Lugu, mida jõuluevangeelium vestab, on aastatuhandeid olnud üks ja seesama – Sõna saab lihaks, Jumal saab inimeseks, sündides lihtsate vanemate lapsena reisi ajal Petlemmas. Kas aga jõulusündmuse sõnumi tõlgendamine on ajas muutunud – oli küsimus, millega toimetus pöördus viimaseid nädalaid Mustamäe Maarja Magdaleena koguduse abiõpetaja ametis oleva Jaan Lahe poole. Avaldame allolevalt dr Jaan Lahe arutluse sel teemal. Seinamaaling Petlemma Karjaste Välja kabelist. ...

Minu elu ja töö Inglismaal (olen külalisteadur Cambridge’i ülikooli usuteaduskonnas) on olnud avastuste- ja elamusterohke. Olen kolme siin oldud kuu jooksul külastanud hulgaliselt linnu ja külasid, kohtunud ja vestelnud erinevate inimestega ning on loomulik, et mind on huvitanud ka Inglismaa kiriku- ja usuelu. Saint Albansi katedraal St. Albansis Hertfordshire´is on Inglismaa pikim katedraal (84 m). Jaan Lahe Kuigi töötan linnas, elan ma ühes Cambridge’i ...

1. Kristlikul õpetusel on alus ja kese ning selleks on evangeelium – rõõmusõnum lunastusest Kristuses. Arusaam, mis näeb kristliku õpetuse alusena moraali, kirikuseadusi või midagi muud, on ekslik ja lükatakse tagasi. Ekslikuna lükatakse tagasi ka arusaam, et kristlikul õpetusel puudub kese ja et kõik õpetuslikud väited on võrdse kaaluga.  2. Luterliku õpetuse põhitõde on, et kristlikku õpetust ja ka kõiki kiriku seisukohti saab ja tuleb hinnata vaid kristliku ...

Mullu ilmus eesti keeles Wilfred Cantwell Smithi raamat „Religiooni tähendus ja ots“. Tõlkinud Mihkel Niglas. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2020, 450 lk. Arvustuse pealkirjas esitatud küsimus võib tunduda provokatiivne, kuid sama provokatiivselt mõjus omal ajal ka arvustatav raamat ise. Selle autor, Kanada religiooniteadlane Wilfred Cantwell Smith (1916–2000), on üks neist uurijaist, kes on tõstatanud kriitiliselt küsimuse, kui põhjendatud on tänapäevastes ...

Js 35:3–6 Inimene on harjunud mõtlema Jumalast kui kellestki, kes on väljaspool aega ja ruumi ning teisel pool meie tunnetuse piire. Ega see mõte vale olegi – kui Nägija Johannes kirjeldab, et Jumala trooni ees oli „midagi, mis oli nagu klaasmeri“ (Ilm 4:6), tähendab see, et Jumal on sealpool nähtavat taevalaotust. „Jumal on taevas ja sina oled maa peal“, öeldakse Koguja raamatus (Kg 5:1). Ka siin ei ole taevas mitte paik ruumis, vaid Jumala olemise mõõde, mis eristab teda ...

Igal teoloogil on oma lemmikmärksõnad, mis korduvad ta tekstides, väljendades nõnda seda, mis on tema jaoks kõige olulisem. Augustinusel olid nendeks näiteks „hing“ ja „armastus“, Lutheril „Jumala Sõna“, „evangeelium“ ja „arm“. Toomas Pauli kaheks armastatumaks märksõnaks on „tee“ ja „valgus“. Teele ja teekäimisele viitab juba ainuüksi tema uue mõtisklusteraamatu pealkiri, mis on võetud meiegi lauluraamatus leiduvast laulust „Säravaim täht“ (KLPR 472). Sellele järgnevad ...

Vaata, ma seisan ukse juures ja koputan: kui keegi kuuleb mu häält ja avab ukse, siis tulen ma tema juurde sisse ja einestan temaga ja tema minuga. Võitjale ma annan istuda koos endaga minu troonile, nagu ka mina olen võitnud ja istunud oma isaga tema troonile. Kellel on kõrv, see kuulgu, mida Vaim ütleb kogudustele! Ilm 3:20–22 Johannese Ilmutusraamat, kust pärineb tänase jutluse aluseks antud piiblitekst, on täis võimsaid sümboleid ja pilte, mille abil raamatu autor, ...

Intervjuu õpetaja dr Toomas Pauliga. Intervjueeris õpetaja dr Jaan Lahe. JL: Sa oled suure osa oma elust teeninud paljusid kogudusi ja teenid veel praegugi, emerituuris olles, Tallinna Jaani koguduses. Kuidas sinust sai vaimulik? TP: Olen oma viimase töökoha „korraline külalisõpetaja“, kes igas kuus jutlustab ühel jumalateenistusel ning peab ühe hardushetke. Lisaks teenin Eesti Vabaõhumuuseumi Sutlepa kabelis, juba ligi 30 aastat, aga see kabel ei ole ametlikult ...

