Üle mäe kaardub vaikne rõõm, mis puudutab koja lävelauda ja mu madala kodu uksepakku, ääri-veeri ripsab piitjalgu ja uksepalgeid.Nii vara kui hilja avaneb uks teelisele, paludes koja kääksuvaid hingi. Siia mahub koos hommiku- ja õhtukaar, mis kohtub nii lõunakandi kui põhjasuunaga. Maa madalast lävest, üle kulunud uksepaku tõstan südame, mis ääri-veeri ripsab Su kõrguste trooni piitjalgu ja saladuste looride palgeid, mis just praegu puistab kaardudes vaikseid rõõme ...
See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. 1Jh 5:4cSee lause avab meie lunastuse uue nurga alt. Tavaliselt oleme harjunud rõhutama, mida on selleks teinud Jumal Jeesuses Kristuses. Aga sellest on vähe, sest lunastusest hoolimata lähevad paljud inimesed endiselt mööda laia teed hukatusse. Vaja on ka inimesepoolset osa. Mitte lunastuse täiendamiseks, vaid vastuvõtmiseks ja selles püsimiseks. Selleks ongi meie usk – üks tähtis Jumala kingitus. Meie maailmas pole ...
Ja ometi ei ole keegi läinud üles taevasse peale Inimese Poja, kes on tulnud taevast alla. Ja nõnda nagu Mooses ülendas kõrbes vaskmao, nõnda peab ülendatama Inimese Poeg, et igaühel, kes usub, oleks temas igavene elu. Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu. Jumal ei ole ju läkitanud oma Poega maailma, et ta kohut mõistaks maailma üle, vaid et maailm tema läbi ...
Möödaläinud suvel, 17. juulil sai sada aastat õpetaja Leo Vahteri sünnist. Leo Vahter sündis Järvamaal Mäo vallamajas kooliõpetaja Aleksandri ja Anna üheksanda lapsena. Saanud alghariduse Sargvere algkoolis, jätkas Leo 12aastasena õpinguid Tartus, kuhu pere oli kolinud. Elama asuti Peetri kiriku vastu ning Leo Vahter on meenutanud, et lastele valmistas erilist rõõmu käia lastejumalateenistustel, mida pidas õpetaja Arnold Laur. Sügava mulje jätsid ka praost Gustav Rutopõllu ...
Harju-Madise kogudusel ilmub juba teist aastaringi oma leht Mattias, kust leiab uudiseid, jutlusi, palveid, ajalugu, koguduse teateid. Lehe toimetajaks on Merle Prass-Siim.Eesti Kirik uurib temalt, kuidas sündis idee luua väiksesse maakogudusse päris oma koguduse ajaleht.«Mõte hakata ajalehte tegema tekkis mõned aastad tagasi, kui EELK Usuteaduse Instituudis peeti meediaalast loengut. Seal räägiti nendest koguduselehtedest, mida praegu meie kogudustes tehakse. Et loengud ...
Kunagi pärast Anton Nigovi «Harjutuste» ilmumist mainis Tõnu Õnnepalu, et nüüd ta teab, mismoodi ja mida tegelikult tahaks kirjutada. Kuue aasta korje on nüüd lugejal käes.«Flandria päevik» tähendab kirjeldusterohkete peensusteni üles kõik seosed, muljed ja tunded, mis minategelasel mõne päevasündmuse või öise unenäoga (kella kolme aegu) üles kerkivad. Ühest küljest on ehk tegu kohustusega – kui kirjanik saadetakse stipendiumi toel Belgiasse Vollezelesse Villa Helleboschi 40 ...
4.(Algus EK nr 33, 20.8.08.)Õpiväljundid ja väljundipõhine õpeVäljundipõhiseks õppeks nimetatakse õpet, milles pööratakse suurt tähelepanu õpiväljunditele ning mille struktuur ja komponendid määratletakse lähtudes oodatavatest õpiväljunditest. Õpiväljundid tähistavad neid teadmisi ja oskusi, aga ka hoiakuid, mida õppija peab teatud aja jooksul omandama ning olema võimeline demonstreerima. See ei tähenda sisendi (mineviku akumuleerunud teadmised, õppejõud, õppijate ...
LõunasseKaardikeskuse töötajana täpsustasin aerofotosid, kus ma pidin määrama kõrgusi ja siduma kaarte maapealsete märkidega. Nihkusin vähehaaval lõuna poole ja olin jõudnud paralleeli 57º30’ lähedusse. Ilmad püsisid juuni alguses jahedad ja kuivad; ma sain oma tööd teha ja meeleolu oli hea. Tõusnud kõrgele seljandikule metsajärve ääres, nautisin latvade raamistuses läikivat veepeeglit. Mõtlesin: juttudele suurest väiksusest vaatamata on Eesti tohutu suur maa. Siin leidub ...
