Viljandis peeti 20. märtsil Eesti Usuõpetajate Liidu aastakonverentsi.Seekordse konverentsi teemaks oli «Erinevad usundid religiooniõpetuses». Konverentsi tööd juhtis liidu eestseisuse liige Toomas Jürgenstein.Paeluv temaatika ja huvipakkuvad esinejad olid kohale meelitanud hulgaliselt rahvast. Avasõnad, palve ja tervitused ning siis sai sõna esimene kõneleja, Tartu ülikooli religioonipedagoogika lektor dr ...
Viimase viie aasta jooksul on mul tudengitega tehtava töö kõrval olnud võimalus õpetada gümnaasiumide lõpuklassides. Üsna mahuka kogutud materjali alusel on kujunenud pilt tänapäeva õpilase suhtumisest religiooni, kirikusse ja religiooniõpetusse. Käsitlesin õpilaste küsimusi ja kommentaare (neid on viie aasta jooksul kogunenud ligikaudu 2000 ühikut) veebruaris toimunud Tartu Teoloogia Akadeemia ...
Oleme paastuajas. Nii kutsutakse kirikutraditsioonis seitset nädalat enne ülestõusmispühi. Paastuaeg algab tuhkapäevaga ja kestab 40 päeva, arvestamata pühapäevi. Mõeldud on see aeg süüvimaks tavalisest rohkem Jeesuse Kristuse kannatustesse ja mõista nende tähendust enda jaoks. Tänapäevases heaolu ja oma õigusi taotlevas ühiskonnas tundub paastumine kohatu ja tarbetu igandina. Kirikuski ...
Lk 9:57–62 Jeesus on teel Jeruusalemma poole; galilealastest jüngrid arvavad ikka, et Ta on teel võimu ja kõige sellega kaasneva poole. Sõnum Jeesusest levib ja tekitab kuulujutte. Nagu ikka sellistel puhkudel, tekib Jeesuse ümber inimesi, kes ei tea täpselt, mida nad tahavad, kellel ei ole Jeesuse olemusest ja ülesandest selget ettekujutust, kes on pigem vaimsed seiklejad. Murdelisel ajastul, mil nõukogude võim lagunes ja kokku ...
Aga Jeesus ütles: «Ükski, kes on pannud käe adra külge ja vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile!» Lk 9:62 Minu lapsepõlvemälestustes on pilte 1950ndatest aastatest. Elati veel sellist aega, kui olid kolhoosid ja kodused põllud künti hobusega. Meiegi isa rakendas hobuse adra ette ja läks põllule kündma. Jooksime isa järel ja vaatasime põnevusega, kuidas maakamar pahupidi pöörati. Isa ...
Eile toimus Tallinnas konsistooriumis piiskopliku nõukogu koosolek. Vastavalt väljakuulutatud päevakorrale andis praost Veiko Vihuri ülevaate töö käigust uue EELK põhikirjaga. Praostid tutvustasid praostkonna elu aastal 2002. Majandusassessor Jaan Tammsalu jagas kohalolijatele infot kiriku majanduslikust seisust. Piiskop Einar Soone kõneles vaimuliku ameti eetikast. Nõukogu tutvus Charta Oecumenica'ga, mille tekst on leitav ...
Keegi naljahammas on kusagil öelnud, et eituse eitus on jaatus ja paastukuu loobumistega saadud õnnistus eeldab mitmekordset patustamist. Paraku on paastuaegsest loobumisest tänapäeval üleüldse aimu saadud kõverpeegelduse kaudu ning seega kutsunud esile kui mitte halvakspanu, siis vähemalt õlakehituse kindlasti.Tihtilugu ei taha konservatiivsemadki kirikud täna paastukohustusest eriti rääkida, et ...
