Koerus 28.02. Petseris 22.02.–01.03. Pühajõel 01.03. Valgas 22.02.–01.03. Allikas: www.eelk.ee

Viiu Soosõrv Anonüümne annetaja

Jaan Nuga, õpetaja, 27. veebruaril – 35 Esra Rahula, praost emeeritus, 27. veebruaril – 83 Raivo Asuküla, õpetaja, 28. veebruaril – 61 Toivo Treiblut, diakon, 2. märtsil – 46 Enn Salveste, õpetaja, 2. märtsil – 48 Ordinatsioonitähtpäev 27. veebruaril – 36 Kalle Kasemaa, õpetaja emeeritus, dr 28. veebruaril – 19 Raivo Asuküla, õpetaja Arne Hiob, õpetaja, ...

Eestpalves on Läti Evangeelne Luterlik Kirik ning piiskopid Janis Vanags (peapiiskop), Einārs Alpe ja Pāvils Brūvers. Samuti kanname eestpalvesse Inglise kiriku Lichfieldi ning St. Davidsi piiskopkonna ja piiskopid Jonathan Gledhilli, Alan Smithi, Gordon Murselli, Clive Gregory ning Wyn Evansi.

Kaotasin mõtte ja elusihi, kui maailma teedel ma käisin. Kõik oli vaevane ja tühi. Nii tarbetu endale näisin. Äkitselt sattusin valguse kätte. Mis ere ja soojendav elustav kuma! Olin astunud areldi Sinu ette, mu hea ja halastav, hoolitsev Jumal. Luba mul olla ja näha Su palet ja tunda Su pühamat valgust, õppida mõistma õiget ja valet ja kogeda igavese elu algust. 2007, mai Eevi Pärnpuu

Ärata mind lummuse kütkest, tiri mind välja unustuste mülkast! Õhk on ahvatlustest paks, kiusatusi tuubil täis lubadused, lubadused, valed ja petuskeemid. Uhkus ja Ahnus õgivad õõnsaks, närivad tühjaks kogu metsa puud. Puud aga kõigutavad muretult oma oksi ja eputavad hõbedase säraga, nad ei mõistagi, et on seest tühja täis, tühja täis... Vaid ...

Invocabit me, et ego exaudiam eum: eripiam eum, et glorificabo eum: longitudine dierum adimplebo eum. Ps. Qui habitat in adiutorio Altissimi, in protectione Dei caeli commorabitur. Tema hüüab mind appi ja ma võtan teda kuulda; ma päästan tema ja austan teda; ma täidan tema pika eaga. Ps. Kes elab Kõigekõrgema kaitse all, see jääb alati taeva Jumala varju alla. (Ps 91[90]:15–16 ja 1) Varakristlikus kirikus on ...

Inimelu õilsamaid hetki peetakse pühaduseks. Ja on selge, et see seostatakse tihti vanematega. Öeldakse: ta tundis oma vanemate ees suurt aukartust, lausa pühadust. Püha on armastus; püha on ausus; püha on kõik see, mis meeli õndsalt rikastab ja seob. Vahel tavatsetakse öelda, et tänapäeva noortes on vähe pühadustunnet. Ei usu. Tänapäeva noorus on väga rikas, sest ta saab haridust. ...

Eelmise aasta oktoobris kuulutati õndsaks – mis on nn kanonisatsiooni eelaste – üks tagasihoidlik Normandia abielupaar 19. sajandist, kes ei ärata erilist tähelepanu. Louis ja Zélie Martini ainus silmatorkav «saavutus» oli nende tütar Thérèse, keda peetakse üheks meie ajastu pühakuks. Nad olid väikekodanlikud käsitöölised ja elasid nagu kõik keskmised prantslased, ...

Illar Hallaste, Ida-Harju praostkonna abipraost, kutsub palverännakule Hispaaniasse. Ja soovitab teekonda alustada koos rühmaga, sest üheskoos on sellist pikka teed käia mõnusam. Sarnaselt keskajaga on ka tänapäeval palverändurid pidevalt teel paavst Aleksander III poolt pühaks linnaks kuulutatud Santiagosse. Santiago de Compostela on legendaarse keskaegse palverännakutee lõpp-punkt, mille unikaalsust kinnitab ...

Obama ajastu algul on ehk põhjust mõelda valitsejate valimise ja kroonimise traditsioonidele Püha Saksa-Rooma riigis – geograafiliselt meile lähemas hiigelriigis, kuhu ju Maarjamaagi teatud perioodil kuulus. Riigi pealinna Rooma kõrval ei olnud vähetähtis see koht, kus keisreid valiti ja mitusada aastat ka krooniti, nimelt Maini-äärne Frankfurt. Legendi järgi on Frankfurdi linna asutajaks frangi kuningas Karl ...

80 aasta tagune Eesti Kirik toob uudisena esile selle, et Lääne praostkonnas toimus esimene koguduste ametikandjate koosolek, kus leiti, et kogudustes on vähe töötegijaid ja ametikandjatele on vaja abilisi. Seega võib avalikule kirjasõnale tuginedes väita, et praostkonnasisene vaimulike ja töötegijate kokkusaamine on väärika ajalooga. Tänapäeval on EELKs praostkondi, kus kokkusaamised ...

Meie oleme üks suur ja ühtne pere, Jumala pere. Me teretame üksteist koguduses ja tänaval. Me ei võõrista üksteist, vaid tunneme rõõmu kohtumisest. Meie oleme Kristuse ihuliikmed ja ükski liige ei ole tähtsam teisest. Meie räägime Jeesu­sest ja tema mäejutlusest. Me ei vaidle selle üle, kas jumalateenistuse korras on tähtsam sõnaline osa või hoopis muusikaline pool. ...

Palvepäeva järjekordsel saabumisel on põhjust küsida: mis on üldse palve? Kas me oma rahvalt, keda peetakse üheks sekulariseerunumaks kogu maailmas, võime üldse oodata, et ta palvetaks? Kas pärast uusaja ratsionaalset kriitikat ei kõla kutse palvele pigem tobeduse demonstratsioonina? Ma arvan, et kogemusi tobedast palvetamisest on paljudel inimestel. Kuid on olemas ka teistsuguseid palveid. Palve kui ...

Soome keeles on selline sõna kui tosimies. Eesti keelde ei anna seda kuidagi tõlkida, aga tegemist on mehega, kelle jaoks naise koht on rusika ja pliidi vahel. Seda «kõva mehe» tiitlit kasutavad nii naised kui mehed, kelle jaoks Jumal on loonud maailma kahesoolised olendid ja kes ei leia selles midagi kummastavat. Olen korduvalt kuulnud ja usun, et vaimulike elu on ülimalt töö- ja stressirohke. Seda enam paneb mõtlema, ...