Sõnad voolavad minust välja ootamatult ning igal aal, kirjeldades seda, mida parasjagu tunnen. Sõnade voog on sundimatu, enam ei tahagi ma teda kamandada. Milleks on meile sõnad? Et oma hinge edasi anda. Luule on mulle viis paberil laulda. Ja ma naudin neid sõnu, nende mängu, tähendusi. Seda, mismoodi nad ise tulevad ja ise teevad, mis tarvis. Vahel pole see midagi erilist. Teinekord aga imestan väljakukkunu ilu. Sõnade autor on Allikas, kes loonud ka kõik muu. Tema on ...