Neljapäeva, 13. märtsi õhtupoolikul esitleti Tartu ülikooli kunstimuuseumis pühendusteost «Mille anni sicut dies hesterna...». Kogumik anti välja Vana Testamendi teaduse professori, Uppsala ja Haifa ülikooli audoktori Kalle Kasemaa 60. sünnipäevaks, väljaandjaks Tartu ülikooli usuteaduskond. Pühendusteos koondab eesti-, inglis-, saksa-, rootsi- ja prantsuskeelseid teadusartikleid, esseesid ja ...
Eesti Piibliseltsil, kes taasalustas oma tegevust kaheteistkümne aasta eest, on kombeks pidada iga-aastaseid üldkogusid. See on loomulik, sest Piibel on usu normiks ja mõõdupuuks kõigis kristlikes kirikuis. Ehkki Piibli vastu on löödud karme lahinguid, paistab tema positsioon kõigutamatu, sest paljugi sõltub siin tõlgendusest. On olemas vana põhimõte, mis läheb tagasi kristluse-eelsesse juutlusse ning ...
EELK välissuhete sekretär on 1. märtsist Kadri Metsma (33).Kadri Metsma on 1988 lõpetanud Viljandi 5. keskkooli ja 1997 Tartu ülikool usuteaduskonna. Läinud aasta veebruaris kaitses ülikooli usuteaduskonnas magistrikraadi tööga «Samaarlased. Rühmituse tekkimise ajaloolised põhjused. Samaarlaste religioon».On töötanud Viljandi Metsamajandi direktori sekretärina, ülikooli usuteaduskonna ...
Vanade ja uute süsteemide võitlus on läbi ajaloo kandnud eneses vastuhaku seemneid. Piibellikus mõttes võiks seda nimetada isade ja poegade sõjaks.Eesti poliitika on möödunud valimistega elanud läbi midagi sarnast ja paljud meie seast esitavad enesele küsimuse, kas toimunu toob head või halba. Möödunud poliitilist šokki tuleb seega analüüsida kahest aspektist – ühiskonna ...
2) Diagnoos (tõlkes läbi tundmine) osutab, et mida rohkem on vajaduste rahuldamatust, seda närvilisem ja haavatavam organism on. Aineliste vajaduste nagu töötasu ja sotsiaalsed garantiid tunnustamise kõrval on sama oluline organismis ringlevate signaalide iseloom. Esiteks, kirikus ei saa aina kasutada argumenti, et siia tulnu ei tohigi soovida ametile ja oskustele vastavat töötasu, mis vastab ühiskonna vastavale standardile. ...
Armas kogudus! Palvepäeva mõtte võiks võtta kokku kord kuningas Hiskijale Jumala poolt antud käsuga: «Sea oma elumaja asjad korda!» (Js 38:1). See on üleskutse anda hinnang oma elukäigule, tänase päeva tegudele ja iseendale inimesena. Kas ma olen olnud selline, nagu võiksin olla? Mida peaksin enda juures muutma? Kas mu elus, inimsuhetes ja ellusuhtumises on kõik korras? Mis on need asjad, mida võiksin ja ...
Vatikani nõue viidata Euroopa Liidu tulevases konstitutsioonis kristlikule traditsioonile, on tekitanud uusi erimeelsusi Euroopa tulevikukonvendi liikmete vahel. Nii tõdes oma artiklis Liia Kaarlõp möödunud neljapäeval ilmunud Postimehes. Mõni tunneb tõsist hirmu, et katoliku kirik püüab tugevdada oma mõjuvõimu Euroopa poliitikas. Tõsi, Rooma paavst on võtnud sõna Iraagi sõja ...
Mk 12:1–12 Jeesus oma jüngritega on nüüd juba Jeruusalemmas ja kuigi otsustavate hetkedeni on veel aega, hakkab Jeesus oma jüngreid ja ülempreestreid, kirjatundjaid ja rahva vanemaid tasahilju ette valmistama nendeks sündmusteks, mis omavad otsustavat tähendust nii maailma ajaloo kui ka õndsusloo jaoks. Jeesus räägib üha rohkem võrdumite ja tähendamissõnadega, kirjeldades mõnigi kord sündmusi, ...