«Siin Raigo Liiman Espoo kogudusest. Tahaksin teid kutsuda meie seminarile,» alustas ühel maikuu päeval reibas hääl Eesti Kiriku toimetuse telefonis asjalikku juttu. «Oma mees Soomes» Raigo Liiman, üks Espoo toomkoguduse 20 vaimulikust, pakkus välja idee tähistada Eesti Vabariigi 90. ja Espoo linna 550. aastapäeva seminariga, mille sõnavõtud puudutasid kahe maa ja rahva sidemeid kaugematest ja lähematest aegadest. Seminari korraldajateks olidki Espoo kogudused koostöös Espoo ...
Jätkus mõttevahetus kirikumuusika olukorra üle. Teatavasti jäeti 1928. aasta üldlaulupeolt vaimulik laul välja. Kirikuringkonnad olid solvunud, ähvardati kirikukooride eemalejäämisega üldlaulupidudelt. Kuid vastased ei lasknud end heidutada: kirikukoorid ei mõjuta laulupidu, neid on vähe ja needki enamasti kehvas seisukorras. Kursused köstritele ja organistideleKirikumuusika kritiseerijatega ühines ka põline kirikumuusik prof August Topman. Temagi leidis, et enamikus ...
Kadrina kiriku Hermanni oreli remondi esimene etapp on jõudnud lõpule.11. juulil kogunes Kadrina kirikusse komisjon, mille tööst võtsid osa ka välismaised orelispetsialistid. Kuus aastat ette valmistatud remondi esimene etapp oli jõudmas lõpusirgele. 1895. aastal Peterburi Jeesuse kiriku saksa-läti koguduselt Kadrinasse ostetud omaaegse Läti oreliehitaja Karl Alexander Hermanni (1847–1926) pilli remontis 2007.–2008. aastal Lätis asuva orelitöökoja meister orelirestauraator ...
Tallinna Jaani kiriku puhta kajaga akustika annab seal esitatavele muusikale lisaväärtuse, mis teeb pühakoja orelifestivali toimumise paigana eriti sobivaks. Kui 1913. aastal valmis Jaani kirikus August Terkmannil tema esimene suur ja moodsate nippidega varustet 50 heliseva registriga pill, kujunes see sama meistri Estoniasse ehitatu kõrval August Topmani ja Peeter Süda üheks meelisinstrumendiks. Estonia orel hävis 1944, Jaani oma aga väsis ajapikku. Paratamatult tuli ...
Tallinna rahvusvaheline orelifestival pakkus sel aastal orelihuvilistele lisaks meie oma ja rahvusvahelise mainega organistide kontsertidele veel ka võimalust reisida ja tutvuda Eestimaa eri paikade kirikute orelite kõla ja ehituslooga. Tegemist oli esmakordse ettevõtmisega, sest 22. korda toimunud orelifestivali raames ei ole varem taolisi orelireise korraldatud. Kokku pakkus Eesti Kontsert välja kolm reisisihti. Neist esimene viis Virumaale tutvuma Rakvere kiriku vendade ...
Mõnikord on inimene põdenud püstijalu läbi raske haiguse, kuid jäljed ilmnevad hiljem. Insuldi või ajuinfarkti tagajärjel tuleb enamasti ilmsiks muutusi haigestunu käitumises, mis mõnikord mõne aja järel mööduvad, kuid mõnikord kahjuks ka püsivad. Oleks vaja välja selgitada, kas on tegu haigusega ja kui, siis millisega. Ka vananemisega kaasneb muutusi käitumises, välja võib hakata kujunema dementsus.Neuroloogid teavad, et Eestis on dementsus aladiagnoositud. Sageli ei minda ...
Vajadus põetada kedagi, lähedast või inimest, kelle suhtes on kohustusi, tekib alati üleöö. Alles ta oli kõbus ja tegus, kuidas nüüd järsku nii viletsaks jäi? Polegi ju lootusetult vana, arstiabi on olemas, võib-olla saab veel abi, võib-olla on see ajutine? Muidugi ajutine, nagu kõik siinilmas, kuid ajutised olukorrad võivad väldata kümneid nädalaid, kuid ja aastaid. Pereliikme abitusest aru saamine võtab aegaLapse seisukohalt võtab aega, kuni jõuab pärale arusaam, et ...