Maarja seisis haua kõrval väljas ja nuttis. Kui ta nõnda nuttis, vaatas ta kummargil hauda ja nägi kahte valges riides inglit istuvat seal, kuhu oli pandud Jeesuse ihu, ühte peatsis ja teist jalutsis, ja need ütlesid talle:„Naine, miks sa nutad?“ Tema vastas neile: „Nad on mu Issanda ära viinud ja ma ei tea, kuhu nad on ta pannud.“ Kui ta seda oli öelnud, pöördus ta ümber ja nägi Jeesust.        Jh 20:11–14a Maarja Magdaleena nutab. Ühed pisarad ...

Karmen Lumik Möödunud pühapäeval soovitati meil mõtiskleda eluleiva üle. Peagi saabuv laupäev viib meie mõtted Jumala teenija, tema tahte täitja Maarja, kuid ka kunagise küüditamise valu juurde.  Kas oleme valmis Maarja kombel ütlema Jumalale: „Mulle sündigu Sinu tahtmise järgi!“ Siis küll, kui loodame, et Jumala tahtmine tagab meile ilusa hirmuta elu, kaitse kurja eest. Kui aga mõtleme Maarja elu peale, siis kergusest oli asi kaugel. Hiljuti Toomas Pauli ...

Peaingel Miikael, 1753. a, Rooma. Merille Hommik. Homme on peaingel Miikaeli ja kõikide inglite püha – mihklipäev.  Aeg-ajalt kuulen või loen, kuidas inimesed soovivad teistele või mulle: „Ingleid!“ Loodan, et nad soovivad ikka häid ingleid. On inimesi, kes mängivad inglitega mõttemänge – arvavad, et saavad neid saata kellegi juurde, kutsuda appi. Osad lubavad ingleid saata kuulekatele, kes mingeid kummalisi kirju edasi saadavad. Milliseid ingleid – kes seda ...

Niisugune usaldus Jumala vastu on meil aga Kristuse kaudu. Meie ei ole ju iseendast kõlblikud midagi lugema oma teeneks, just nagu oleks see meist endist, vaid meie kõlblikkus tuleb Jumalalt, kes on teinud meid kõlblikuks teenima uut lepingut, mitte kirjatähe, vaid Vaimu lepingut, sest kirjatäht suretab, aga Vaim teeb elavaks.   2Kr 3:4–6 Kaks madrust olid kaua merel olnud ja Londoni sadamasse jõudes lahkusid nad esimesel võimalusel laevast ning jäid pisut kauaks ...

Merille Hommik. Sellest, et Nõukogude Liit oli alustanud sõda Afganistanis, sain kord teada Ukrainas keset ööd. Meid oli äratatud ja rivvi kamandatud. Seisin koos suure hulga eri rahvusest sõduritega püstoliga vehkiva purjus ohvitseri ees. Meie silmis oli suur uni. Tema silmades säras metsik kirg. Ta teatas sõja algusest ja ütles, et peagi läheme sinna ka meie ning lisas, et kui seal peaks keegi talle pisutki vastu hakkama, laseb ta sellise nagu koera maha.  Pole ...

Kristjan Luhamets. Jah, kannatust kõigile vaja! Nii arvas kord Jaakob Liiv. Vist ongi. Ilma kannatusteta läheb inimene raisku. Võib hakata igavusest rumalusi tegema, kannatusi põhjustama. Sattusin kord ühe koduõues peetud pulmapeo ajal tagahoovi. Seal oli kaetud laud lastele. Kloun lõbustas neid. Äkki nägin võimsate koerte aediku juures kaht poissi. Üks seisis aedikust kaugemal ja ütles teisele, et see läheks ja pistaks oma käe läbi aediku koerte ette. Lubas ...

Luuka vitraaži ingel Tallinna Jaani kiriku aknal. Heidi Tooming. Oli 9. märts 1944. Nõukogude hävitajad pommitasid Tallinna. Kõikide Jaani kiriku akende vitraažitud klaasid lendasid kildudeks. Kogudus pöördus linnavalitsuse poole ja palus abi. Aknad said õhukesed klaasid ja elu läks edasi. Elu Nõukogude Eestis. Peagi möödub Tallinna pommitamisest 78 aastat. Möödunud reede hommikul olin murelik. Läksin Vabaduse väljakule, sisenesin Jaani kirikusse, sest mulle oli ...

