Slava Ukraine

Kõik autori postitused

Välis-Eesti kirik piiskopkonnaks muutumas

Sinodisaadikud Eesti Maja õuel. Foto: Eesti EluE.E.L.K. USA Esimese praostkonna sinod peeti Los Angelese Eesti Majas. Mullu peapiiskopiks valitud Andres Taul viibis esimest korda mainitud praostkonna sinodil. Kohalik õpetaja Jüri Pallo oli sinodi peakorraldaja. Lisaks võttis sinodist osa E.E.L.K. Kanada praost ja Hamiltoni koguduse õpetaja Hannes Aasa.Välis-Eesti piiskopkondPeapiiskop Taul pidas loengu EELK elust ja sisust. Ta ütles, et 25 aasta jooksul, mil ta on olnud Toronto Peetri koguduse õpetaja, on ta pidanud 1285 ...

4. mai

Eestpalves on Rootsi kiriku Uppsala peapiiskopkond ning Walesi kiriku Llandaffi piiskopkond.

Palve

 Kallis Jeesus, vii mind tänaIsa armurinnale,luba, et sääl tühjaks nutanvalutava südame.Patusele maa pääl polekahetsuse kohakest,las’ ma sinu ristisurmasandeksandmist leian eest.Tulen kaugelt kõrberajalt,olen janus, näljane;anna püha hingeleibaoma väsind lapsele Laine Villenthal, «Kimp luuletusi», IV trükk, 2005.

Nissi koguduse õpetajalt

2007. aastal juhtis meie mõtteid salm Piiblist, kus Issand ütleb: «Vaata, mina teen hoopis uut: see juba tärkab, kas te ei märka?» (Js 43:19). Nüüd, kus kokkuvõtted eelmisest aastast on juba ammugi tehtud, võib tagasi vaadates öelda, et Nissi koguduses on see Jumala sõna eelmisel aastal tõeks saanud. Nissi kogudus on üks tavaline maakogudus, samasuguste probleemide ja muredega nagu ka paljudel teistel kogudustel. Koguduse elu on kindlasti väga tugevalt mõjutanud see, et pole ...

Nissi Maarja kirik saab tänavu 135aastaseks

Vaade üle avaruste Nissi Maarja nägusale kivikirikule. Foto: koguduse arhiivNissi Maarja kirik on ehitatud aastatel 1871–1873 Peterburi arhitekti David Grimmi kavandi järgi meister Hindrek Jakobsoni poolt. Mitte kõik historistlikud kirikud ei ole nii kaunites proportsioonides ja monumentaalselt terviklikud kui Neitsi Maarjale pühendatud Nissi kirik. Kooriruumi värvikateks rõhuasetusteks on suuremõõtmelised Riias valmistatud vitraažaknad «Evangelist Johannes», «Apostel Peetrus» (autor H. Beyermann, 1902), mainimata ei saa jätta stiilset pseudogooti ...

Ainult üks küsimus

25. ja 26. aprillil oli Põlvas vabatahtlikele diakooniaalane baaskoolitus. Kui palju kogudusega seotud inimesi baaskoolitusel osaleb ja 30 tundi kestva programmi läbib?Vaike Salveste, Usuteaduse Instituudi diakoonia osakonna juhataja, programmi üks koolitajaid:Diakoonia keskendub inimese teenimisele tema elu kriisiolukordades, kui ta kannatab ülekohtu, alanduse või vägivalla all. Ilma eelneva õpetuseta on taolistes situatsioonides raske inimest aidata, seepärast avardatakse ...

Ühendades jõud, suudame enam

Lea ja Heikki Ylönen jäid pärast abiellumist elama Eestisse, sest siin on paljugi ära teha. Foto: Merje MändKuus aastat tagasi sai Nissi kogudus üle 40 aasta taas oma õpetaja – Lea Jants-Ylöneni, toona Lea Jantsi. Abikaasa Heikki Ylöneniga tutvus õpetaja Soome Hakunila sõpruskoguduse kaudu, millega kogudusel sidemed juba 15 aastat.Heikki tuli Hakunila kogudusega Nissi kirikule külla puid istutama. «Ilm oli kole külm ja ükski istutatud puu paraku kasvama ei läinud, aga armastus läks,» muheleb Heikki. Paar laulatati 2004. aastal Tartu Jaani kirikus. Elama otsustati jääda Eestisse, ...

Põlva kogudus sai päranduse

Pühapäeval, 13. aprillil külastas Põlvat proua Salme Foulds Kanadast, kes hommikuse jumalateenistuse järel andis Maarja kirikus kogudusele üle ümbriku Põlvas sündinud, ent Kanadas surnud Albert Parrase pärandusega.Albert Parras sündis 24. veebruaril 1915. aastal ning veetis oma elu algusaastad Põlvas. 1944. aasta sügisel põgenes ta koos abikaasaga Rootsi ning 1948. aasta novembris asusid nad miinitõrjelaeva Walnut pardal teele Kanada poole. Sama aasta 13. detsembril saabusid ...

