Raamatust «Ma olin Jüri Üdi»
Jääb liikumatult suvisesse sooja ka inimene. See, kes hüüdis teist. Kas tõesti pole külma ega sooja meil sellest, mida Tema mõtleb meist?Hull mälestus, mind ära enam puutu!Kõik, mis on möödas, tardub ega muutu.Ma sumisesin vastu aknaruutu,kui akna taga ära õitses pärn.Ja mida mõtled Tema all sa ise?Ja mida mõtlen mina Tema all?Kes enda kanda võtab vastamise, jääb elama. Vaid selle koorma all.Juhan Viiding «Ma olin Jüri Üdi», Eesti Raamat, 1978.