Väikeses katekismuses õpetatakse, et ehkki Jumala riik tuleb ka ilma meie palveta ja iseenesest, peame paluma, et see tuleks ka meie juurde – taevane Isa annab meile oma Püha Vaimu, et me usuksime tema armu läbi tema püha Sõna ja elaksime jumalakartlikult nii siinset maist kui ka sealset igavest elu. Armas Jumal, Sina kutsud kõiki inimesi püha Sõna kaudu ja ristimise läbi oma riiki. Anna igaühele, kes selle kutse on vastu võtnud, kindlat meelt ja südamerahu, et olla seeläbi ...

Eesti rahva üheks suurimaks aardeks on vabadus. See on aluseks kõigele muule: oma riigile, keelele, kultuurile. Teame ka, kui habras võib see vabadus olla ja kui kergesti kaduda – seda on ajalugu näidanud. Miks on nii läinud? Ehk pole me olnud piisavalt tänulikud Jumalale selle varanduse eest? Seepärast ärgem unustagem vabaduse väärtust ja hinda, vaid palugem ikka ja alati: Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette ...

Au olgu Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule! Ristiusu Jumal on kolmainu Jumal. See esimeste sajandite jooksul välja kujunenud tõdemus ja tunnetus Jumala olemusest on talletunud apostlikus usutunnistuses ja on üks olulisemaid kristluse õpetusi. Ülistagem ja kiitkem Jumalat, kogu loodu loojat ja hoidjat, Isa, Poega ja Püha Vaimu! Nõnda kui alguses oli, nüüdki on ja jääb igavesest ajast igavesti. Aamen.

Nelipüha on üks kirikuaasta erilisemaid pühi, sellega seotud pühakirjalood on väga kõnekad ja võimsad – Püha Vaimu tulek, keeltega rääkimine, kiriku sünnipäev. Õigeusu kirikud on saanud siit erilist inspiratsiooni – on ju paljud nende kirikute kuplid kui hargnevad tulekeeled, mis laskuvad iga üksiku peale! Palugem neid Püha Vaimu ande endalegi, lauluraamatu (KLPR 134) sõnadega: Püha Vaim, puuduta mindki, ärata, palun Sind! Anna elule mõte, sisu ja õige suund! Püha Vaim, ...

Tartu Maarja kiriku taastamise heaks tehtav töö on viimasel ajal üha enam hoogu kogunud ja nõnda ka avalikkuse tähelepanu pälvinud. 27. septembrill aset leidnud üritus „Hüvasti, EPA võimla“ tõi kohale kõik suuremad meediakanalid. Nii palju kajastust, pealegi positiivset, pole Maarja kirik veel kunagi saanud. Päev varem külastas kirikut Eesti Vabariigi peaminister, kevadel toimunud EELK kirikukongressil astus läbi peapiiskop. Rääkimata Tartu linnapeast, kes sihtasutuse ...

Meie usu keskmes on Jeesus. Tema teod ja sõnad on meile eeskujuks ja õpetuseks, tema kaudu kogeme seost Jumalaga. Ükskõik kui raske meil elus parajasti on, olgu selle põhjuseks siis kas üksindus, mured suhetes või tööga – usk Jeesusesse annab lohutust ja abi. Raskustes olles ei ole seda aga lihtne meeles pidada. Kuidas Jeesuse ligiolu ja abi ära tunda? Kõige lihtsam viis on palvetamine: Hea Jeesus, kes Sa oled tulnud maailma meie koormaid kandma, ole meie juures meie ...

Suureline inimene on ennast täis ja kõrk. Alandlik inimene on alistuv ja leplik. Igas inimeses leidub nii ühte kui teist, seepärast on enese pidev läbikatsumine oluline – omas tarkuses kipume ju olema liiga suurelised. Kuid kas suudame Jumala abita olla alandlikud? Meie Isa, kes sa oled taevas, aita meil alla suruda oma kõrkust ja suurelisust, nii et olles alandlikena Sinu ja üksteise ees, võiksime saada armu!

Kivitahvel Kaarma kiriku seinal Saaremaal. Tekst ja foto Indrek Pekko Sõites mööda suvist Eestimaad turistina ringi, jäävad tee ääres ikka silma kirikud ja pühakojad. Enamasti ilusad ja hooldatud, vahel veidi räämas või suisa varemetes. Siiski, kogu maa on kaetud pühakodade ja koguduste võrgustikuga – see näitab, et kuulume kristlastena kristlikku kultuuriruumi. See on meie esivanemate pärand, mille eest järeltulevatel põlvedel tuleb edasi hoolitseda. Hea Jumal, hoia ...

Igaühele on antud isemoodi: kellele rohkem, kellele vähem, mõnele ühte, mõnele teist – see polegi tähtis. Tähtis on hoopis see, kuidas me oma andidega ümber käime. Kas kasutame neid vääriliselt, Jumalale meelepäraselt. Või otsime hoopis vabandusi ja etteheiteid, lükates vastutust teistele, neile, kellele on justkui rohkem antud. Armas taevane Isa, Sina tunned meie tugevusi ja nõrkusi, tead meie võimeid ja võimalusi. Me palume, et võiksime oma ande kasutada parimal viisil, ...

Vaid hetke kestab suvi ja kajab linnulaul, vaid silmapilguks lõhna on lillel kaunimal. Kõik eilne on kui uni, ei homset tunne ma. Kui taevast Isa tunnen, võin ikka tänada. (KLPR 396) Käes on suvi – päevad on pikad, päike soojendab –, see on valguse, soojuse ja rõõmu aeg, puhkamise aeg. Kuidas see meid muudab? Kas saadud energia paneb meid tegema häid asju ja olema paremad inimesed või muudab see meid hoopis laisaks ja lodevaks? Küllap leidub nii ühte kui teist, sest pole ...

Tulla Issanda teenistusse – see üleskutse on ühtviisi hirmutav ja rõõmustav. Hirmutav, sest kas ma olen valmis seda kutset järgima? Kas suudan täita mulle pandud ülesandeid? Kas saan hakkama? Inimene on ju oma loomult ikka kahtlev ja ebakindel, püüdes vältida raskusi ja ebameeldivusi. Kuid Issanda kutsega on teistmoodi. «Sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge» (Mt 11:30). See tähendab, et järgides Jumala kutset hakkavad meie elus enamasti juhtuma imelised asjad. Kes ...

Vahel öeldakse, et kiriku lävepakk on liiga kõrge. Inimesed ei leia teed kirikusse, ei leia teed Jumala juurde. Kõigist meie maistest püüdlustest hoolimata on see aga viimselt Jumala käes, tema kutsub meid! Seega palugem: Ma annan oma südame, oh armas Jumal, Sul! Sa tahad teda endale, see seisab mõttes mul. Mu süda, Issand, valmista Su hooneks ilma peal, siis võin Su tempel olla ka veel igavesti seal! (KLPR 320)