1. juunil kaitses Tallinna ülikoolis magistritöö EELK Usuteaduse Instituudi eetikaõppejõud Argo Buinevitš (fotol). Argo Buinevitši magistritöö «Keskkonnaeetika põhimõtted Piiblis» vaatleb eksegeetiliselt erinevaid Vana ja Uue Testamendi tekste, mis käsitlevad Jumalat kui loojat, maailma kui loodut ning inimese kohta Jumala loodud maailmas, ja küsib, kuivõrd on nimetatud piiblitekstid kasutatavad keskkonnaeetiliste probleemide lahendamiseks. Lähtudes loodust ja keskkonda ...

Hiljuti EELK Usuteaduse Insti­tuudis esitletud Usu­­teadusliku Ajakirja erinumbri artiklite auto­ri­teks on prof dr Randar Tasmuth, dr Urmas Nõm­mik, dr Elo Süld, mag Ergo Naab ja allakirjutanu. Nõmmik vaatleb oma artiklis Iiobi raamatu lõpukõnet. Ii 29 esineb Iiob kui kuningas, kes vaatab tagasi ajale, mil ta oli oma õiglase käitumise ja va­ga­duse tõttu ühiskonnas lugu­peetud. Sellele vastandub Ii 30, kus kuningas räägib oma hü­­jatusest, haigusest ja talle ko­gukonna ...

Professor Randar Tasmuth on EELK Usuteaduse Instituudi õppejõud olnud 1990. aastast. Tiiu Pikkur Kuulsin esimest korda Randar Tasmuthi nime oma ema suust, kes tundis tema kirikuõpetajast isa Rene Tasmuthit. Randar Tasmuthit nägin ma aga esmakordselt 1990. a paiku EELK Usuteaduse Instituudis, kus kuulasin tollal vabakuulajana mind huvitavaid loenguid ja plaanisin alustada kohe pärast keskkooli lõpetamist teoloogiaõpinguid. Randar Tasmuth oli tollal just lõpetanud (või kohe ...

1Kr 13 Tänase jutluse aluseks antud tekst, mis on tuntud armastuse ülemlaulu nime all, on osa ühest suuremast teemast Pauluse esimeses kirjas korintlastele, milleks on suhtumine vaimuandidesse. Tänapäeval räägime inimese vaimuannetest, aga see tähendab midagi muud. Vaimuannid, millest on juttu Uues Testamendis, ei olnud inimese intellektuaalsed ja loomingulised võimed, vaid võimed, mida peeti üleloomulikeks, nagu võime kõnelda prohvetlikult (mis hõlmas ka võimet näha ette ...

Jh 15:26–16:4 On pühapäev ennem nelipüha ja seepärast räägib Jeesus tänases evangeeliumis, et ta saadab omade juurde Tõe Vaimu. Johannese evangeeliumis on üldse palju juttu tõest – rohkem kui kõigis teistes evangeeliumides – ja seepärast kohtab siin sageli ka omadussõna «tõeline»: Jeesus ütleb, et tema on tee, tõde ja elu (14:6); ta on tõeline viinapuu (15:1), tõeline valgus (1:9), tõeline leib taevast (6:32). Aga just Johannese evangeeliumis on ka kirjas Pilaatuse kuulus ...

Vabamüürlust on sageli võrreldud konjakiklubiga või rollimänguga, milles osalejad kehastuvad päkapikkudeks, haldjateks või rüütliteks. Seda on peetud «suurte poiste» mänguks, mida pole mõtet tõsiselt võtta. Ometi väidavad vabamüürlased ise, et tegemist on tõsise ja kõrge vaimse liikumisega (nad nimetavad oma õpetust ja praktikaid kuninglikuks kunstiks), mille pühendusastmed annavad uusi teadmisi ja aitavad saada paremaks inimeseks. Juba algusest peale (tänapäevase ...

Käesoleval aastal on tähistatud kahe eesti teoloogi, dr Arthur Võõbuse ja dr Uku Masingu sajandat sünniaastapäeva. Kui Võõbus on tuntud eeskätt sürioloogi ja Eesti ajaloo uurijana, Masing vanatestamentlase, usundiloolase ja tõlkijana, siis ometi on õigus dr Urmas Nõmmikul, kui ta ütleb: «Masingust kui Vana Testamendi teadlasest on seni kirjutatud vähe, kui Uue Testamendi teadlasest veel ...