1. mail saab teoks Eesti läbi aegade suurim kodanikualgatus Teeme Ära Minu Eesti. Nii Eestis kui väisriikides ja virtuaalruumides avatakse sadu mõttekodasid, kuhu oodatakse osalema 100 000 inimest eesmärgiga üheskoos Eestimaa paremaks teha. Mõttetalgute teemad on ette valmistatud Eesti parimate ühiskonnateadlaste ning erinevate eluvaldkondade spetsialistide abiga. Kokku on üles seatud 18 ühiskondlikku teemat. ...

Märtsi esimesel päeval andis Saksamaal Bielefeldis Ummelni kirikus kontserdi organist Johannes Põld. E.E.L.K. emeriitpraosti Toomas Põllu poeg Johannes on Lõuna-Saksamaal teada kui organist, kes sageli tutvustab eesti heliloojate loomingut. Kontserdil Ummelni kirikus kõlas tema esituses kaks Johann Sebastian Bachi teost, aga ka Bachi õpilase Johann Phillip Kirnbergeri fuuga B-duur. Lisaks veel Johann Gottfried Vierlingi ja ...

Üle-eelmisel nädalal toimunud kirikukäsiraamatu (KK) esialgse redaktsiooni esitlus oli meie kirikuelus kahemõtteline sündmus: raamatu trükist ilmumine ja asjaosaliste tänamine oli rõõmustav, selle esitlemine lõpuleviidud tööna kurvastav. Avalikud arutelud ja vajadusel vaidlused kirikuelu võtmeteemadel ei ole märk kiriku nõrkusest, vaid tugevusest. Ühise elu kujundamises osalemine ...

Möödunud kolmapäeval möödus sada aastat Karula kogudust kümme aastat teeninud Karl Kiiski sünnist. 25. märtsil 1909 Tartus sündinud ja Treffneri gümnaasiumi lõpetanud noormees jätkas 1928–1933 õpinguid ülikooli usuteaduskonnas, teenides 1930–1931 kaitseväes ajateenistust ja lõpetades ühtlasi sõjakooli aspirantide kursused. Oli prooviaastal Pärnu Eliisabeti ...

13aastaselt HIVi nakatunud Alo sõnas konverentsil: «Sarnaselt kogu ühiskonnaga kardab ka kristlik kirik aidsihaigeid – sõnades küll kutsutakse, kuid tegelikult kardetakse.» Tartu Teoloogia Akadeemia (TTA) üliõpilased korraldasid Usuteaduste Instituudi toetusel konverentsi «HIV ja aids kui väljakutse kristlastele». TTA üliõpilaste Ethel Toomingase ja Meelis Tasuri sõnul oli ...

Suure nädala esimesel päeval meenutab kirik Jeesuse pidulikku saabumist Jeruusalemma. Ladina keeles kannab päev nimetust dominica in palmis – palmide pühapäev, meie traditsioonis palmipuudepüha. Teinekord on pühapäeva nimetatud ka dominica Hosanna – Hoosanna pühapäev. Et iga suurem püha meenutab omal kombel ülestõusmispüha, kasutatakse ka nimetust pascha floridum – lillede paasa, ...

Vikerraadio 2008. aasta rubriigis «Hiina lugu» rääkis orientalist Linnart Mäll taoismi rajajast Laozi’st, kelle teoses «Daodejing» («Kulgemise väe raamat») on mõtted, mida raadioeetriski tsiteeriti: «Toimi toimimata, tegutse tegutsemata, maitse maitsmata, suur on väikeses, palju väheses, kurjusele vasta väega, kerges rasket näe, väikest suureks pea» (63. ptk). Tuleb ...

Vanasti olid külapered suured. Koos elas mitu põlvkonda. Näiteks Muhu saarel oli ühes peres 22 inimest. Söögilaud oli hästi pikk ja kõik mahtusid korraga sööma. Väga oluline oli aga peres see, et kõik üksteist aitasid, et kõik oma aastatele vaatamata olid vajalikud. Pereema ja -isa tegid koos lastega talutöö, vanaema keetis toitu ja vanavanaema ütles alati, mida perele igaks ...

I Terve paastuaja jooksul on lehelugejad võinud pühapäevaküljelt lugeda erinevate pühapäevade tähendusest kiriku liturgilises elus. Kirikuaasta on jõudnud kõige olulisema nädalani, Suure Nädalani, mille jumalateenistustel elab kogudus tund-tunnilt läbi Jeesuse Kristuse maise elu viimaseid päevi. Nendel päevadel kogudus üksnes ei meenuta minevikusündmusi, vaid elab neid omal kombel uuesti ...

Ülikooli kirik kolitakse Jõgevale Jõgeva kogudus saab kiriku vastutasuks seni kasutatud lasteaiahoone eest. Käesolevast aastast on Tartu ülikooli humanitaarraamatukogu viidud üle pearaamatukokku ja vana hoone seisab tühjana. Et tegemist on kunagise ülikooli kirikuga, leidis ülikooli valitsus, et kõige õigem on anda hoone Jõgevale, kus seni oma kirikuhoone puudub. Massiivne kirikuhoone saetakse ...

Läinud nädalal avati Põltsamaa muuseumis esimene ajakirjanduslooline näitus, mis valgustab usuteemalise ajakirjanduse arengut aastatel 1847–1940. Näituse pealkirjaga «Leiwakorwikesest suukorvistamiseni» on koostanud MTÜ Ajakirjanduse Uurimis- ja Koolituskeskus (AUKK), eesmärgiga anda läbi vaimuliku ajakirjanduse arengu kiirpilgul ülevaade eestikeelse ajakirjanduse hälliperioodist Eesti okupeerimiseni ...

Mälestame armast ema, ämma, vanaema, vanavanaema tema 100. sünniaastapäeval. Lapsed peredega

Erna Sendikule poja Andrus Sendiku 23.3.1962–7.3.2009 surma puhul. EELK Konsistooriumi töötajad

oma auliikmele peapiiskop emeeritus Kuno Pajulale armsa abikaasa HELGI PAJULA 23.08.1927–26.03.2009 surma puhul.

peapiiskop emeeritus Kuno Pajulale abikaasa Helgi Pajula surma puhul. EELK Viru praostkond