Vabaduse väljaku ääres paiknev Jaani kirik oli vabariigi sünnipäeva sündmuste tunnistajaks. Õhtuleht Möödunud nädalas oli palju sellist, mis muutis hinge hellaks, tuletas meelde, kui palju ilusat ja head on meile kingitud ja kui palju on meil põhjust olla tänulikud. Aga esmalt, hea lugeja, jagan Sinuga killukese kohtumist, mis ulatub mõne aasta taha. Üks mu Kanada sõber, eestlane, pani mind imestama. Ta oli läinud läbi suurte raskuste, kurbade kaotuste, kuid alati, kui ...

Kas suudame ette kujutada 1863. aasta rahvaloenduse aegset Tallinna? Linnas elas siis 25 124 inimest, neist 13 000 eestlast, 8000 sakslast, 800 rootslast ja 3300 teistest rahvustest kodanikku. Tallinna saabuva maarahva vool üha kasvas ning pühapäevastel jumalateenistustel ei mahtunud inimesed enam Püha Vaimu kirikusse ära. 1871. aastal loeti Tallinnas juba ainuüksi eestlasi 15 097 inimest ja nad moodustasid poole kogu elanikkonnast. Esimese maailmasõja alguses elas ...

Kolm kuud tagasi jõudis meie kirikusse poolteist tonni pronksi. See oli paigutatud euroalustele. Koputasin igaüht neist pronksanumatest, aga mingit erilist heli nad ei teinud. Tundusid paremal juhul sobivat vaid veeanumateks, kui neid teisipidi pöörata. Samas, selleks olid nad liiga kallid. Nii nad seal aluste peal lebasid. Palusime konstruktoril välja mõelda, kuidas oleks võimalik neid pronksanumaid altari kõrvale üles riputada. Seejärel tegid Lõuna-Eesti mehed valmis ligi ...

Tallinna 31. rahvusvaheline orelifestival on alanud. Pidasime pühapäeval Tallinna Jaani kirikus festivali avajumalateenistust. Kirik täitus kauni muusikaga ja rahvastki oli rohkelt. Sellega, et ka sel aastal festival toimub, paljusid ei üllata. Paljud on harjunud. Nii on see ikka olnud ja ainult festivali korraldajad teavad, kui palju tööd ja vaeva ning kohati ka sellise festivali jätkumise vajalikkuse äratõestamist see aasta-aastalt nõuab. See festival meelt ei lahuta. ...

Kunagi teadsin, mida tähendab sõna evangeelium. See sai selgeks kreeka keele tunnis. Mäletan, et see teadasaamine tegi rõõmsaks. Rõõmus oli olla kirikus, mille nimes on rõõmul nii oluline koht. Hea oli saada rõõmusõnumi kuulutajaks. Kõik raskused tundusid väikesed. Sellest, et need olid raskused, sain aru alles hiljem. Külmad kirikud, pisike palk, pikad vahemaad, pidevalt remonti vajavad autod ja kirikud, ettekandeid kirjutavad nuhid. Südames oli palju rõõmu ja sees oli ...

Istun akadeemik Anu Raua vaibakudumise kambris ja tunnen elust mõnu. Kas siis paastuajal tohib elust mõnu tunda? Kuid kuidas sa seda endale keelata saad, kui su ümber on nii palju valget vaikust, istud tugitoolis, ümberringi ligi kolmkümmend korvitäit eri värvi lõngakeradega! Pea kõikidel korvidel kõrged kuhjad peal. Kui silmad nendelt lõpuks ülespoole tõstad, näed kangastelgedel kolme pooleliolevat vaipa. Ühel kirikutorn peaaegu valmis kootud ja kavand selle ees reedab, et ...

Mida teame või aimame, uue aasta esimestel päevadel homsest, ülehomsest, sellest, mis sünnib sel aastal Eestis, Euroopas, maailmas? Ühte me teame. See aasta algas pühapäevaga – Issanda päevaga. Iga algus on oluline – seegi, kuidas alustame oma töid ja tegemisi, päevi, aastaid. Kas võtame aega palveks? Mida mahutame meile kingitud aasta esimesse päeva, iga nädala esimesse päeva – kas ka jumalateenistustele ja armulauale tulemise? Tõnis Mägi on kord laulnud ühes oma laulus: ...