Vennastekogudusel on lahutamatu osa

«Kõik kirikuinimesed, nii vähe kui neid on, kümme-viisteist inimest, käivad neljapäevaõhtuti ka palvemajas,» teab vennastekoguduse vanem Jüri Pootsmaa. «Kõik kirikuinimesed, nii vähe kui neid on, kümme-viisteist inimest, käivad neljapäevaõhtuti ka palvemajas,» teab vennastekoguduse vanem Jüri Pootsmaa. Kakskümmend viis aastat vennastekoguduses sõna kuulutanud ja viimased seitseteist aastat koguduse vanema ametit pidanud Jüri Pootsmaa on valmis kas või une pealt koguduse tegevusest aru andma: «Vennastekogudus on minu elu ja luteri kiriku tuumik. Oleme kirikuga väga tihedalt seotud, sest vennastekogudusel on ju ainult kaks ...

Kirikukoorist ja koorilaulust

Elav mõttevahetus Ene Üleoja, Eesti Koorijuhtide kutsekoja IV kategooria kutsetunnis­tuse värs­ke  omaniku Sigrid Põllu ja Lia Salumäe vahel koori rollist jumalateenistusel.  Foto: Tiiu PikkurKirikumuusika Liidu konverentsil «Kirikukoor XXI sajandil» arutleti kirikukoori osast jumalateenistusel. Küsiti, kas kirikukoor peaks laulma ainult kirikus või sobiks ka mujal esineda ja milline on koori osa hingehoidlikul tööl.Et oleme laulurahvas ja suurte traditsioonidega üldlaulupeod on välja kasvanud vaimulikest laulupidudest, siis kutsus kultuuriminister Laine Jänes kirikukoore aktiivsemalt üldlaulupidudel osalema. Ehkki 2009. aasta laulupeole on registreerunud 13 000 ...

Nissi vallavanemalt

Minu arusaamises on ühiskondlikul elul lõike ja sektoreid, kus kirikul on tunduvalt laialdasemad kogemused kui meie noorel riigil.Kirik Nissis on eksisteerinud ja oma kohta ühiskondlikus elus täitnud alates 14. sajandist. Sotsialistliku liiduvabariigi periood on jätnud oma jälje nii kogukonna kristlikku teadvusse kui kiriku enda hooldusesse. Nende puudujääkide korvamine ei ole nappidel iseseisvusaja aastatel olnud esmatähtsaks vajaduseks. Siiski oli esimene asi, mis uue ...

Seitse õpetlikku päeva Namiibias

13.–21. aprillini viibisid peapiiskop Andres Põder ja assessor Urmas Viilma Namiibia pealinnas Windhoekis, kus pidasid ettekande konverentsil ja tutvusid maa kirikueluga.Konverentsil olid koos Kurhessen-Waldecki partnerkirikud. Tegemist oli sõpruskirikute traditsioonilise kokkusaamisega, mida korraldatakse kahe aasta tagant ühes lepinguriigis. Viimati kohtuti Tallinnas 2006. aasta juunis. Lisaks Saksamaa eelnimetatud kirikule ja Eestile olid kohal ka esindajad Lõuna-India, ...

Jumalat tunnevad nii pisikesed kui ka suured

Jüngritel oli tõsine kartus selle ees, et Jeesus neilt ära võetakse. Evangeeliumides võime ju näha, kuidas jüngrid võitlevad kõigiti selle vastu, et Jeesus nende juurest ära läheks. Mingil hetkel läks see vastuseis või vastumeelsus nii suureks, et kui Jeesus kuulutas, et ta peab kannatama ja surema, oli Peetrus see, kes viis ta kõrvale ja sõitles... sõitles nii, et Jeesus pidi talle ütlema: «Tagane, vastupanija, sest sa ei mõtle Jumala, vaid inimese viisil!» Samuti ...

Elu algab sõnast

«Esimene asi, mida Jumal käskis inimesel teha, oli elusolenditele nimed panna. Inimese esimeseks tööks sai seega elu dokumenteerimine. Keel on seotud meie inimeseksolemise ja jumalasuhtega,» väidab Chris Wallis, vitši (wichí) kirjakeelsuse projekti juht Salta provintsis Põhja-Argentiinas. Projekti rahastab Argentiina Piibliselts. Tööd tehakse koos anglikaani piiskopkonna diakooniaorganisatsiooniga Asociana. Misjonärid on Salta indiaanikogukondades tuntud alates 1910. ...

Tahan alati teha midagi, mis oleks edukas ja ebatavaline

Akadeemik Tarmo Soomere on ikka tundnud tõmmet vee poole, kus maailma paigas ta ka ei viibiks. Seekord Uus-Meremaal.  Foto: erakoguMatemaatiku ja merefüüsikuna tuntud akadeemik Tarmo Soomere (50) meenutab, kuidas tema loodud võrgu kaudu 1970.–80. aastate Eestis levis vaimne kirjandus. Soomere lõi nõukogude ajal rahvusvahelise põrandaaluse kirjastuse võrgu, mille kaudu läks liikvele kokku tuhandeid koopiaid ligi kolmesajast erinevast trükisest. Imekombel oli tal edu 5–6 aastat, enne kui Juri Andropovi aegne riigi julgeolekuteenistus selle peatas. Olukorras, kus kirikuelu oli taunitud ja kirikus ...