Lk 19:1–10 Üllatus on märksõna, millest täna alustan. Põhjus lihtne, sest üllatusi tänases evangeeliumis on mitmeid. Tavaliselt üllatume siis, kui me ei oska midagi loota või isegi pigem oleme skeptilised mingites asjades ja kui on midagi teisiti, siis see üllatab, kas positiivselt või negatiivselt.  Nii ka Sakkeus sai kogeda üllatusi. Kõigepealt Jeesus kõnetab teda ja see paneb mehe juba õhku ahmima, et tema poole pöördutakse nii vahetult ja otse. On teada, et ...

Einar Soone lahket sõna ja vaimulikku juhtimist on kogenud paljud. Tallinna Jaani kogudus. Esmaspäeval, 26. septembril 75aastaseks saavat piiskop Einar Soonet saab iseloomustada vaimulikuna, kellega kohtumine toob kaasa rahu ja rõõmsa meele.  Lubasin Eesti Kiriku ajakirjanikule kirjutada Einar Soonele sünnipäevaks tervituse. Telefonikõne lõppedes sain aru, et olin võtnud endale keerulise ülesande. Mitte sellepärast, et ma ei oskaks või ei oleks, mida kirjutada. ...

Mt 28:16-20 Lõpetasin üht kursust filosoofias abiturientidega. Küsisin viimases tunnis õpilastelt, mis neile kursustest meelde jäi ja mille üle nad on jäänud mõtlema. Arutasime siis neil teemadel. Korraga avaldas üks noormees arvamust ning tõdes, et erinevad perioodid niinimetatud filosoofia ajaloos vahelduvad, aga üldised hoiakud on ikkagi ühelaadsed. Palusin tal selgitada ja nii ta umbes ütles: „Kui keskajal oli „õige“ mõtlemine seotud sellega, mida kirik õigeks pidas, ...

2Ms 33:18–23 Rahust kõneleb ka vana Siimeon. Ta ütleb, et võib nüüd rahus minna, sest tema silmad on näinud päästet. Jeesusega kohtumine tõi temale selle rahu. Võiks järeldada, et enne seda oli ta rahutu. Ilmselt ongi inimese elu rahutu ilma Jumalata ja tema armuta. Rahutu võib olla ka inimene, kes on kogenud Jumala ligiolu, aga kuidagi argised askeldused, igapäevaelu aitavad kaasa, et ikka jälle ja jälle tunneme rahutust. Olen mõned korrad sellest isiklikust kogemusest ...

In memoriam Heiki Arike (5. mai 1965 – 9. oktoober 2018) “Jah, mulle on elamine Kristus ja suremine kasu!” Fl 1:21 Tiitleid, mida Heiki nime ette panna, on mitmeid: endine siseminister, kaitseliidu Toompea maleva pealik, major, riigikaitse õpetaja, kaitseliitlaste koolitaja. Oma lähedaste jaoks abikaasa, isa ja poeg. Ilmselt paljudele ei ole teada, et Heiki Arike oli seotud ka Eesti Evangeelse Luterliku Kirikuga. Heiki Arike ristiti ja konfirmeeriti Tallinna Toompea ...

Jh 12:1–8 Mõni aeg tagasi andsin koolis õpilastele ülesande, et nad kirjeldaksid seda, kuidas ja kas me sünkretismi tänases maailmas kohtame ja kas see meie elu ja uskumusi mõjutab. Olen sünkretismi lihtsustatult õpilastele seletanud nii, et inimene, kes erinevatest religioonidest võtab midagi omaks ja loob sellega uue uskumuse, tegeleb sünkretismiga. Sünkretistlikud on need religioonid, mis on tekkinud eespool kirjeldatu tulemusena. Need ei pea olema konkreetsed ja suuri ...

Martin Luther pidas Jeesuse ristimise püha (8. jaanuar) tähtsamaks kui Jeesuse sünnipäeva. Piiblist loeme Jeesuse ristimisest Jordani ääres Matteuse evangeeliumi 3. peatükis salmidest 13–17. On seegi ju teada, et läbi kiriku ajaloo on peetud ristimise päeva tähtsamaks kui sünnipäeva. Siinkohal oleks hea lugejailt küsida, kas mäletate enda ristimise kuupäeva. Ilmselt ei ole paljudel meist see meeles. Kas seetõttu, et ristimisest on möödunud nii palju aega, või olime liialt ...

Mt 23:1–12 Olen Soomes näinud kiriku ukse ees ajaloolisi jalapakke. Sinna pandi normide ja seaduste vastu eksinud inimene häbiposti. Kuna kirik oli kõige käidavam koht, siis oli ilmselt see paik õigustatud. Üks soome vaimulik, kellelt asja kohta uurisin, kõneles, et mingil ajal viidi need pakud kirikute juurest turuplatsidele, sest turul käis rohkem rahvast kui kirikus. Nüüd on need toodud tagasi kui eksponaadid. Meile tuleb ilmselt meelde Tallinna raekojaesine plats ja ...

Lk 17:11–19 Juba esimese sajandi, aga eriti veel keskaja teoloogid püüdsid seletada usuga seotud teemasid ka teaduslikul moel. Nii kujunes välja mitmeid õpetusi sellest, kuidas Jumal looduses tegutseb või ka juhiseid Jumala märkamiseks meie elus. Arutlusmeetodite abil püüti selgitada maailma olemust ja tekkimist ning ka inimese mõistuse ja ideede maailma puudutust Jumala poolt. Kui esialgu ei vastandunudki nn teadus ja religioon üksteisele, siis 14. ja 15. saj alguse saanud ...

Aga kui rahvahulki kogunes ja kõigist linnadest Jeesuse juurde tuli, rääkis ta neile tähendamissõnaga: «Külvaja läks välja oma seemet külvama. Ja külvamisel pudenes osa seemet tee äärde ning tallati ära ja taeva linnud nokkisid selle. Ja osa kukkus kaljule, ja see kuivas tärgates, sest sel ei olnud niiskust. Ja osa kukkus ohakate keskele, ja samal ajal tärganud ohakad lämmatasid selle. Ja osa kukkus heasse mulda, ja kui see tärkas, kandis see sajakordselt vilja.» LK ...

Viimastel aastatel on ka riigi tasandil vabatahtlikke, kes ei säästa oma aega ja võimalusi, et ühiskonnas midagi parendada. Selle eest tunnustuse saajate hulgas ei ole ma märganud koguduste vabatahtlikke, kes samamoodi on koguduse, aga seeläbi ka ühiskonna teenistuses. Meil on olemas küll tunnustusvõimalusi koguduse ja üldkiriku tasandil, kuid ega sedagi ole palju ja kindlasti võib küsida, kas peaks üldse tunnustama pühendunud inimesi. Võib küsida ka teisiti: kas meil üldse ...