Meil on nii suur harimatus religiooni suhtes, et lausa karjuma ajab. Kui näiteks loeme repliike Toomas Pauli artiklite kohta lehtedes, siis tuleb küll hirm naha vahele – kuidas saab nii harimatu olla! Ja eks ole ikkagi selles süü, et meil puudub koolis usuõpetus. Eesti vabariigi esimese iseseisvuse ajal andis Tennmann välja lastele kooliõpikutena väikesi raamatukesi usuõpetuseks. Praegu meil puuduvad spetsiaalsed kooli jaoks kirjutatud raamatud. Olgu tegu luteri või muu ...

Aidan oli esimene Lindisfarne’i abt ja esimene Põhja-Inglismaa piiskop. Aidan (gaeli keeles «tuli») sündis Iirimaal 6. sajandi lõpus. Tema lapsepõlvest ja varasest noorusest pole midagi teada. Aidanist sai Iona kloostri munk. Hiljem sai ta esimeseks piiskopiks ja abtiks. Teda kutsutakse Inglismaa esimeseks apostliks. Aidani kui õpetajat iseloomustab kirglik armastus, millega kaasnes alandlikkus, soojus ja malbus, armastus vaeste vastu ja lahke suhtumine ...

Keldi kristlus oli omapärane nähtus kristluse ajaloos. Keldi kirik kestis 5. sajandist 12. sajandini. Ja selle kiriku teeneks on klassikalise õpetatuse säilitamine ja kristluse levik tumedatel aegadel Euroopa ajaloos. Viimastel aastakümnetel on palju kirjandust ilmunud keldi kristluse kohta, kuid eesti keeles on andmeid napilt, ilmunud on raamat püha Patricku legendidest, ei muud. (Eesti Kirik on 1999. aastal välja andnud Jaan Tammsalu toimetatud ja Valda Raua tõlgitud ...

Malle Pärn arvab, et ta ei ole siit maailmast. Aga seda ajutist kodu siin ta armastab, eriti loodust. Tore on lugeda, kuidas ta avastas raagus puude ilu. Kuid maailm võib olla ka põrgu, kuhu on saadetud kurjategijad ja keda õpetavad inglid, arvab Malle Pärn. See ei ole uus mõte. Jah, kui praegust maailma olukorda vaadata – saastamine, kliima soojenemine, looduse rüüstamine, ülerahvastatus, ikka rohkem ja rohkem relvade tootmist, konfliktid ja sõjad –, siis tõesti äkki ...

Eesti keeles on ilmunud vähe kirjandust kloostrielu kohta. 2010. aastal ilmus Jaan J. Leppiku raamat «Purpur paradiisioru veerul», milles autor vaatleb elu kreeka õigeusu kloostris. Athose mäe munkadest pole maakeeles aga kahjuks ühtegi  käsitlust. Nüüd ilmus vene õigeusu arhimandriidi Tihhoni raamat «Mittepühad pühakud ja teised jutustused». Pealkiri on kohmakas. Kui ütleksime: mitteinimlik inimene, mittekoeralik koer – mis ütleb see eestlasele? Raamatu on tõlkinud Ülar ...

Oli aeg, mil inimesed uskusid, et kogu loodus on hingestatud, puud, kivid, vesi, tuli jne on elusad. Näiteks kivi käest pidi luba küsima, kui taheti ta peale istuda. Kui kivi halvasti koheldi, siis võis ta kätte maksta. On lugusid, kus räägitakse, kuidas puud öösiti kogunevad nõupidamisele. Vett ja tuld koheldi aupaklikult. Tule solvamine võis lõppeda surmaga. Nüüdsel ajal jagatakse maailmas olev elusaks ja elutuks. Linnainimene korraldab piknikke, gaasipliit on tarbeese, ...

Soomlased tähistavad kogu selle aasta jooksul oma ainsa Nobeli kirjandusauhinna saaja F. E. Sillanpää 125. sünniaastapäeva. Kirjanik sündis 1888. aastal Kierikkale külas. Tema vanemad olid talupojasoost. Pärast algkooli siirdus tulevane kirjanik Tamperesse, kus ta õppis ka lütseumis. Tampere aeg oli Sillanpää elus murdeaeg. 1905. aasta revolutsioon haaras nii töölisi kui ka porvareid, lütseumiõpilased võtsid innukalt osa keisrivastastest väljaastumistest. Noormees sai ...

Mis on see vili, mis jääb, nagu ütles Jeesus Jh 15:16? Ei ole see aitadesse kogutud saak, et siis lulli lüüa, sest samal päeval võetakse sult elu nagu mõistujutus. Jah, nii juhtub sellega, kes ei ole rikas Jumalas. Maapealne vili rikneb lõpuks, kuid Jeesus käsib meil muretseda kahanematu aar­de taevas. Jeesus valis meid ära maailmast ja seetõttu maailm vihkab meid, sest me pole maailmast. Me oleme rändajad. Meie kodupaik on taevas, kuhu me saame ainult Jeesuse kaudu. Ja ...

Ja ühel päeval me ärkame ning näeme, et miski ei jää nii, nagu on. Kõik muutub. Me sünnime, vananeme ja sureme. Nii on kõige elava saatus. Kuid ka elutud kaljud murenevad ja ükski inimese ehitatud maja pole igavene. Miljardid aastad universumit, mis lõpuks ka «sureb». Selles kaduvuse maailmas tunneme õudust vahel, kui mõtleme selge meelega. Kas oleme kellegi julm eksperiment? Kas oleme laborihiired, kellega tehakse katseid? Või on Looja eksperiment ebaõnnestunud? Teadvuse ...

Toomas Pauli «Teispool vaikust» (2012) on oluline raamat, eriti usklikele. Kuid ka uskmatud võiksid seda lugeda, sest kristlust pole selles raamatus käsitletud trafaretselt, vaid me näeme vaatepunkte, mis avardavad meie maailmapilti. «Teispool vaikust» ... Juba pealkiri peaks meid mõtlema panema. Mis siis on veel vaikuse taga? Aga just seal algab midagi, mis meile sõnades kättesaamatu, kuid viitab sellele, mis tingimatult tähtis. Purustades vaikuse piirid, astume alale, kus ...

Jälle skandaal. Kirikuõpetajatele pole küllalt kirikust, vaja ka vabamüürlust. Ajaloos on olnud pastoreid, kes tegelnud teadusega, nt Otto Wilhelm Masing, Rosenplänter. Nüüd pole enam õpetajaid, kes kaasa lööksid teaduse arendamises. Oleks ju kena, kui kirikutegelased oleksid Õpetatud Eesti Seltsi või Kirjameeste Seltsi tegevliikmed. Oli ju aeg kunagi, mil kogu kirjanduse eesti rahvale lõid pastorid. Nüüd on kirik eestlaste käes, preestrid peaksid eeskuju näitama kasvõi ...

Pääsemine Kuhu me siis oleme jõudnud? 1998. aastal avastasid astronoomid, et universum paisub, ja üha kiirenedes. Universumi lõpuks on peaaegu absoluutse nullini külmumine. Selles kõiksuse vanglas me oleme ja vaatame jõuetult pealt paratamatut hukku. On muidugi üksikud teadlased, kes püüavad leida pääsu sellest tapamajast. Kui arvestada sellega, et paralleelsed universumid on olemas, siis ainukeseks pääsemislootuseks oleks putkata mõnda neist. Teoreetiliselt on võimalikud ...