8. Kuna armastus on teenimine, on kristlased võimelised teistele alluma. Nad teavad, et iga kogukond vajab reegleid ja saab püsida vaid siis, kui liikmed neid reegleid järgivad. Sel põhjusel on olemas eeskirjad, ametid ja ametivolitused. Uues Testamendis tunnustatakse riiki kui Jumala head institutsiooni ja kutsutakse üles sellele kuuletuma (Rm 13:1–2, 1Pt 2:17). Iga kirik järgib kohaliku riigi põhiseadust. Sotsiaalne rahu ei ole võimalik ilma ühiskondliku ...

7. Mis aga juhtub siis, kui ühiskond hülgab oma liikmed, sealhulgas oma vanemad? Ma saan sellisesse ühiskonda kuuluda vaid juhul, kui ma hakkan end vihkama ja minus tekib alaväärsuskompleks. Sel juhul tekib mul ettekujutus, et ma ei ole suurt midagi väärt, olen elus läbi kukkunud ja kannan häbimärki. See on ohtlik suund, mis võib lõppeda enesetapu või vägivallapuhanguga. Jumala halastusega on asjad teisiti. Kuigi kõik võivad sind narrida, alandada ja maha teha, jääd sina ...

6. Meil on vaja olla tähelepanelik, et koos halastusega ei kihutataks maailmast välja ka Jumalat. Kui Jumal elust kaob, siis kellesse või millesse soovivad inimesed uskuda? Sellisel juhul tekib suur oht, et inimestel tuleb leppida olemasolu mõttetuse, üldise armastusepuuduse ja elu lõplikkuse tragöödiaga. Jumal on see määrav jõud, mis võimaldab vastu seista elu varjukülgedele ja kurjusele. Raskes olukorras kasvõi surma ähvardusel edasi rühkimise kogemus muutub tänapäeval ...

5. Evangeeliumi imperatiiv Nimetatud asjaolusid arvestades ei ole üllatav, et Jumala tahet väljendab kõige paremini armastusekäsk. Jumal annab eeskuju oma tegude ja olemusega. Taas peame osutama Jeesusele Kristusele, kelles see armastus ilmnes (Rm 8:39). „Olge armulised, nagu teie Isa on armuline,“ ütleb Jeesus (Lk 6:36). Kui temalt küsitakse suurima käsu kohta, siis ta vastab: „[...] armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega […] [ja] oma ligimest nagu iseennast. ...

4. Ajal, kui Jumalast rääkimine kaotab veenvust, peab usk oma väidete eest vastutama. Kristlased usuvad Jumalasse, keda Jeesus nimetas oma isaks ja kelle poole kogudus võib samuti pöörduda kui Meie Isa poole. See nimetus väljendab usaldussuhet. Sama hästi võiks Jumalat nimetada emaks, nagu ka Piiblis on mõnes kohas osutatud. Erinevalt talle eelnenud prohvetitest kuni Ristija Johanneseni ei jutlustanud Jeesus vihasest Jumalast, kelle karistav õiglus peagi maailma tabab, vaid ...

3. Lõpuks peame tõdema, et kujutlus halastuseta maailmast oleks äärmine pettekujutelm. Kõike halastuse mõistega seonduvat – lahkus, leppimine, toetus, valmisolek andestamiseks jne – on võimalik alla suruda ja reeta. Sellegipoolest jääb halastus meie tegelikkuse osaks. Mõeldamatu on kujutleda inimesi ilma halastuseta. Kui keegi seda väidab, on ta pime. Martin Luther on sama mõtte meisterlikult sõnastanud oma „Väikeses katekismuses“ usutunnistuse esimese artikli ...

2. Näib, et halastus takistab inimeste vabaduspüüdlusi. Kahjuks on ka kirik seda sageli sarnaselt mõistnud. Inimesi vääritust orjapõlvest vabastada soovinud liikumised ei ole alati saanud kirikult vajalikku toetust. Seoses sellega toob „vabastusteoloogia“ esile ebatavalised elemendid, kuigi need ei ole täiesti uued. Jumal on rõhutute poolel ja juhatab nad orjusest välja samuti, nagu ta juhatas Iisraeli rahva välja Egiptusest. Jumal on vaestega solidaarne ja asub võitluses ...

Reformatsiooni 500. aastapäeva tähistavad mitmed kirikute osaduskonnad. Luterlik Maailmaliit, kuhu kuulub 145 kirikut üle kogu maailma, on reformatsiooni juubeli puhul andnud välja neli brošüüri, mis käsitlevad juubeliaasta teemasid „Jumala armu poolt vabastatud“, „Lunastus pole müügiks“, „Inimesed pole müügiks“ ja „Loodu pole müügiks“. Brošüürid, mille koostajaks ja toimetajaks on praegu Luterlikus Maailmaliidus töötav EELK õpetaja Anne Burghardt, sisaldavad esseesid ...