Slava Ukraine

Kõik autori postitused

Kirikukogu – nii rahva kui Jumala suu

Taas on koos olnud Kirikukogu. On see ristirahvale oluline sündmus või ühe institutsiooni rutiinne tegevus?Rahva hääl olevat Jumala hääl. Muidugi võib küsida, millise rahva milline hääl? Evangeelne arusaam on, et isegi kirikukogud võivad eksida, rääkimata rahvamassist või, Jesaja sõnul «rahvast, kes käib pimeduses».Siiski, kui Jeesus räägib eksinud lambast, keda ...

Ühinenud Piibliseltside palve- ja ohvripäev tulekul

Palume pühapäeval, 4. mail jumalateenistusel ette lugeda alljärgnev läkitus ning võtta eestpalvesse Ühinenud Piibliseltsid ja Eesti Piibliselts. Issanda Sõna on õige, kõik Tema tööd on tehtud ustavuses. Ps 33:4 Armsad kaaskristlased! Eesti Piibliseltsi juhatus ja kaastöölised tervitavad teid Ühinenud Piibliseltside palve- ja ohvripäeva puhul, mida tähistavad kõik maailma piibliseltsid. Kogu ...

Tulemas on VIII toompäevad

Aprillis kogunes Tallinna Toomkiriku kantseleisse toompäevade korraldustoimkond, mille eesistuja on teist aastat linnavolikogu esimees Maret Maripuu. Arutluse all olid sügisel peetavad toompäevad. Kuigi sarnaseid kohtumisi on oodata veel, on kindel, et 11. septembril avatakse Tallinna Toomkiriku peasissekäigu ees kaheksandad toompäevad. Kolme päeva jooksul pakutakse linlastele erinevaid kontserte ja kultuurset meelelahutust. Rõhuasetus on ...

Esmakordselt tuleb Kirikukogu kokku Haapsalus

EELK XXVI Kirikukogu 4. istungjärk toimub 29. aprillil Haapsalus. Istungjärk algab kell 10 jumalateenistusega Haapsalu toomkirikus. Istungid toimuvad Haapsalu linnavalitsuse saalis. Päevakorras on peapiiskop Jaan Kiiviti aruanne EELK 2002. aasta tegevuse kohta. Aruande eelmise aasta tegevuse kohta esitab EELK revisjonikomisjon. Kinnitatakse EELK keskasutuste 2002. aasta majandusaruanne. Esimese lugemise läbib EELK seadluste kinnitamise seaduse ...

Skolaaridest ja usuõpetusest

Skolaarid kui klassikaliste ladinakoolide õpetlased on alati pooldanud vaba vaimu diktaati grammatika üle, ilma milleta vanade keelte stuudium jäänuks auklikuks. Tänane tuline diskussioon eetika-, usu-, usundi- või religiooniõpetuse üle on kui vaidlus selle üle, kas kasutame käände märgistamiseks sõna «ablatiiv» või «alaltütlev». Eesmärk on osata keelt, ...

Jumalariik meie sees 4. osa

Thomas Andreas Põder ütleb oma artiklis «Jumalateenistus. Lisaks arutelule kirikust ja ühiskonnast», mis peaks ilmuma järgmises Usuteaduslikus Ajakirjas, kokkuvõtvalt: Oma erilist ülesannet ühiskonnas täites on kirik suunatud ühiskonna keskmele, olemata seejuures ise ühiskonna kese. Ühiskonna keskmeks on iga inimene coram Deo [Jumala palge ees]. Miski ei ole ühiskonnas rohkem keskel kui inimene ja ...

Hingestatud keel helises Haapsalu toomkirikus

Suure Reede õhtul esines Haapsalu toomkirikus ansambel Lingua Animata, kelle juht Michael Heckmann on aastaks Saksamaalt Eestisse Lääne praostkonda tööle tulnud.Schmalkaldeni dekanaadi pastor ja muusik Michael Heckmann on keskendunud Haapsalu Püha Johannese koguduse muusikaelu värskendamisele. Senini on koguduseliikmed harjunud nägema oreli taga või koore juhatamas Lia Salumäed. Muusikakooli õpetaja Sirje Kaasik on ...

