning Jüri Ehasalu tulevase nõukogu liikmena, panime paberitele käe alla, maksime igaüks 1000 eurot algkapitaliks sisse ja fond oli sündinud. Nõukogusse lisandusid nimetatutele veel Heiti Hääl ja Mart Hirtentreu ning Jüri Kraft, tegevjuhiks sai Annely Neame. EELK Toetusfond ei kuulu ...

Avalikus elus lubavad inimesed endale aeg-ajalt rohkem, kui publik õigeks peab. Ka Jee­sus oli piiride ületaja. Küll heideti talle ette hingamispäeva mittepühitsemist, küll patustega semmimist. Nutika filosoofina tuli ta igast olukorrast välja mitte ainult puhtalt, vaid maailma avardavalt. Pärast iga tema sõnavõttu oli kõik justkui teisiti. Jüngritele eriti. „Moosese Seaduse järgi puhastatakse peaaegu kõik asjad vere kaudu, ja ilma vere valamiseta ei ole andeksandmist“ ...

Kirik (EELK, kuid ka kõik ülejäänud) on avalikkuses viimasel mitmel aastal olnud väljapaistev. Me oleme valinud tegusa peapiiskopi ja piiskopid, oleme ühiskonnaelus silma torganud kaasarääkijana. Kuid me ei kasva, Kristuse ihu tervikuna. Inimesed, kes on kirikuga seotud, annetavad rohkem, kuid annetajate arv langeb. Need, kes kirikus käivad, on lahkemad, kuid see ei ole piisav, et kirik saaks hästi oma rolli täita. Mis on kiriku roll ühiskonnas? Esimesena tuleb inimestele ...

Eestis on vähe inimesi, keda 1. september ei puuduta ega eruta. Kes läheb kooli, kes saadab lapsi kooli ning kõik oleme ise ju ka kunagi koolis käinud. Mälestused on ikka. Sellel aastal õpib Eesti koolides 143 713 last. Kui lisada õpetajad ja lastevanemad, tegeleb ühiskond õppimisega kogu aeg. Täiskasvanute hariduse omandamisest rääkimata. Mõtleme küll, et äkki järgmine kevad tuleb teisiti ja eksamipalavikku ei ole vaja kogeda, kuid võta näpust, peast või jalast. Tuleb, ...

EELK 100. sünnipäev ergutas mõtlema, mida Eesti rahvas kristlastest arvab. Tänapäeval, 2017. aastal. 35 aasta jooksul, mil olen kirikus käinud, on arvamus olnud erinev, emotsionaalselt kõikuv. Mõõnade (nt 90ndate lõpus) ja haripunktidega (nt 80ndate lõpus). Üks tunne on mulle siiski jäänud: inimene, kes pole kristlastega/kristlusega kokku puutunud, tunneb kirikuinimeste ees aukartust või hirmu. Jumalakartus ja kristlasekartus on kaks erinevat asja. Üks on mõistlik, teine ...

Kui inimeste käest küsida, mis on Eesti kõige suurem probleem, saab vastused liigitada kahte gruppi: on neid, kes nimetavad midagi päevakajalist; on neid, kes toovad välja midagi suurt ja kestmiseks olulist. Hiljuti alanud kampaania, mis kutsub peresid üles saama kolmandat last, kuulub suurte probleemide lahendusteede hulka. Ajalehtedes ilmus selge üleskutse neile, kellel veel ei ole kolme last: asuge tööle! Olid ka välireklaamid. Eestit vaevab laste vähesus ning eriti ...

Johannese evangeeliumi 14. peatüki 6. salmis ütleb Jeesus: „Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu.“ Ometi peame nüüdisajal olema sallivad kõigi teede, tõdede ja elude vastu, mida inimesed endale valivad või elada tahavad. Sallivus ei tähenda muidugi omaksvõtmist. Kuid „peame“ otsima tõeteri igast ideest, millega poliitikud hääli püüavad. Kuidas suhtuda neisse, kellel on teine tee, tõde ja elu kui meil, kristlastel? Kas ja kui palju ...

Jeesus oli oma isale tubli poeg, armastas oma isa. Ta ütles mäejutluses (Mt 6:9–10): «Teie palvetage siis nõnda: Meie Isa, kes sa oled taevas! Pühitsetud olgu sinu nimi! Sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal!» Palju neid poegi ikka on, kes lähtuvad elus täielikult oma isa tahtest? Muretsevad, et nad isa tahet punktuaalselt järgiksid. Sest see on tark ja mõistlik. Pigem kipub olema ikka nii, et «vanamees» ei tea midagi! Nii väidavad ka mõned ...

80aastaseks saanud tunnustatud kunstnik Jüri Arrak ütleb Eesti Kirikule antud intervjuus, et nüüd on võimalus talle antud elule rahulikult tagasi vaadata. Ja vitaalse mehena ka tulevikuplaane teha. Mis on sinu jaoks religioon? Religioon võib olla usuküsimuse lahendamiseks loodud õpetuslik süsteem – ta lahendab usuküsimuse kui sellise. Usutunne on tekkinud  abstraktse mõtlemise võimega. Religioonid on kultuuriti erinevad, religioonid on tegelikult õpetus selles konkreetses ...

Aarne Rannamäe lahkumine rabas mind. Aarne oli Eeskuju. Täht. Alati kohal. Ehmatus oli suur, sest just olid Sa siin. Hääl kajas ja kõlas. Kandis. Selgelt. Isikupärase tämbriga. Ja juba mõni hetk hiljem – Aarne, kuhu Sa oled ometi läinud? Olen ETVs töötanud kahel korral, kokku üle kahe aasta. 2008 tegin iganädalast majandussaadet «Miljon senti». Üks maja seob. Aarne saadetes käisin korduvalt. Viimati eelmise aasta lõpus. Temas olid soojus ja kargus, harva esinev ...

Lastekaitsepäeva traditsioon ulatub 1925. aastasse. Hoogsamalt hakati päeva tähistama pärast Teist maailmasõda. Rahvusvaheline Demokraatlik Naisliit otsustas 22. novembril 1949 Moskvas peetud kongressil lastekaitsepäeva iga-aastaselt ellu kutsuda alates 1. juunist 1950. Laste heaolu ja õigused on tähtsad, sest lapsed ei saa ise enda eest piisavalt hästi seista. Mida väiksemad nad on, seda vähem nad ennast kaitsta saavad. Kuid lastes on midagi, mida meil, täiskasvanutel, ...

Jumalariigis tähendaks demokraatia seda, kui inglid valiksid endi seast viieks aastaks Jumalat, märkis Einar Laigna aastaid tagasi ühes raadiosaates. Teokraatias sellist valikuvõimalust ei ole. Jumal on täiuslik, igavene valitseja. Lutsifer proovis vaimuliku korra vastu mässata. Paraku ei saa keegi endale midagi ise võtta, kui seda ei ole talle taevast antud. Lutsifer kukkus läbi. Eestis valiti reedel uus Eesti Olümpiakomitee president, kelleks sai Urmas Sõõrumaa, ning ...