Läbi lume, läbi hämarate päevade ja pimedate ööde, läbi tuule ja tormi tuleb meie poole üks laps. Tuleb, et tuua me elule mõte, tuleb, et valgustada meie hämarust, tuleb, et meile kinkida soojust, tuleb, et siduda me haavad, tuleb, et anda meie elule mõte. Arne Kaasik, Jaan Tammsalu, Mårten Andersson. Looja loomingu lummuses. Tallinn 2016

On keegi, kes meid muudab selleks, et võiksime jääda. Tema käes on olnud kõik meie ajad minevikus, olevikus ja tulevikus. Tema jääb ja Temas on meilgi aega – ajatut aega armastuses. Arne Kaasik, Jaan Tammsalu, Mårten Andersson. Looja loomingu lummuses. Tallinn 2016

Kas pole kummaline, et meile, kes me taas ja taas põrkame vastu erinevaid piire ja müüre, on kingitud võimalus vaadata taevast – seda lõputut avarust, seda haaramatut imet? Imeline märk loodusest, mis on kingitud meile. Märk sellest, et võimatu on võimalik ka meile, et lõpp ei olegi lõpp, et piirid ja müürid on vaid unenäos, mis kord lõpeb, ja et ärkvel võib olla juba täna. Arne Kaasik, Jaan Tammsalu, Mårten Andersson. Looja loomingu lummuses. Tallinn 2016

See leht ilmub hingedepäeval. Täna on paljud Eestimaa surnuaiad küünlasäralised. Meenutatakse neid, kelle teekond on lõppenud enne seda, kui läheme meie. Meenutajate hingedes on tänulikkust, aga küllap ka kurbust ja valu, igatsust ja armastust. Soovin sulle sel päeval vana keldi palvesoovi sõnadega: Olgu sul rannale rulluva laine sügav rahu, olgu sul voogava õhu sügav rahu, olgu sul vaikiva maapinna sügav rahu, olgu sul paistvate tähtede sügav rahu, olgu sul rahu andva Poja ...

Tuleb õhtu. Elujõgi on minust mööda voolanud. Ta ei saanud mind kaasa kanda, ma ei suutnud kaldast lahti lasta, end vabaltvoolava vee voogudesse usaldada. [---] Juba hämardub. Äkki taipan, et nii jääbki elu elamata. Lasen lahti kaldast, tõusen maast ja taipan, et see on võimalik – ka mulle, isegi nüüd, isegi siis, kui on juba hämar. Kõigeväeline kannab ellu – lõputusse ellu. Arne Kaasik, Jaan Tammsalu, Mårten Andersson. Looja loomingu lummuses. Tallinn 2016

Olin mõtetes aeg-ajalt rännanud tagasi oma lapsepõlve radadele ja asetanud ilusaid mälupilte nagu varasuviseid metsmaasikaid mõttekõrtele. Mu vanaisa oli vahva mees. Temaga oli lapsel lõpmata hea koos olla. Tal oli ühe väikese poisipõnni jaoks hämmastavalt palju aega ja kannatust. Aeg-ajalt tuli ta mulle oma veidi väsinud hobusega bussile vastu ja mu mällu oli jäänud pilt sellest, et mäest, mille otsas oli vanaisa talu, oli hobusel raske vankrit üles vedada. Seepärast ...

Kui saime aasta tagasi Torontost lahkudes mitmelt inimeselt selge kutse järgmisel suvel uuesti tulla, ei teadnud, et meie tagasitulek langeb põnevale ajale. Istusime lennukisse, käsipagasis kolme piiskopi pidulikud tervitused peagi 80aastaseks saavale piiskopile. Teadsime, et puhkus saab olema töö- ja kohtumisterohke, aga lisaks kõigele sain Eesti Kiriku peatoimetajalt eriülesande kolme esimese päevaga välja uurida, kuidas piiskopile pidu korraldati ja milline see pidu ...

Meie elame maailmas. Lätlased elavad päikesealuses. Meil on maailm. Neil on pasaule. Pasaule tähendab päikesealust. Võiks ehk öelda, et mis nendel viga – nemad on lõunapoolsemad. Tegelikult elame ühesuguses maailmas ja meiegi elame päikesealuses. Sel kevadel saavad sellest ehk ka kõige suuremad pessimistid aru. Mõni ehk mitte. Üks kursuste korraldaja kurtis kunagi, et oli tagasisidelehtede hulgast leidnud ka sellise, millel kõigi asjade hindeks oli minimaalne ja märkuste ...