Slava Ukraine

Kõik autori postitused

Ain Kaalepiga Euroopa taustal

Ain Kaalep leiab alati mõne mõtte, millega ehitada silda tänase ja igavikulise vahele. Foto: ajalehearhiiv Kõnelesime möödunud nädalal Ain Kaalepiga. Euroopa päev (9. mai) oli tulemas ja mõtlesin küsida mõne vähem või rohkem päevakohase mõtte inimeselt, kelleta me siinset kultuurielu ette ei kujuta. Olete viimasel ajal oma varasemaid töid üle vaadanud ja hulga neist kogumikesse pannud («Jumalatosin» proosavalimikuga Loomingu Raamatukogu sarjas ning luulekogumik «Muusad ja ...

Leeritunnistus ülemkomissari kabineti seinal

Politseirindel on olukord endiselt muutusteta. Eestis registreeriti 2008. aastal üle 47 600 kuriteo. See number on igal aastal enam-vähem ühesuurune. Mis tõukab inimesi kuritegevusele? Sellele ei ole ühest vastust. Ühele osale inimestest ühiskonnas on omane teha kurja ja nende ravimiseks puudub rohi. Praeguse seisuga on hõivatud 96% arestimajade kohtadest. Ainult Hiiumaal ja Saaremaal on veel vakantseid kohti. See on kurb ...

Tunnustatud muusik kirikus ja ilmalikus elus

«Ta oli, on ja jääb Jõgeva kandi Lauluisaks,» nii iseloomustatakse raamatus «Kultuuritegijad Kalevipoja tegude maalt» mitmekülgset loovisiksust Jüri Pastarust, kes oli ka tunnustatud kirikumuusik. Hiljuti tähistati Jõgevamaal  20. sajandi kultuurikorüfee 105. sünniaastapäeva. Laiuse pastoraadi seinal avati Jüri Pastarusele mälestustahvel, kuhu on märgitud aastad ...

Kas meil on ristimiskriis?

Hetkel on kriisidest kõnelemine vaat et moeasi. Juba kakskümmend aastat tagasi kirjutas õigeusu preester ja teoloog, Eestist pärit isa Aleksander Schmemann, üks liturgiateoloogia klassikuid, oma raamatus «Of Water and the Spirit» (Veest ja Vaimust), et ristimine on meie kirikutest ära kadunud. Eelkõige pidas ta silmas Ameerika Ühendriikide õigeusu kirikuid ja kogudusi, laiemalt aga kogu Õhtumaa ...

Killuke Masingut koos kommentaariga

           Filmimees Vallo Kepp on kogunud Uku Masingu pärandit ja hoidnud suurmehe mõtted ka järgmistele põlvkondadele. Foto: Internet  Hulgal inimestel on saanud valmis suur ühistöö – DVD filmitriloogiaga Uku Masingust. Eesti Kirik ajas sel puhul juttu filmi operaatori ja ühe looja Vallo Kepiga. Mida see töö ja kogemused Teile andnud on? Uku Masingust filmi tegemine ei olnud töö, see on elamise viis. Ta tõi kaasa tohutu lugemiskoormuse – lugesin Anneli Sepa Uku bibliograafia käsikirjas näpuga järge vedades kõike. ...

Rahu ja rõõmu aluseks on palveosadus Jumalaga

Jeesus ütles: «Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes palute Isalt, seda ta annab teile minu nimel. Tänini ei ole te midagi palunud minu nimel. Paluge, ja te saate, et teie rõõm oleks täielik! Seda ma olen rääkinud teile võrdumites. Tuleb tund, mil ma ei räägi teile enam võrdumites, vaid kuulutan teile Isast avalikult. Sel päeval te palute minu nimel. Ja ma ei ütle ...

Luterliku kiriku ustav eestvõitleja Ernst Sartorius

Tänavu möödub 150 aastat Tartu ülikooli süstemaatilise usuteaduse õppejõu professor Ernst Sartoriuse surmast. Sel puhul on õige hetk peatuda Sartoriuse kümme aastat kestnud tegevusel Tartu ülikooli usuteaduskonnas ning rõhutada tema olulist rolli siinse ülikooli ja luterliku kiriku ajaloos. Ernst Wilhelm Christian Sartorius sündis 10. mail 1797. aastal Saksamaal Darm­stadtis sealse ...

