Keelekasutajad on elavad inimesed. Me võime ka keelt vaadata elava olendina. Ja tõesti, kui antakse käsk sõjas avada tuli, siis tagajärjeks on laibad. Keel võib tappa. Aga keel võib ka rahustada, võib ärritada ja kutsuda välja viha. On ka armastusekeel ja on püha keel. Kui aga lobisetakse endale aru andmata, mida suust välja aetakse, siis on keel ise surnud. On olukordi, mil õigem on vaikida. Meil on nimi. Ja iga nime taga on konkreetne isik. On nimesid, mis ärritavad, mida ...

Kas ökoloogiliselt puhas maailm on veel võimalik? Inimesi maailmas on üle 7 miljardi. Kõik nad tahavad süüa, juua, ihukatet ja eluaset. Ja raha, raha, raha, et tarbida üha rohkem ja rohkem. Tarbija sööb ja joob, kaunistab ennast hilpudega ning pesitseb korteris või eramajas. Või hulgub ringi kodutuna. Mida rohkem inimesi, seda rohkem jäätmeid ning ikka rohkem peab tootma toitu ja jooke, ehitama eluasemeid, tootma ihukatet, et see üha paljunev inimhulk ära elaks. Õhk ...

Päevakorral on pagulastega seotud probleemid. Aga lahendus oleks ju väga lihtne! Võtame vastu ligi miljon pagulast, astume islami usku ning las pagulased õpetavad meid rääkima ja kirjutama araabia keelt. Valime endale kuninga ja kuulutame välja Eesti islamistliku vabariigi. Muidugi on probleem, kas hakata sunniitideks või šiiitideks, nad on ju omavahel vaenujalal. Kuid ka siin oleks lahendus: hakkame vahhabiitideks ja astume liitu Saudi Araabiaga, ühe väga rikka riigiga, ...

Vihmane neljapäev Järvamaal Rakvere Kolmainu koguduse nõukogu eesotsas õpetaja Tauno Toompuuga korraldas oma truudele kirikulistele ekskursiooni Järvamaale. Sõit sai teoks maikuu esimesel neljapäeval. Esimese peatuse tegime Tapa Jakobi kirikus. Õpetaja Tauno Kibur rääkis ekskursantidele kiriku ajaloost palju huvitavat, kuid eriti üllatas meid vaimuliku taevalik hääl, mis tundus lausa teispoolsusest tulevat. Järgmiseks peatuspaigaks oli Ambla Maarja kirik. Mitmedki meist ...

Tavaliselt ei räägita igapäevases elus surmast. Välditakse seda teemat. Vanadus on põlu all. Vanurid on jalus ja surm ei ole päevakohane teema. Kuigi inimene on ainus olend maa peal, kes teab oma surma, on teadlik surmast. Seega surmast mõtlemine on ainuomane inimesele. Ja targad on öelnud, et inimeseks teeb inimese see, kui inimene mõtleb surmale. Ja on ka öeldud, et elada tuleks nii, nagu iga päev oleks viimane. Nüüd hakati TVs näitama dokumentaalseriaali surmast. See on ...

* * * Ma ei ole kunagi hoolinud edust, vaid laiseldes lasknud asjadel minna omasoodu. Mu kerjakotis on kolm mõõtu riisi, tulepuud lamavad lõuka kõrval. Kes hoolib meelepettest ja valgustusest? Mis kasu on kuulsusest ja rikkusest selles põrmumaailmas? Oma hütis kuulan ma õhtuvihma sabinat katusel ja sirutan jalad välja jõudeolekus. * * * Vihmasadu lakkas, pilved ujusid eemale ja taevas on jälle selge. Kui meel on puhas, siis on kõik asjad maailmas ...

Universumi tekkimisega hakkas tiksuma aeg. Me mõõdame universumi ajalugu ajas, me mõõdame maailma ajalugu ajas ja inimese elu sünnist surmani on ajalik. Aeg sööb meid, me vananeme ja lõpuks variseme. Ja nii on kõigega, mis elab, ka kaljud murenevad. Miski ei ole püsiv siin maailmas. Oleme vangis, Maa on vangla. Seepärast on rõõmus hetk, kui lõpuks sputnik pääses Maa gravitatsioonijõust ning esimesed inimesed Kuul olid meie saadikud siit vangikongist. Meie olukord on kurb. ...

Praegu on paastuaeg. Peaksime tagasi tõmbuma kõigest, mis meile nii tavaline tundub. Söömisest üleliia, alkoholist ja sigarettidest, naistest meestel ja meestest naistel, hoiduma ostlemistest ja askeldamisest, võiksime ikka ja jälle leida aega eraldumiseks, et lugeda vaimulikku kirjandust, palvetada, mediteerida ja tegelda vaimsete harjutustega või lihtsalt vaikida ja olla tühja peaga, et Püha Vaim saaks meisse langeda ja meis vaikset tööd teha. Loobumine kõigest, see oleks ...