Ta läkitas lunastuse oma rahvale (Ps 111:9). Peagi on jälle jõulud! Kõlavad iidvanad laulud ja lood Petlemma rändavast Maarjast ja Joosepist ning nende ees suletud ustest, karjastest, kes valvasid öösel karja, inglist, kes oma tulekuga need kõike näinud mehed suutis ära hirmutada, rõõmusõnumist, mis pani karjased kiiresti liikuma, ja lapsest, kelle juurde nad ruttasid – lapsest, kes on muutnud seda maailma enam kui keegi teine. Kui keegi suudaks kokku lugeda need sajad ...

Merille Hommik Kas olete pannud tähele, et enamik Jeesuse tervendamisimedest on pimedate tervendamised ja tavaliselt lõpevad need nägijaks saanute või tervendamis- imet pealt näinute tänulikkusega? Nägijad näevad, et neil on põhjust olla tänulik, ja nad ei karda oma tänulikkust väljendada. Vana Testamendi laulik soovitab meile: „Too Jumalale ohvriks tänu ja tasu Kõigekõrgemale oma tõotused“ (Ps 50:14).  Tundub, et kõigeväeline Jumal ei taha meilt, oma ...

Merille Hommik. See, et üks väikene rahvas saab enam kui 50 aastat vabalt ja rõõmsalt pidada võidupüha, on ime. Loomulikult võib targutada ja tagantjärele leida mitmeid soodsaid tingimusi, mis aitasid kord kaasa Vabadussõja võidule käändumisele.  Mäletan üht hetke Tallinna Jaani kirikus toimunud „Loodud sõna õhtult“, mille külaliseks oli ajaloolane Lauri Vahtre. Ühel hetkel jõudis ta oma jutuga Vabadussõja juurde ja ütles umbes nii: et aeg-ajalt juhtub nii, et ...

Merille Hommik On kannatusaeg. Kelle kannatusaeg? Aeg-ajalt tundub, nagu unustaks ristirahvas selle, kelle kannatustest see kannatusaeg kõneleb. Tõsi, Kristus kannatab igas kannatajas. Ka nii võib mõelda ja olla kaastundlik iga kannataja vastu, märgata, lohutada, julgustada, hoolida.  On kannatusaeg. Kas keegi on öelnud, et see on meie kannatusaeg? Ma olen ikka aru saanud, et 40-päevane paastuaeg pluss sinna lisanduvad pühapäevad on aeg, mil ristirahvas peaks ...

Merille Hommik. Aeg-ajalt püütakse inimesi imestama panna selle üle, et mõne inimese nägu sarnaneb väga mõne teise inimese näoga. Kusagil leidis keegi kellegi teisiku. Maailmas on miljardeid inimesi ja nende mitme miljardi hulgas olevat kaks, kelle näod olevat sarnased. Äkki peaks imestama hoopis seda, et selle maailma miljardid näod on erinevad? Jumal on hämmastav Looja – ainu- ja erakordse looja. Istusin neid mõtteid mõeldes ja kirja pannes Viljandimaal ...

Kristjan Luhamets. Kunagi kuulsin pisut lapsikut lugu sellest, kuidas nõukogude ajal ilmus ühes rajoonilehes teade, et peagi peetakse kohalikus kultuurimajas ettekanne teemal „Tõeline armastus“. Saal täitus sel õhtul rahvaga. Ettekandja astus rahva ette ja kõneles tunni Lenini armastusest laste ja kogu nõukogude rahva vastu. On surnuaiapühade aeg. Arvan, et tean, milleks inimesed kiriklikele surnuaiapühadele tulevad. Vastuse leiab vist ka kiriku laulu- ja palveraamatu ...

Hoia, Jumal, Eestit, meie kodumaad, / kaitse teda kallist, meie armsamat. Meie kodumaa Eesti! Meie oma vaba riik! See on ime. Isegi see on ime, et võime sellest vabalt rääkida, heisata sinimustvalget – oma riigi lippu, laulda oma riigi hümni. Eesti vaba riik on Jumala armu hämmastav ime. Kui võtaksime arvesse kõike seda, mis on olnud ja mis on selge reaalsus – Eesti asukohta, ühte tema naabrit, ajaloo keerdkäike, suurte riikide juhtide mänge, sõdasid, küüditamisi, katku ja ...

Üks poiss oli põnevil. Oli kindel, et saab jõuludeks just selle, millest oli unistanud. Kui pakid kuuse alt kätte sai, virutas ta need kõik laua alla ja lahkus, et jätkata mujal enda väljaelamist. Need, kes kuuse juurde jäid, olid kurvad. Olid hoolega otsinud ilusat, vajalikku. Keegi oli kudunud. Keegi oli värvinud, joonistanud. Poisil oli oma suur unistus ja muu teda ei huvitanud. Tema meelest olid need jõulud ja tema lähedased nõmedad. Mõned unistavad väga suurelt. See ...