Nimi kirjas eluraamatus
Mu ema oli sügav palveinimene ja Piibli lugeja. Olin vast nelja- või viieaastane, kui ta hakkas ka mulle Piiblit ette lugema. Ega ma sellest suurt aru saanud, aga kuulata mulle meeldis. See oli kuidagi ilus. Piibli vahel oli üks kaardike, millel oli kirjakoht, mis mulle eriti muljet avaldas.
See lugu oli viimsest kohtupäevast (Ilm 20:11–15), kus raamatud avati. Teine raamat, mis avati, oli eluraamat ja mulle tegi muret, kas ka meie nimed on kirjutatud eluraamatusse. Ema ...
Meenub aasta 2000, kui olin kutsutud ühele vastuvõtule, et tähistada uue aasta saabumist.
Meeleolu oli kõigil ülev, sest saabunud oli millennium. Arutati õhinal selle üle, kas 21. sajand algab nullaastaga või numbrit 1 kandva aastaga. Oli ka niisuguseid arvamusi, et 21. sajand tuleb rahusajand. Möödunud sajand oli olnud vägivaldne ja sõdaderohke.
Arutati selle üle, et tänapäeva inimesed on ehk möödanikust õppinud ja enam ei tohiks inimkonnale suuremaid vapustusi tulla. ...
Elu on sageli näidanud, et teisiti mõtlemine, teistmoodi käitumine ja ütlemine on taunitavad. Üldine ühiskondlik vorm nõudleb seda, et me peame mõtlema ja tegutsema nii, nagu kõik seda teevad. Nendest reeglitest kõrvale kaldudes satume tihtilugu terava kriitikatule alla.
Kui ilmnevad uued tuuled, olgu nendeks siis majandusreformid, poliitilised pöörded valimistel või teistmoodi maailmanägemus, läheb kohe protestiks. Inimesel on väga mugav ujuda vanas voolusängis, sest kõik ...