«Sest piiskopi kohus on Jumalale kasvatada inimestest uus paradiis.» (Uku Masing, «Piiskop») Euroopas valitakse riigipea tavaliselt 4–5 aastaks. Iga uue juhiga kaasnevad uued lootused. Lootused, et elu läheb paremaks. Aga mis on see «elu»? Tavaliselt see, et majanduslik heaolu kasvaks, et vaesus väheneks, et oleks rahu. Euroopa Liit aga otsib praegu ka uut narratiivi, sest majandus pole ainuline, vaja on ka vaimset rooga. Äsja valiti meil uus kirikujuht. Luteri kiriku ...

2. oktoobril oli Graham Greene’il 110. sünniaastapäev. Tavaliselt räägitakse olulistest inimestest nende ümmargustel juubelitel. Kuid Greene on nii tähtis kuju maailmakirjanduses, et temast võib rääkida ka 110. sündimise päeval. Graham Greene sündis kooliõpetaja neljanda  pojana. Isa sai koolijuhatajaks ja Graham käis seal koolis. Poisina oli tulevane kirjanik väga häbelik, kuid samal ajal protestivaimu täis. Ta ei kannatanud ühiselamut. Mitu korda ta põgenes ja proovis ka ...

Kes ei tahaks kaua elada ilma haiguste ja vaevusteta?  Olla ärgas veel vanas eas, füüsiliselt terve ja laitmatult töötava mõistusega, ilma mäluhäirete ja hajameelsuseta. Aga me tormame ja askeldame, meil on kiire ja oleme tihti stressis. Uni kaob ja elumõnu haihtub. Pole siis ime, et meie mehed surevad 10 aastat varem kui naised, sest meeste rahmeldamine ületab naiste oma. Euroopas elavad mehed naistest keskmiselt 7,5 aastat vähem. Aga enne tööstusrevolutsiooni, 1840. aasta ...

Ilmunud on raamatuid 101 pühapaigast, loomadest, lilledest, lindudest. 101 aastat tagasi ilmus Jakob Mändmetsa jutukogu «Isa talus» (1913). See raamat võiks olla aukohal kõigil, kes on veel seotud maaeluga. Kahjuks pole teos hiljem ilmunud, ainult üksikud lood on trükitud hilisemates väljaannetes. Oskus pidada pühapäeva Mändmets vaatleb maaelu, kirjeldab taluelu, loodust, inimesi ja sündmusi. Me näeme talurahvast laupäeval, mil kirikukellad löövad ja töörahval algab ...

Ristirahvas, rõõmusta! Lõpuks on ka midagi meil vaadata teleris: teleseriaal «Isa Brown». See on kriminaalseriaal, kuid peategelaseks on katoliku preester. Lood on lihtsad: politsei ei saa tavaliselt hakkama kuriteo paljastamisega, kuid taibukam on preester isa Brown, kes lõpuks lahendab kuriteo. Chestertoni lood on ilmunud ka raamatutena eesti keeles, mida väga soovitan lugeda. Siin pole veel midagi uue aja alasti koleduste näitamisest, tegevus toimub kahe maailmasõja ...

Martin Luther on kirjutanud, et meie Issand on kirjutanud ülestõusmise tõotuse mitte üksnes raamatutesse, vaid ka igasse rohuliblesse. Ja nüüd me kõnnime oma armsas Taaralinnas ja rõõmustame päikese üle, kui ta paistab lahkesti me pääle. Me küll teame, et see tulikera meid kohe tuhastaks, kui talle ligi satuksime, kuid ime on ju, et siin maa peal oleme alati rõõmsad, kui päike hellitab meid ja kogu loodut. Tänavu läks äkki linn roheliseks, kaskedele ilmusid lehekesed ja ...

Iirimaa tähtsaimad kaitsepühakud on Patrick, Columba ja Brigit. Brigit elas aastatel 452–524. Tema nimi tähendab «ülev». Ta elas meeste ja naiste kloostris Kildares. Teda nimetatakse ka Gaeli Maarjaks ja ta on Iirimaal väga armastatud. Brigit oli orjatari tütar. Tema isa Dubthach armus oma orjatarisse Broicsechisse, kes jäi temast käima peale. Kuid mehe armukade naine nõudis orjatari müümist ja mees läkski seda tegema. Tee peal kohtas ta druiidi, kes ennustas, et sündivast ...