Slava Ukraine

Kõik autori postitused

Toomkiriku vappepitaafid on korda tehtud

Tallinna Toomkirikut külastavad turistid kuulavad giidi juttu ja küünitavad pilku ning fotoaparaati seinu katvate uhkete vappide poole. Sellist vaatepilti juba tihti ei näe. Võime uhked olla, et siin on Euroopa uhkeim vappepitaafide kollektsioon. Sellel suvel said vapid, mida on üle saja, korda. Kuusteist aastat kestnud töö jõudis lõpule. Toomkiriku vappepitaafide konserveerimise töökoja juhataja Ene ...

Teoloogipilguga kirjanik Mika Waltari

Ta rumaluhke plika ei olnud isegi raamatut ühes võtnud, vaid tahtis näidata, et oskab luuletust peast. Luuletus oli suurepärane ja jättis mulle nagu ülejäänudki kogudusele sügava mulje. Kui ma ei eksi, räägiti selles lõvidest, kes sõid kristlasi, ja väikesest poisist, kes niisugusest ähvardusest hoolimata ei olnud nõus oma usku ära salgama, vaid kuulutas trotslikult iga salmi ...

Palvemaja on ääremaa õnnistus

Harku tänava palvemaja 80. aastapäev oli Jumalast õnnistatud sõna, laulude, palvete ja rohke osavõtjaskonnaga. Sünnipäevapeo esimeses osas esines keelpilliansambel Reginald Levini juhtimisel. Emeriitpeapiiskop Kuno Pajula luges piiblitunni aluseks valikuliselt salme 2Ms 34. peatükist ja Uuest Testamendist, andes põhjalikke seletusi jumalarahva juhtidest. Kui ei ole vaimulikku juhti, igatseb rahvas käega katsutavaid ...

Riigieelarves pole kirikuid unustatud

Järgmise aasta riigieelarve eelnõu on riigikogus esimese lugemise läbinud ning peagi seisab ees teine lugemine. On vähe neid riigieelarve valdkondi, mis jäid kärbetest puutumata, ning paraku tuleb tõdeda, et ka kirikute tegevusega seotud eraldised jäävad 2009. aastal mõnevõrra väiksemaks, kui on olnud tänavu. Pühakodade programm jätkub On tõsi, et lõppeval aastal varasemast ...

Ilmus sarja 80. raamat

Tartu Kirjanike Majas tutvustas kirjastus Ilmamaa «Eesti mõtteloo» sarjas ilmunud raamatut «Mis meist saab?», kuhu on kogutud Villem Reimani kirjatööd. Tegu on omamoodi juubeliüllitisega – see on «Eesti mõtteloo» 80. raamat, sarja peatoimetaja ja antud raamatu koostaja on Hando Runnel. Esitlusel rõhutas ta Villem Reimani olulisust Eesti kultuuriloos ja tutvustas raamatu koostamise printsiipi. ...

Ambla kalmistu tööriistahoone avatud

Kes on viimastel aegadel liikunud Ambla kalmistul, on märganud sinna kerkinud hoonet. Paljud inimesed on tundnud huvi selle ehitise otstarbe vastu, mille ametlik avamine toimus 30. septembril, kaunil sügispäeval. Hoones on kolm ruumi: üldkasutatav tööriistaruum, kalmistukorraldaja tööriistaruum ja tualett.  Lindi lõikasid läbi AS E-Betoonelemendi tootmisdirektor Vahur Luumann ning allakirjutanu, kes ütles ka ...

Praost Jaan Lattik jõudis koju tagasi

Kauaaegne Viljandimaa praost Jaan Lattik ja tema abikaasa Alice leidsid igavese puhkepaiga kodumaa mullas Viljandi Vanal kalmistul. Jaan Lattik suri 1967. aastal, tema abikaasa juba kümme aastat varem, nad olid maetud Stockholmi Metsakalmistule. Ümbermatmistalitus, mis oli üks Eesti Vabariigi 90. aasta­päeva üritustest, algas laupäeval Viljandi Pauluse kirikus. Just selle, Viljandi maakoguduse hingekarjane oli Lattik ligi 30 ...