Liiga palju vastamata küsimusi

Üks kuulus väepealik seisis kord koos sõbraga oma lapse voodi ees ja küsis, kas sõber teab, kes tegelikult riiki juhib. Sõber arvas, et keiser. Ei, vastati talle, seda riiki juhib seesama väike laps. Kuidas? Aga lihtsalt – see väike laps juhib oma vajadustega oma ema, tema ema juhib oma vajadustega mind ja keiser toetub pea kõiges, mida ta ette võtab, mulle. Seega juhib meie riiki see väike abitu ...

Peakaplan: olen õnnelikku elu elanud

Teisipäeval, 29. aprillil 70aastaseks saav Eesti Kaitsejõudude peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik on enda kohta öelnud: «Olen ääretult tänulik Jumalale, sest olen õnnelikku elu elanud.» Miks sai juubilarist ohvitser, ei ole raske mõistatada, see neil nagu pere asi: Tõnis Nõmmiku isa oli Eesti Vabariigi ohvitser major August Nõmmik ja vendki on ohvitser major Pearo Nõmmik. Vastab NATOle Kindlasti ...

Lootus algab veendumusest

Kes iganes on pidanud valmistuma eksamiks või kirjutama kindlaks tähtajaks koolitööd, teab, mis tunne tekib viimasel õhtul enne seda. Sageli soovime, et aega oleks veel üks päev, sest viimased tunnid mööduvad lennates ja iga minut tundub olevat hindamatu väärtusega. Koos sooviga aega pikemaks venitada käib kahetsus varem kasutamata jäänud võimaluste pärast. Ajahäda on üks paljudest ...

Elav lootus

Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist. 1Pt 1:3 Mida tähendab elav lootus? Kui juba panna omadussõnu lootuse ette, siis arvan, et selle vastandiks on tuim lootus (võiks öelda ka surnud lootus, ent siis oleks tegu juba lootusetu juhtumiga). Ekke Moor küsib August Gailiti romaanis lapi targalt: ...

Konsistooriumi otsuseid aprillikuus

Konsistooriumi aprillikuu täiskogu istungil vabastati Rein Schihalejev EELK XXVI Kirikukogu liikme kohustustest alates 4. istungjärgust (29. aprill). Kirikukogu liikmeks kinnitati õpetaja Ants Tooming ja Kirikukogu liikme asemikuks õpetaja Markus Haamer. Seoses Mart Salumäe lahkumisega Diakooniakeskuse juhataja ametikohalt määrati selle ametikoha kohusetäitjaks 1. aprillist Airi Võsandi. Vastavalt isiklikule avaldusele ...

Eetikaõpetus ilma Jumalata

Eelmisel nädalal protestis TÜ praktilise filosoofia korraline professor Margit Sutrop Postimehes arvamusartikliga «Religioonil pole eetikale monopoli» kavandatava kohustusliku religiooniõpetuse vastu.Sutrop väidab, et tal pole midagi religiooniõpetuse vastu, ja ütleb, et lastele peaks õpetatama religiooni ajalugu, Piiblit ja maailma religioone. Teda pahandab aga see, et religiooniõpetuse üheks osaks on ...

Jumalariik meie sees 3. osa

Tõsiasi on mu meelest see, et meie kiriku liikmete hingehoid ja vaimulik kasvamine on hooletusse jäetud. Veiko Vihuri sõnadega juba tsiteeritud ettekandest: Kui tahes põhjalikud meie arengukavad ning visioonid ka poleks, ei saa kiriku tegevust allutada üksnes organisatsiooni juhtimise teooriatele. /—/ Minu meelest tuleks meil selgelt küsida, kuidas süvendada meie kiriku liikmete usu- ja palveelu? See puudutab nii vaimulikke kui ilmikuid. ...

Ennäe inimest!

Küsimus, kas Jumalast võib teha pilti või kuju, on vana. Ta ise on andnud eeskuju, luues inimese oma näo järele. Iga inimene on Jumala pilt ja kuju. Pilt võib olla rohkem või vähem moonutatud, aga see on olemas. Apostel manitseb meid saama Jeesuse-sarnaseks, saama Tema ikooniks. See on kannatuste ja ülestõusmise läbi puhastatud kujund: inimnäoline Jumal, jumalanäoline inimene. Kohal igas hetkes Mõnikord ...