Kätlin Liimets. Elu on hääbumise kunstTõde tõuseb, vale vaobAeg igavikku kaobKadumine on uuestisündSeeme sureb, vili tärkabUinunu kord jälle ärkabKolm isikut on üks ja ainusOn Sõnas kogu õpetusKõik on kokku armastus Jaanus Kangur 

Kätlin Liimets. Vaim varjatusest pääses vallaIssanda hingus sünnitas SõnaIgavikust elu algasVaikusesse löödi mõraSõna tõena laotus ilma ääreniVaim sünnib ajastute otsaniSünnib igas lilles, liblikas ja linnusKahe inimhinge kohtumise hetkisIgas hoolivas ja armastavas pilgusKires, kahetsuses, kurbuseskiTõde toidab igat vaimuIlmutab end kõiges elusasVahel nähtavalt, kuid vahel üksnes aimdubTõe kohalolu inetus ja ilusasSu ees on elu, vali see!Su sees on tõde ja see tee,mil ...

Kätlin Liimets. Kui vabalt lendab hingelind, ei küsi me, mis hinge hind. Mis hinge eest on lunaks anda, mis ohvriks altarile kanda? Ent kui kord raugeb linnu ind, kaob jalge alt meil kindel pind. Kes võib siis hingel ohvri tuua? Eks see, kes suudab hinge luua.

Kätlin Liimets. Põrm on inimene, kaduvuses sündinud ja saadud. Õrn on inimene, olemuselt langenud ja paadund. Igal hetkel vajab toetust, tuge. Igas valikus keeldusid ja lube. Õrn on inimene, tühine ta elu, ainus lohutus on saavutused, melu. Kuidas mõõta inimhinge hinda? Kust võib leida hindamise pinda? Pole vahet, elu lühike või pikk, inimhinges endas elab igavik.

Kätlin Liimets Kui pasunad vaikivad  ning trompetid ei hüüa. Kui kandlemängijad on väsinud ning simblid sootuks kulunud. Kui ilmamaa ei ülista, maailma katnud kange kae. Siis Issand väetid viisistab ja laseb lastel laulda. Kui ka kellegi kõrvad ei kuule ning suletuks südamed jäävad. Siis ometi hääletus kohinas, vaikuse tummast tõrrest võrsub olemise heli, uus laul saab alguse ning kõlab igavese elu  muutumatu ...

Olen patrioot. Seepärast olen alati valimisi oluliseks kodanikukohuseks pidanud ning enda valikud langetanud. Kuna olen ühe erakonna liige, siis minu hääl on oma koduerakonna kandidaadile läinud. Sel korral olen aga päris mitmel teelahkmel. Esmalt pole enam üldse kindel, et valima lähen. Muidugi vasardavad mu peas mantrad, mida igal pool paatoslikult korratakse: „Valima peab“, „Valimine on kodaniku kohus“ jne. Aga kas valimata jätmine pole mitte kodaniku õigus? Mulle tundub ...

Läänelik tsivilisatsioon on kahtlemata kõrgelt arenenud ja elujõuline. Paljude jaoks on ajaliselt või ruumiliselt kaugemad kultuurid imetlusväärsed, ent peame tunnistama, et praegune läänelik kultuur on seni tärganud tsivilisatsioonidest üks elujõulisemaid ja kohanemisvõimelisemaid, levides kui umbrohi praktiliselt kõikjale maakeral. Lääneliku kultuuri olemuse saab lühidalt kokku võtta akronüümiga WEIRD (ingl ’veider’; Western, Educated, Industrialised, Rich, Democratic – ...

Sattusin hiljuti ühe hea uskliku inimesega arutlema karistamise teemal. Vestluskaaslane arvas, et ühe konkreetse juhtumi puhul oleks pidanud teo sooritajat karistama aastase vangistusega. Küsisin, miks. Me vähemalt püüame elada mõtestatud maailmas ja tunneme ennast turvalisemalt, kui saame asjade ja nähtuste põhjustest ning olemusest aru. Veel enam on kasulik mõtestada iseenda käitumist. On üsna levinud seisukoht, et kui keegi saadab korda sobimatu teo, on vaja teda ...

