Kristlase valikutest valimistel ja üldse
Eelmises lehenumbris heitis Triin Käpp ühele siinkirjutajatest ette arvamust, justkui oleks Piiblis vastused kõigile küsimustele. Veebiajakirjas Meie Kirik 18. jaanuaril ilmunud artiklis sai öeldud vaid seda, et kristlased ei saa ilma pattu tegemata valida erakondi, mis lubavad abielu mõistele teise tähenduse anda või soovivad seadustada abistatud enesetapu.
Piiblis ei ole vastuseid kõikidele küsimustele. Küll aga on Piibel Jumala Sõna, mis ilmutab meile Jumala ...
Issand, Sa tõotasid kunagi ammu, et Sinu lapsi
saab olema nõnda palju kui tähti taevas.
Päevatõus kõrgest, Sa tulid ja Sinu hiilgus
ei varjuta tähtede valgust, vaid paneb veel kirkamalt särama.
Kui Sa sündisid ammusel jõuluööl,
andis üksainus täht Sinust tunnistust.
Luba meil olla nüüd tähed, mis paistavad pilkases öös
ja päevavalgeski jagavad Sinu soojuse sära ja armastust.
See valgus, mis teeb, et ma näen, on Sinu valgus, mu Issand.
See õhu värskus, mida ma hingan, on Sinu hingus, mu Issand.
See soe ja külm, mis kord torkab, kord paitab, on Sinu sooja ja karguse puudutus, Issand.
See vesi, mida ma joon, on Sinu elustav allikas, Issand.
Need tähed ja õied ja usaldav pilk lapse silmades –
Sinu taevase kirkuse peegeldus, Issand.
See kõik mu ümber on Sinu, sest Sina oled mu Jumal ja Sina oled mu kõik.
Sina oled mu rõõm, ja kõik minu rõõm on ...
Kui ma valmistan endale tee,
ei vii see mind kuhugi, ikka pean ise astuma –
ja siiski ei pruugi ma jõuda
kuigi kaugele enesest.
Kui valmistan Sulle tee, Issand,
siis kipub seegi mu enese ümber keerlema …
Valmista Sina endale tee,
ole Sina ise see tee,
mis viib igavikku ja mille kaudu
Igavene ulatub minusse!
Sina oled mu tee.
Meie suurus on selles, et põrmust võetuna
pole meid loodud vaid selleks,
et põrmuna elades jällegi põrmuks saada.
Meie valu on see, et liigagi sageli kipume
tähtede asemel leppima põrmuga.
Aga Tema, kes mõistab nii seda,
kelleks ja milleks me oleme loodud,
kui sedagi, et ise me ennast taevasse tõsta ei suuda,
on tulnud, et öelda meid julgustades:
sirutuge ikkagi tähtede poole
ja üles taevasse vaadates teadke,
et teie lunastus läheneb.
Kui tuleb Lohutaja, kelle ma teile Isa juurest saadan, Tõe Vaim, kes lähtub Isast, siis tema tunnistab minust. Ja teiegi tunnistate, sest te olete olnud minuga algusest peale. Seda ma olen rääkinud teile, et te ei komistaks. Nad heidavad teid kogudusest välja. Jah, tuleb tund, mil igaüks, kes teid tapab, arvab end Jumalale teenet osutavat. Ja seda nad teevad, sest nad ei ole ära tundnud ei Isa ega mind. Kuid seda olen ma teile rääkinud, et kui see tund tuleb, siis tuleks ...
Quasi modo geniti infantes …
Nagu laps, kel silmad alles kinni,
kisendades otsib piima järgi,
otsin mina – kinnisilmi
Sind, mu Issand, minu Jumal.
Kas ehk saaksin käega katsuda? –
Näita ennast, siis ma usun!
Kas minu haavad on ka Sinu kätes, Sinu
jalgades?
Kas ka Sinu süda läbi torgatud ja katki, nagu tihtipeale minul?
Ka nägemine ei tee vabaks kahtlusest,
ja käega katsuminegi ei pruugi veenda.
Õnnis on, kes nähku, katsugu või mitte, teab:
Sa pole minust kaugel isegi mu ...
Issand, Sina oled tõusnud, aga mina …
kas mina magan endiselt?
Nagu Aadam siis, kui lõid ta küljest elavate ema …
Nagu Siimon siis, kui Juudas oli ärkvel, valmis tegutsema …
Nagu valvurid, kes süüdistasid jüngreid pettuses …
Kas armastan minagi pimedust enam kui valgust …
sest minu teod on kurjad?
Issand, Sina oled tõusnud,
ja kuigi on vahel nii valus Su valgusse vaadata –
luba mul ärgata,
aita mul tõusta,
sära oma kirkuses,
Sina, Kristus, Ülestõusnu,
minu Jumal, mu elu ja ...
… miks sa mu maha jätsid?
Ma kutsusin sind nimepidi –
miks sa mu maha jätsid?
Ma olen sind südamevaluga otsinud –
miks sa mu maha jätsid?
Ma tahtsin sind hoida ja koguda –
miks sa mu maha jätsid?
Ma olen sind valinud ja lunastanud –
miks sa mu maha jätsid?
INIMENE, KUS SA OLED –
miks sa mu maha jätsid?
Mu Jumal, mu Jumal,
Sina pole mind omapäi jätnud,
Sina ei ole mind hüljanud,
Sinu oma olen ma emaüsast,
Sa oled mind päästnud ja omaks võtnud –
siis, kui mina ...
Jumal, Sinu kohus ei ole hukkamõistmine, vaid õigus.
Minu halastamatusele vastad Sina halastusega. Minu valele tõega.
Minu ülekohtule valguse ja pühadusega.
Sina oled valgus,
Sina oled tõde,
Sina oled rõõm ja pühadus.
Sina oled mu pääste,
Sinu halastus on minu elu.
Mõista mulle kohut oma õigust mööda.
Mitmed advendijutlused ja vaimulikud mõtisklused, mida olen erinevates Ameerika kirikutes kuulnud, keskenduvad suurel määral jõuluostlemiseks nimetatavale võitlusele elu ja surma peale.
Tunnistan, et nii hull see asi siiski pole. Tänaseks luutsinapäevaks, mil seda lugu kirjutan, on paljudes poodides olnud jõulukaunistused ülal juba oma kaks kuud. Ning paar päeva enne advendiaja algust, kui parkisin auto kõrvetava päikese eest ühe ostukeskuse ees kõrguvate palmide alla, ...
Mäletan üht koosolekut ajast, mil kandideerisin kohalikel valimistel. Kuulumata ühtegi erakonda olin siiski kutsutud osalema ühe partei valimisplatvormi väljatöötamisel. Lühidalt öeldes käis see järgmiselt: võeti ette kõik teemad ja probleemid, mis võiksid meie linna rahvast huvitada, ning pakuti neile enamasti üpriski muinasjutulised lahendused. Kui söandasin küsida, kas meil on olemas ka vahendid, oskused, raha ja valmisolek, visati käega ja öeldi mulle rahustuseks, et ...