Kevad on käes ja suvigi pole kaugel: lilled õitsevad, puude pungad puhkevad, ojad vulisevad, päike särab. Ja ajakirjanduses ilmub artikleid, kus räägitakse, et katsed algkooli, gümnaasiumisse ja ülikooli toovad kaasa stressi ning panevad proovile vaimse tervise. Lisaks esineb veel nii suurtel kui ka väikestel inimestel kevadväsimust. Õpilaste koormus on suur, kohati suuremgi kui täiskasvanud inimestel. Pärast pikka koolipäeva on vaja veel tihti käia muusikakoolis ja ...

Kord lugesin üht lugu, kuidas keskaegne rüütel läks laia maailma tõde otsima. Kui ta jõudis seitsme maa ja mere taha, leidis ta tõe üles, aga tõde oli kole, mitte ilus. Kui lugeda 2021. aasta lõpust kuni 2022. aasta alguseni toimunud rahva ja eluruumide loenduse tulemusi, mis puudutavad religiooniga seonduvat, siis need ei rõõmusta, aga ei saa ka öelda, et maailma lõpp oleks saabunud.  Mida me saame rahva ja eluruumide loenduse andmetest teada? 58% ei peaks omaks ...

Pärast 24. veebruari 2022 maailm muutus. Ta polnud enam endine. Rahuaeg, mis tundus endastmõistetav, seda enam ei olnud. Venemaa tungis Ukrainale sõjaliselt kallale ja Euroopa nägi sõda, mida ta pole näinud Teisest maailmasõjast peale. Ukraina lipuvärvid on sinine ja kollane. Samad värvid on ka Rootsi lipul. Sõja esimestel päevadel meenusid mulle Karl XI sõnad (Ivar Rüütli tõlkes), mida ta kirjutas oma päevikusse XVII sajandil: Jumal olgu igavesti tänatud ja austatud, ...

Toomkooli lapsed Tallinna piiskoplikus toomkirikus. Heiki Haljasorg. Eesti Kirikute Nõukogu tegevuse eesmärk on ühendada kristlikke kirikuid ja koguduste liite koostööks Eesti ühiskonna vaimseks arenguks kristlike põhimõtete alusel. Haridustöö valdkonna eesmärk on väärtustada ja edendada elukestvat õppimist liikmeskirikutes ning nende kaudu ühiskonnas.  Eesti Kirikute Nõukogu on haridustööd teinud nii eelmisel kui ka käesoleval sajandil, toetudes eelkäijate nähtud ...

Viimasel ajal ei ole olnud ajalehtedes mitte just väga lootustandvad pealkirjad: „Kui viiruse levik ei peatu, siis jääb Eesti kogu suveks lukku“ ja „Tasub tõsiselt kaaluda, kas järgmisel sügisel võiks korrata kogu õppeaastat“. Kas ristiinimene peab olema sama pessimistlik või on meil lootust? Eesti statistika nakatumise kohta Euroopa kontekstis teeb tõesti murelikuks. Aga mida peame siis tegema? Eks ikka seda, mida ristiinimesed on alati teinud: palvetanud ja kasutanud ...

Kristus on öelnud: „Teie olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik!“ (Mt 5:48) Ja püha Paulus on öelnud: „Sest kõik on pattu teinud ja on Jumala aust ilma“ (Rm 3:23). Me kõik ootame, et lapsed õpiksid ja käituksid hästi, õpetajad oleksid targad ning lastevanemad oleksid sõbralikud. Aga mitte alati ei ole elu ideaalne. Proovitakse ära kõiki loomulikke abinõusid, aga olukord ikkagi ei parane. Võib tekkida isegi lootusetu olukord, kus osalevad lootusetu ...

3. aprillil toimus Tallinna Toomkooli põhikoolimajas Eduard Ahrensi IV konverents pealkirjaga „Meil oma sõna kinnita“. Samal päeval, 3. aprillil, kuid 216 aastat varem Tallinnas sündinud Ahrens õppis aastail 1811–1819 Tallinna Toomkoolis. Sestap on konverentsi toimumise päev ja koht omamoodi sümboolse tähendusega. Muusikaline tervitus oli Eesti teatri- ja muusikaakadeemialt (Kaari Kattai – viiul ja Jelizaveta Kromskaja – klaver). Tervitused ütlesid Egle Viilma (Tallinna ...

2018. aastal tähistatakse Euroopa kultuuripärandi aastat. Selle eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust kultuuripärandist. Kui hästi me tunneme oma kultuuripärandit? Kõik keskaja ja uusaja inimesed ei osanud väga hästi lugeda ja selleks tehti Biblia Pauperum ehk vaeste Piibel. Tänapäeval on tihti vastupidi – pildid on kõikjal meie ümber, aga me ei märka enam kõiki detaile ning tihti on meil raske ka ära tunda, millest pildid räägivad ning mis on seal olevate sümbolite ...

Kristlik haridus ei ole Eestis uus nähtus. Keskajal olid Eestis toomkirikute juures toomkoolid, tegutsesid ka kloostrikoolid, pärast Liivi sõda rajati Tartu jesuiitide kolleegium ehk gümnaasium. 1625. aastal pandi jesuiitide gümnaasium kinni ja selle asemel rajasid rootslased Tartu ülikooli. Tänapäeva Eestis on juba üheksa kirikukooli. Kui küsida, milline on hea kool, siis vastuseks võib öelda, et hea kool peab vastama lastevanemate ja laste ootustele. Ka Eesti põhiseaduse ...

Oletame, et oleme sattunud ühte mahajäetud lossi. Astume uksest sisse ning näeme uut ruumi, kust läheb edasi kaks ust. Millise ukse valime? Ja miks me just sellise ukse valime? Kas me lõpuks saame ka Okasroosikest suudelda, et teda nõidusunest ellu äratada? Ja kas me peame üldse valima? Milline lipp lehvib lossi katusel? Lossi seinad ja põrand on täis märke, mida tasub vaadata. Need pole juhuslikud. Kas põrandal on jälgi? Mis pildid on seintel? Meie lossis on üks pilt ...

Haridus- ja teadusministeeriumi ees on ühe mehe kuju ja sama maja sees on tema nime kandev saal. See mees on Peeter Põld. Ta oli 1909–1919 Tartu Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastekooli direktor, mis oli erakool. Tsaariaja lõpus sai emakeeles õpetada ainult erakoolides. Ilma erakoolideta oleks tsaariaja lõpus olnud päris raske emakeelse hariduse järjepidevust säilitada. Pärast tegi see tubli erakooli direktor ka Tartu ülikooli esmakordselt ajaloos ehk 1919. aastal ...