Tartu praostkond elab 21. sajandis
Vaevalt on Maarja-Magdaleena kirik näinud viimastel aastatel ühekorraga nõnda palju vaimulikke kui jüripäeval, 23. aprillil, mil pühakotta jumalateenistusele kogunes praostkonna arvukas õpetajaskond. Suurtest teedest kõrvale jäävas Maarja-Magdaleena külas tehti kokkuvõtteid Tartu praostkonna mullusest tööst. Praostkond paistab silma koguduste rohkusega: 20 kogudust (sama palju kogudusi on vaid Saarte praostkonnas) paiknevad neljas maakonnas; neid teenis 2007. aastal arvukalt ...
Muinsuskaitse selts ja kaitsejõudude peastaabi ohvitseride kogu otsustasid koos minna Tallinna kaitseväe kalmistule ja seal heakorratalgud maha pidada. Esmaspäeval, 12. mail töötas kalmistul paarkümmend muinsuskaitsjat ja teist sama palju kaitseväe ohvitsere hea mitu tundi kalmistu selles osas, kus peamiselt eestlased viimse puhkepaiga leidnud. Korrastati Vabadussõja mälestusehitise alust. Mälestusmärk, mille nõukogude okupatsioonivõimud hävitasid, on kavas taastada tuleval ...
Lääne-Harju praostkonna sinodit võõrustas 7. mail Rapla kogudus, kelle õdusasse pastoraati pärast jumalateenistust siirdutigi.Sinodit tervitas Rapla maavanem Tõnis Blank, kes soovis osavõtjaile jõudu inimhingede maastikul selguse loomiseks.Viimase aasta jooksul on praostkonnaga liitunud mitu uut töötegijat. Soome Rahvamisjoni misjonärid Maria ja Jukka Repo tulid Sakku misjonitööle eesmärgiga sinna oma kogudus asutada. Paldiski koguduses töötab diakon Merle Prass-Siim ning ...
Tartu kunstimuuseumis on 15. juunini avatud eesti kunstniku Eerik Haameri ulatuslik maalinäitus «Kahel pool merd».Kolme korruse saalidesse välja pandud teosed annavad põhjaliku ülevaate Tartu kõrgemas kunstikoolis Pallas Nikolai Triigi käe all õppinud kunstnikust.Eerik Haamer sündis 17. veebruaril 1908. aastal Kuressaares Caroline ja Aleksander Haameri pere kolmanda pojana. Tema vanem vend oli hilisem legendaarne kirikuõpetaja Harri Haamer, keda ta 1934. aastal on ...
Ligi 800 aastat tagasi loodud Saare-Lääne piiskopkonnast sai üle 300 aasta eksisteerinud kirikuriik, mis ühendas terve Lääne-Eesti: Läänemaa, osa Pärnumaast, Saaremaa, Hiiumaa ja väiksemad saared. Arvatavasti 1260ndail aastail rajatud Haapsalu toomkirik sai Saare-Lääne piiskopkonna peakirikuks ja selle juurde ehitati piiskopilinnus. Toomkirik pühitseti Saare-Lääne piiskopkonna kaitsepühakule Pühale Johannesele. Johannese sümbol – kotkas – on nüüd nii Haapsalu linna kui ka ...
Madis Kütt on Haapsalu koguduse kõige universaalsem mees. Ta tunneb koguduse majandusseisu üksipulgi ja pole vist tööd, mida ta poleks koguduses teinud, kuigi ise on juhatuse esimees. Kui pole kojameest, pühib ta tänavat. Kui on matus, aga pole kellameest, lööb kella. Sõidab koguduse bussi ja veoautoga. Kütab katelt, niidab muru. Kiidab, lohutab ja innustab. «Kui on vaja, ei jää minu taha ükski töö,» ütleb ta, aga lisab: «Ma ei vali tööd, aga nii hea ma ka pole, et ...
Kevadpüha varahommikul toimetas asjalik seltskond Jõhvi bussijaama lähistel oma kompse ühest bussist teise. Nimelt kohtus seal Eesti Kiriku Tartu ja Tallinna reisiseltskond, et üheskoos jätkata teed kõige põhjapoolsemasse miljonilinna – Peterburi.Euroopa Liidu riikide piiride ületamisega harjunud eestlased on üsna kiiresti unustanud idanaabri bürokraatialembuse. Mitte just väga ammu lõppenud riigikorra karme seadusi tuletas meelde Venemaa piiri ületamisel hädavajaliku ...
Tallinna Sünagoogis arutati teisipäeval erinevate usuühenduste tegevust noorte- ja peretöö valdkonnas. Erinevaid usuühendusi koondava ümarlaua idee taga oli Eesti Juudiusu Kogudus, kes Siseministeeriumi Usuasjade osakonna toel kutsus noorte ja perede teemal aru pidama kõiki usulisi ühendusi Eestimaal. Esindatud olid enamus Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikud, kuid lisaks neile ka näiteks Mormoonid ja Baha´i kogudus. Igal esindatud kogudusel paluti tutvustada oma ...