Tuleme kokku ühise kogudusena Lootuse festivalil

Taevaminemispühal, 21. mail on ühine palve- ja paastupäev. Palume koos, et Eestimaa inimesed teadvustaksid – ka majanduslanguse ajal toob lootus Jumalale head lahendused. Palume, et tuhanded inimesed leiaksid isikliku suhte Jumalaga. Palume, et kristlikud kogudused saaksid äratatud ja julgustatud, et toimida oma jumaliku ülesande kõrgusel. Paastume nii, kuidas meie tervis ja isiklik olukord lubab (nt ei söö, ei vaata telerit, ...

Õhtu

Õhtu käes, on vaibund tuul Ja päike metsa taha veereb. Varsti taevas särab kuu Ja tähti kumab taevaveerel. On õhtu. Nii vaikne. Ja tuulgi nii tasa puhkust veedab. Õhtu, see õhtu on meelde alatiseks jääv. Vaatlen aknast õhtupuna Üksindusse jäänud mõttes. Hetke veel siin unetuna, Kui õhtu kustub öises rüpes. On õhtu. Nii vaikne. Ja tuulgi nii tasa puhkust ...

Metsast ja kirikutest

Kord kirjutas roheblogija Epp Petrone pikalt, millega tuleks arvestada kodukoha valikul selleks, et oma eluga ise hakkama saada. Juttu oli sellest, kui palju peaks olema maad, et ennast ära toita ja kui kõrgel peaks see paik merepinnast asuma, arvestades võimalikku veetõusu. Pean tunnistama, et tema jutt pani mu mõtted vähemasti liikuma. Et millised on meie pere toimetulekuvõimalused juhul, kui me ei saa üldse mingisugusele ...

17. mai

Eestpalves on Herefordi piiskopkond ja piiskopid Anthony Priddis ning Michael Hooper, samuti Portugali Lusitaania kirik ja piiskop Fernando da Luz Soares.

Lühiuudised

Teelised on oodatud Eestimaa paarsada pühakoda on liitunud üheksandat hooaega alustanud projektiga «Teeliste kirikud». Tegemist on Eesti Kirikute Nõukogu projektiga, mille eesmärk on juhatada inimesi pühakodadesse tutvuma kultuuri ja ajalooga. Avatud kirikuid tutvustab tasuta jagatav teatmik, mida trükiti 30 000 eksemplari. Seda saab küsida turismiinfopunktidest, projektiga liitunud kirikutest ja suurematest Tallinna ...

Ainult üks küsimus

Sinodite aeg EELKs hakkab ühele poole saama. Jäänud on need veel pidada Saarte, Järva ja Valga praostkonnas. Peapiiskop Andres Põder on alates märtsikuust viibinud kõigil sinoditel üheksas praostkonnas. Kuidas on sinodikoosolekud kulgenud? Milliseid tähelepanekuid olete neist teinud? Sinodite koosseisude muutus ei anna praegu veel selgelt tunda, sest suurem osa on jäänud samaks. Aga ma usun, et järgmiste ...

Eesti Kirik küsib

Kas ja milliste ootustega osaleb teie kogudus 29.–31. mail Tallinnas Saku Suurhallis toimuval Lootuse festivalil? Enn Auksmann, Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja: Väga suuri ootusi ei ole, loodame, et koguduseliikmed saavad sealt uut innustust ning need, kes veel ei ole koguduseliikmed, ainet järelemõtlemiseks. Arvan, et võiksime sellesse ettevõtmisse suhtuda kui ühte võimalusse oma usust tunnistust anda ning ...

Kaks konsultatsiooni evangelisatsiooni üle

Viimaste aastate oikumeeniline kliima Eestis on sedavõrd soodne, et kasvab julgus võtta ette teemasid, mis puudutavad kirikute ühistööd mitte ainult formaalselt, vaid ka ühiste vaimulike ja teoloogiliste väärtuste pinnal. Kirikute ühistegevuse suurimaks proovikiviks osutub ilmselt misjon ja evangelisatsioon. Ent sellisest eesmärgist loobumine poleks sugugi süütu tegu, sest evangeelium Jeesusest Kristusest ongi ...