Ludwig Feuerbach kirjutab raamatu «Kristluse olemus» eessõnas: «Ja küllap eelistab meie aeg … kuvandit asjale, koopiat originaalile, representatsiooni tegelikkusele, näivust olemisele …» Kas pole see tõesti mitte nii? Kas polegi mitte olulisem näida hea, edukas, õnnelik või püha, kui seda olla? Olla midagi, ilma et teised seda näevad ja teavad, oleks justkui raiskamine. Näivust on kindlasti suurendanud sotsiaalmeedia areng. Iga reis, perekondlik tähtpäev või isiklik ...

Kristlastena usume, et Piibli lugemine ei ole lihtsalt intellektuaalne silmaringi avardav ja meelt lahutv tegevus, vaid peamine vahend, mille kaudu Jumal kõneleb. Sellest uskumusest tekib üksjagu küsimusi. Kas Jumal kõneleb juba mitu tuhat aastat ühte ja sama, kas tal pole midagi uut öelda? Kas Jumal tõesti ei suuda üheselt arusaadavalt kõnelda ning on meid üsna suurde segadusse koos Piibli tekstiga jätnud? Need on küllaltki triviaalsed küsimused, mille teoloogid on ammu ...

Kristlust nimetatakse raamatureligiooniks. See tähendab, et kristlike uskumuste aluseks on fikseeritud tekst. Kõik dogmad ei ole alustekstis e Piiblis kirjas sellisel kujul, nagu usutunnistustes neid väljendame, siiski on kristlike uskumuste tuum alati pühakirjale tagasiviidatav. Erinevalt islamist ei olnud kristlus algusest peale raamatureligioon, vaid esimestel sajanditel levis ristiusk peamiselt suulise pärimusena ning kirjadena. Kanooniline tekst sündis lõplikult siis, ...

Kiriklikus retoorikas kasutatakse tihti distsipliini mõistet ning kirjeldatakse usuliste praktikate harrastamist kui miskit, mis nõuab kannatlikkust ja suurt vaeva. Palve või Piibli lugemine on piinarikas ja raske, erinevalt näiteks hobidest. Kella vaatamata suudame kala püüda või kududa, ent kirikus muutume rahutuks, kui jutlus tavalisest pikemaks kipub venima, või unustame ennast tundideks teleri ette, kuid palveks ei leia viit minutitki. Kas usk ongi vaev ja pingutus ...

Lugesin ühest misjoniajakirjast, kui hirmus on kristliku moraali õpetamine kristlust kuulutamata. Autor arvas, et kõik kaasaja hädad tulenevad sellest. Tundub, et osa kristlaste jaoks on epiteetide ja täpsustuste kaudu kristliku ja mittekristliku eristamine ääretult oluline. Kas mõni muusikapala, raamat või teguviis on kristlik või mitte? Kord rääkis üks tore inimene, kuidas ta unistab kristliku hambaravikabineti loomisest. Kui küsisin, mida see tähendab, ütles ta, et seal ...

Kultuuridel ja religioonidel on erinev suhtumine sõnadesse. On neid, kus sõnad on üsna juhusliku iseloomu ja kontekstuaalse tähendusega. Viibides välitöödel Yapi saarel (Mikroneesias), leidsin, et seal elavad inimesed suhtuvad meist üsna erinevalt sõnade tõesusesse. Sõnad peavad vastama teatud sotsiaalsetele kokkulepetele: palvele tuleb vastata jaatavalt, ehkki see ei tähenda, et palve täidetakse; lugu peab olema värvikate detailidega, faktidele vastavus pole oluline. ...

Kaasaegne misjonitöö kasutab mitmeid vahendeid ja võtteid müügi ja turunduse valdkonnast. Parakiriklikud misjonärid koguvad enda ümber toetajaid, keda värvatakse nagu võrk- ja püramiidturustuse agente. Tehniliselt võttes pole väga suurt vahet, kas müüa Tupperware köögitarbeid või kuulutada evangeeliumi. Muidugi on misjonäridel toetajate värbamiseks tugevamad argumendid. Kui muu ei aita, siis ehk avab Jeesuse enda antud suur misjonikäsk rahakotirauad. Ja mis selles siis ...