Kuidas mõista Vana Testamenti? Kuidas Vana ja Uus Testament omavahel seotud on? Kuidas saada tervikust aru?  Oled oodatud 3. märtsil kell 10 Tartu Pauluse kogudusse, kui soovid saada veidi abi ja julgustust Vana Testamendi uurimisel. Päeva jooksul saab süüa ka (5€), seega võta kaasa Piibel, vahendid märkmete tegemiseks ning isu Sõna järele!

on 3. märtsil kl 12 oikumeeniline palvus kogudusemajas Õpetaja 5. Sõna jagavad Helene Toivanen, Seidi Mutso ja Taime Põld. Ühislaulmine, palved, muusikaga teenivad projektkoor, Anneli Klaus ja Lea Hallik. Võid tuua kaasa midagi ühise kohvilaua katmiseks.

Jordaania – Piibli radadel 11.–19. aprill, hind alates 1700 € Reisisaatja dr Arne Hiob Kristlik Rooma     7.–13. mai, hind alates 820 € Reisisaatjad dr Arne Hiob ja Juune Holvandus Saksamaa – M. Lutheri ja J. S.Bachi radadel   5.–12. juuli, hind alates 950 € Reisisaatjad  dr Arne Hiob ja prof Andres Uibo Kesk-Itaalia ja La-Verna klooster 19.–27. september, hind alates 1100 € Reisisaatja  dr Arne Hiob Püha maa Iisrael 21.–29. oktoober, hind alates 1200 ...

ANGELA PLOOMI ESTER LIINAK JUHAN RUMM Head lugejad, teil on võimalik annetada jumalasõna levikuks SA Ajaleht Eesti Kirik EE852200221020430989 Swedbank

3. märtsil  kl 11–18 on Tallinnas metodisti kirikus (Narva mnt 51) Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud konverents. Konverents on suunatud loomeinimestele, kuid ka kõigile neile, kes tunnevad, et Loojal, loovusel, loomisel ja loomingulisusel on nende elus ja töös oluline roll. Konverentsi korraldab Eesti Evangeelse Alliansi all tegutsev kunstnike toimkond ARTEST+. Päeva avab EELK peapiiskop Urmas Viilma. Esinejate hulgas on religioonipsühholoog Tõnu Lehtsaar, ...

Jaan Nuga 27. veebruaril – 44 Raivo Asuküla, emeeritus 28. veebruaril – 70 Urmas Karileet 1. märtsil – 60 Enn Salveste 2. märtsil – 57 Toivo Treiblut, diakon 2. märtsil – 55 Esa Pekka Luukkala 2. märstil – 44 Kirikumuusikud 27. veebruaril Taimi Välba 28. veebruaril Ülle Vallaste 1. märtsil Külli Erikson 2. märtsil Olga Gams Ordinatsioon 28. veebruaril – 28 Raivo Asuküla, emeeritus Arne Hiob, dr

Janne Kütimaa, pool elu, 20 aastat Eestist Soome ja Ahvenamaale pendeldanud: Eesti on mu elu hüppelauaks. Minu iseseisvumise aeg langeb kokku Eesti taasiseseisvumisega – see lõi sobivamal hetkel võimaluse siinsest kaugemale vaadata ja teispool vett omamoodi Eesti saadik olla. Mu Eesti ulatub eelkõige Setomaale, kust on pärit isa, suvise koolivaheaja vahvad mälestused ja identiteet Eestis – 50% seto! Teisalt ulatub see loodesse – rannarootsi alade ja väikesaarteni. Need on ...

Eesti rahwas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseiswuse järele. Põlwest põlwe on temas kestnud salajane lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja wõõrast rahwaste wägiwallawalitsusest, weel kord Eestis aeg tuleb, mil „kõik piirud kahel otsal lausa lööwad lõkendama“ ja et „kord Kalew koju jõuab oma lastel õnne tooma“. Nüüd on see aeg käes. Ennekuulmata rahwaste heitlus on Wene tsaaririigi pehastanud alustoed põhjani purustanud. Üle Sarmatia lagendiku laiutab end ...

Piiskop Joel Luhamets (65, pildil), 21 aastat tartlane, pälvis eelmisel nädalal Tartu volikogu otsusega aukodaniku nimetuse. Joel Luhamets on sündinud Antslas, õppinud Tallinna polütehnilises instituudis elektriinseneriks. Teoloogilise hariduse omandas usuteaduse instituudis (1987). Teeninud vaimulikuna kogudusi Saaremaal Kuressaares ning mandril Põltsamaal ja 1997. aastast kuni 2017. aastani Tartu Pauluse kogudust. Sellesse aega jääb unikaalse Tartu Pauluse kiriku täielik ...

Kinnitati piiskop Andres Tauli siirdumine emerituuri alates 1. aprillist 2017. Lugeda piiskop Andres Tauli ametinimetuseks emerituuris viibimisel E.E.L.K. peapiiskop emeeritus. Konsistoorium andis Lääne-Harju praostile, Hageri koguduse õpetajale Jüri Vallsalule EELK kuldristi kandmise õiguse. EELK koostöömedali on pälvinud Lauri Salminen – Kihelkonna koguduse kaastööline Soomest, Minna Viinikainen – Kihelkonna koguduse kaastööline Soomest, Marita Tuomi – Kihelkonna ...

Hugo Bernhard Rahamägi, piiskop: Eesti riigi ja vabaduse manifest oli nagu püha piirikivi pika mineviku ja teadmata tuleviku vahel. Püha piirikivi, mille juurde ikka uuesti tagasi tuldi ja tagasi tuleme, vaatamata mõne kõrvalekalduvale soovile. Meie vaatame selle Eesti hinge avaldusele ja otsusele kui Eesti püsivale nurgakivile ... Kohe pidi Eesti selle püha piirikivi pärast tuleproovi läbi tegema. Langesid paljud! Kuid tuleproov tehti läbi mehelikult ja vahvalt ... Ohvreid ...

Armas Eestimaa rahvas! On möödunud sa­jand ajast, mil Eestimaa Päästmise Komitee päevakäsu kohaselt helisesid kirikukellad ning pühakodades ja koolides loeti ette Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“ Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks kuulutamise kohta. Aeg oli täis saanud. Sajandeid rahva südames püsinud unistus oli täitumas. Kutsume üles austuses ja tänus meenutama ja meeles pidama Eesti iseseisvusele teed rajanud isikuid, ...

Eesti riik saab saja-aastaseks. Üle veerandsaja aasta oleme olnud jälle vabad. Paljud meist arvukamad rahvad alles unistavad oma riigist. Omariikluseta poleks me need, kes oleme – me poleks peremehed omal maal. Me ei saaks vabalt ja segamatult rääkida oma emakeelt ega ise oma asju otsustada. Tundkem täna uhkust, et oleme vaba riigirahvas. Andkem au oma riigile ja selle lipule. Kaunistame juubeli eel rahvusvärvidega meie peopaigad ja heiskame 24. veebruaril, ...

Hoia, Jumal, Eestit, meie kodumaad, kaitse teda kallist, meie armsamat. Rahu töö ja kainus olgu Eesti kroon, vennaarmu suurus tema võimu troon. Õnnista me rahvast, saada kosumist. Puhasta meid kurjast, anna kasvamist. Aita võita vaevad, vägev Kaitseja! Jõudu andku taevad sulle, kodumaa! (KLPR 450B). Viis: Juhan Aavik (1884–1982). Sõnad: Aleksander Leopold Raudkepp (1877–1948).