Kes meid kaitseks kurjal päeval? – nii on ikka läbi aegade õhatud! Kuidas riik oma kodanikke kaitseb ja kui palju selleks raha kulub, seda saab lugeda riigieelarvest. Selle seletuskirja 29. lehelt leiab lause: Maksude kaudu … toetatakse aastatel 2020–2021 kümnest erinevast valitsemisfunktsioonist kuut (majandus; elamu- ja kommunaalmajandus; tervishoid; vaba aeg, kultuur ja religioon; haridus; sotsiaalne kaitse). On näha, et muude tähtsate valdkondade toetamisel pöörab ...
Homme, 20. augustil tähistatakse meie riigi taasiseseisvumist. Reeglina pühitsetakse tähtpäevi igal aastal, mitte ainult 25 või 50 aasta möödudes. Kuidagi on kujunenud nii, et abielus tähistatakse suuremalt vaid hõbe- ja harva ka kuldpulmi, kui elutervis soosib pika ea ja õnnestunud paarisuhtega.
Oma vaimuliku tegevuse enam kui 30 aastaga olen jõudnud ikka, mil abielupaarid, keda kunagi laulatasin, soovivad kiriklikult pidada n-ö hõbelaulatust. Tundub loomulik soov, et ...
... anna meile tänapäev! Tänapäeval täitsa vajalik palve. Teinekord olen ma igapäevase leiva kõrval üsna sõltuv igapäevasest mälust. Kujutlege korraks, mis hakkab juhtuma – tegelikult ei juhtu soovitu, kui ei mäletata oma PIN-koodi või salasõna! Ei tahaks end kujutleda olukorda, kus elektriarve maksmiseks tuleks sõita Eesti Energia kontorisse ja seista seal järjekorras, kuni teller sularahamakse vastu võtab.
Ehkki mina kannan oma mälu, tajun, kuidas teatud juhul ...
Mt 6:10
Peagi algaval paastuajal on mõistlik üle vaadata need asjad, mida rutiinselt teeme. Kindlasti on issameie nii meeles, et alati ei pruugi mõttega selle juures olla, kui palvetame. Kristlastena elame korraga mitmes riigis. Tähistades peatselt oma riigi sünnipäeva, on hea meenutada selle tulemist.
21. veebruaril 1935 kirjutas tollane Sindi õpetaja ajalehes Eesti Kirik: „Õnnelik on rahwas, kellele Jumal on kinkinud siin maailmas maa, mida ta wõib nimetada esiisadelt ...
Pühi tähistav kirik on oma loomult rahvahulki kaasav institutsioon. On ilmne, et pühade ajal sagenevad kontserdid ja heategevuskampaaniad toovad pühaliku puudutuse ka nendeni, kel kontakt kirikuga harv. Kuid kalendrist leiab neidki päevi nagu äsjamöödunud pühakutepäev, mida sisustavad uued traditsioonid, nagu näiteks halloween’i melu. Vaadeldes tähistamisi üksikisiku tasandilt, võib väita, et inimene pühitseb oma elus tähtpäevi sõltuvalt usutunnistusest, rahvusest ja ...
Jüripäev on olnud ajast aega märgilise tähendusega pööripäev, mil maarahval vahetus talvine vaikelu aktiivse suvetööde ettevalmistusega, kui palgati talutöödele suilisi ja määrati ametisse külakarjused. Kõrtsid, mis teatavas mõttes täitsid tööturu funktsiooni, olid kohtadeks, kus kaubeldi ja sõlmiti uusi töösuhteid. Agraarne elurütm tingis selle, et kevadise pööripäevaga lasti kari välja ja talupere sai juurde lisatööjõudu: talusulaseid ja päevilisi. Et karja kaitsta kurja ...
Mitte ammu, paar nädalat tagasi, lipsas „Terevisiooni“ saatekülalise suust ühe teema kommenteerimisel välja väljend „õndsal nõukaajal“! Lootes, et see oli lihtsalt keelekomistus, ei pööraks sellele palju tähelepanu, kuid püüdes aimata noorema põlvkonna kujutelmi lähiminevikust, kaldun arvama, et toimub endiste aegade idealiseerimine. Ühtpidi on see inimlik: minevikku kiputakse meenutama paremas valguses ja neid sündmusi, mis valulikud, mäletatakse valikuliselt.
Et ei ...
Sõjameeste kaitsepühak on püha Jüri, keda tuntakse lohetapjana. Legendi järgi ühes metsas elutsev lohe terroriseeris linnamüüride vahele peitunud kogukonda, kellel ei olnud koletise viha vaigistamiseks muud teha kui viia igal aastal ohvriks paar lammast linnatagusesse metsa. Aja jooksul lohe isu kasvas ning seda üritati lepitada järgnevalt inimohvriga. Nii püsis kogukond kurjuse kütkeis seni, kuni saabus julge sõjamees ja lohe tapmisega raius läbi nõidusliku ...
Nii on kirjutatud Cēsises paiknevale Võnnu lahingu mälestusmärgile, mis on pühendatud langenud kangelastele. See on kahes keeles: nii väljendatakse naaberrahva lätlaste poolt tänu eestlastele võitluste eest, mis ei toonud vabadust üksnes Eestile, vaid ka Lätile. See vabaduse sümbol meenutab taeva poole püstitatud mõõka, sümboliseerides seda, et relv peab olema alati valmis. Nii arvavad meie relvavennad. Tuleb meenutada fakti, et Vabadussõjas polnud me üksi. Meie kõrval olid ...
24. veebruaril tähistame Eesti Vabariigi 99. aastapäeva. Riigi sünnipäevale lisab tähtsust lippude ja teiste sümbolite ilmumine tänavapilti. Tähtpäeva eel süüviks korra sellesse varjatusse, millest riiklikud sümbolid esmavaatlusel ei kõnele.
Sõnad, mida hümnina laulame, või lipp, mida kanname, on väärika ajalooga. Rahvushümniks saanud laulule kirjutas sõnad Voldemar Jannsen ja see kanti ette esimesel laulupeol 1869. Kui sinimustvalget 1884. aastal Otepääl õnnistati, kõlas ...
Viimasel ajal on Eesti ja teised piiririigid haaratud protsessi, kus nad on pandud sundvaliku ehk dilemma ette. Rahvusvaheliste suhete teoorias kasutatakse sellise olukorra analüüsimiseks julgeoleku dilemma mõistet. Sellega on võimalik seletada riikidevaheliste suhete vastastikmõju. Näiteks ühe riigi kaitsevõime tugevdamine toob kaasa teise riigi relvastumise, kuna too riik võib seda pidada ründerelvastuseks ning soovib enda julgeoleku tagamiseks oma relvajõude suurendada. ...
Ühel harukordsel esmaspäeval, sest 29. veebruari ei leia just iga aasta kalendrist, seisin ma imearmsa maakiriku ukse ees, sulnis ootus põues, sest kohe pidi ilmuma laulatusele noorpaar. Tundus, et nad viibivad ja seegi paistis loomulik. Ühtäkki ehmatas mind külateelt kostev tundmatu, madalavõnkeline mootoriurin ja peatselt vuraski kirikuväravasse suur soomuk, mille kaks tagumist luuki avati otsekui paraaduksed ning välja astus pidulikus kaitseväe vormis veebel Rasmus Penno ...