EELK Konsistooriumi tänukiri

EELK Konsistooriumi otsusega 17. oktoobrist anti tänukiri muinsuskaitsealase täiendusõppe läbiviimise eest kunstiajaloolasele Sirje Simsonile ja muinsuskaitseameti koosseisuvälisele spetsialistile Liis Kibuspuule.

Tulgu Issand või salaja südaööl

Aegade ja tundide kohta, vennad, ei ole aga vaja teile kirjutada, sest te teate täpselt, et Issanda päev tuleb just nii nagu varas öösel. Kui öeldakse: «Nüüd on rahu ja kindel olek», siis langeb äkiline hukatus nende peale nagu sünnitusvalud lapseootel naise peale, ja nad ei pääse pakku. Teie aga, vennad, ei ole pimeduses, nii et see päev saaks teid tabada nagu varas. Teie kõik olete ju valguse ...

Läheneva vaikuse eest ära

Kirikutöötajate koosolemistel on tulnud mõnigi kord teemaks ajalehe Eesti Kirik pakutav. Leht tunnistatakse enamjaolt kuivavõitu infoväljaandeks, kust saab lugeda suhteliselt sarnase sõnastusega kokkuvõtteid toimunud üritustest. Tuntakse puudust teatavast elulisusest, kurdetakse vaimulikult toetava materjali vähesuse üle. Kurtmine käib osavõtlikus, siiralt lahendusi otsivas toonis, millest õhkub ...

Tules puhastatud kuld

Majanduslanguse tingimustes on mõned tõtanud kokku ostma kulda. Tahetakse omada püsivat vääringut. Ühiskonna kõlbelise allakäigu peatamiseks peetakse eetikakonverentse ja koostatakse Eesti ühiskonna väärtusarenduse programmi. Seejuures kõneldakse püsiväärtuste olulisusest, sest ilmselt ei saa väärtusi aretada nagu tõukarja. Mööda ei saada ka ebamugavast ...

Paide kirikus pühitseti mälestustahvlid hukkunud politseinikele

Paide Püha Risti kiriku seinal on nüüdsest mälestustahvlid teenistusülesannete täitmisel hukkunud Eesti politseinike nimedega. Reedel, 31. oktoobril pühitses politsei peakaplan Jaan Jaani Paide kirikus kaks graniittahvlit, millest ühel on Eesti vabariigi esimese iseseisvuse ajal teenistusülesannete täitmisel ja Nõukogude Liidu vangilaagrites hukkunud 29 ning teisel taasiseseisvunud Eestis hukkunud 19 politseiniku ...

Hõisates Issanda palge valguses

Pühakute päeval Tapa Jakobi kirikus oli pühadust ja hõiskamist. Ei ole just tavapärane, et kirikuline saab jumalateenistusele tulles kaks laululehte. Aga seekord olid Tapal ühendatud ordinatsiooniteenistus ja Järva praostkonna laulupäev, ühelt mindi sujuvalt üle teisele. Kolm diakonit ametis Diakoniordinatsiooniks kutsuti altari ette Imbi Arro (55), Georg Glaase (22) ja Matis Rego (45). Peapiiskop Andres Põder ...

III Balti teoloogiakonverents Klaipedas

27.–29. oktoobrini toimus Klaipedas (Leedu) kolmas Balti teoloogiakonverents, mille üldteemaks oli „Luterlik identiteet: ühtsus usus ja usutunnistuses“. Konverentsist võtsid osa Leedu, Läti ja Eesti luteri kiriku vaimulikud. Eestist osalesid Enn Auksmann, Toomas Nigola, Illimar Toomet ja Veiko Vihuri. 27. oktoobril toimus Klaipedas ka Balti luteri kirikute piiskoppide ning Luterliku Maailmaliidu peasekretär Ishmael Noko ja ...

Soome luteri kirikust lahkulöönud uuel kirikul on alla saja liikme

Ajaleht Kotimaa teatel on käesoleva aasta augustikuu lõpus registreeritud Nokia Missio Church’il (Soome) praegu veidi alla 100 liikme. Kiriku koolitusjuhi Timo Aro-Heinilä sõnul võimaldas iseseisvumine paremini korraldada usuliikumise vaimulikku elu. Varem luterlikus kirikus ärkamisliikumisena tegutsenud Nokia Missio vajas armulaua pühitsemiseks iga kord kohaliku koguduse või toomkapiitli sellekohast luba. See ...