Ohvriabi ei ole Eestis ammugi enam uus mõiste. 1994. aasta septembris asutati Avo ja Fea Üpruse eestvedamisel Kuriteoohvrite Toetamise Ühing «Ohvriabi», millest tänaseks on arenenud enam kui sajaliikmeline Euroopa katusorganisatsiooni kuuluv mittetulundusühing. Ohvriabi ühing teeb koostööd erinevate vabaühendustega (usaldustelefonid, naabrivalve), kohalike omavalitsuste, politsei ja kirikuga. Riigi tellimusel 2001. a ...
EELK aruandluse seaduses seisab, et sõnaline aastaaruanne tehakse kättesaadavaks kõigile koguduseliikmetele. Teinekord tundub nimetatud seadusetähe täitmine kaunis keerukas või lausa võimatu. Ometi polegi vaja muud kui anda võimalus, et inimene saaks koguduse asjadest teavet. Seda nii teoks saanud sündmuste, jumalalapseks saanute või igavikuteele läinute osas. Samas on väga tähtis anda ülevaade ...
Möödunud nädalal šokeeris Eesti Ekspress oma lugejaid looga 10aastasest Rasmusest (nimi muudetud), keda koolivennad eriti jõhkralt ja sadistlikult piinasid. Lisaks tavapärasele peksmisele lõikasid poisid ohvril maha juuksed, pissisid suhu ja toppisid pärakusse käbi. Piinajaist vanim oli 14, noorim aga 7aastane, kes käis alles lasteaias.Koolivägivallast on viimasel ajal palju juttu olnud. Kooliõpetajad ise taunivad ...
Ususümboleid keelustav seadus Prantsuse valitsus kiitis kolmapäeval, 28. jaanuaril heaks seaduse, mis keelab silmatorkavate religioossete sümbolite kandmise koolis. Valitsuse otsus tähendab vastuolulise seaduse, millega keelataks moslemi pearättide, juudi pigimütsikeste ja suurte kaelaristide kandmine, saatmist parlamendile arutamiseks. Seaduseelnõus märgitakse, et koolides on keelatud kanda märke või riideid, mis ...
President Arnold Rüütel kuulutas 2. veebruaril Tartu rahulepingu 84. aastapäeva kogunemisel Tartus Vanemuise t 35 maja ees, kus omal ajal rahuleping allkirjastati, välja Eesti lipu aasta. President lausus oma kõnes, et sinimustvalge all võideldes on sündinud meie riiklik iseseisvus ja nendesamade värvide all laulsime oma riikliku sõltumatuse jälle tagasi. President Rüütli sõnul on eriti kohane 2004. aastat ...
10. veebruaril lõppes parandusettepanekute esitamise aeg EELK uue põhikirja eelnõusse. Ometi pole midagi veel otsustatud ja nii ei peaks vaibuma avalik diskussioon uue põhikirja üle, sest EELK põhikiri pole riigivõimu jaoks kirjutatud ega ole kirikuvalitsuse siseringi probleem, vaid meie kõigi vaimse ema, kiriku, toimimist määrav dokument. Usukinnitust ja julgeid veksleid Muidu väga lakoonilises põhikirja ...
Ligi kolme kuu jooksul on EELK koduleheküljel Intranetis olnud kättesaadav kiriku uue põhikirja eelnõu (UPE). Möödunud sügisel ja talvel on selles sisalduvate uuenduste tutvustamiseks korraldatud arutelusid 10 praostkonna vaimulike-töötegijate koosolekutel. Nii mõnelgi pool on kaasatud koguduste juhatuste esimehi. Tallinna praostkond pidas vajalikuks teema aruteluks kutsuda kokku eraldi sinodikoosolek. Mitteametlikke vestlusi ...
Miks nii hilja? Aastakümneid on olnud tsiviliseeritud ühiskonnas tavaks oma sõpradele saadetavate jõulutervituste ümbrikutele lisada ühiskondlike toetusfondide jõulumarke. Eesti Piibliselts alustas selle hea tava 8 aastat tagasi, andes välja seeria jõulumarke ja levitas seda posti teel jõulutervitusena EELK koguduste liikmeskonna seas. Olen aastaid seda ettevõtmist toetanud ja neid jõulumarke lähetanud oma ...
Jaanuaris kirjutas üheksa kirikuõpetajat oma esimese aruande iseseisva koguduseõpetajana. Suvel pastoraalseminari lõpetanud ning 8. augustil EELK vaimulikuks ordineeritud naistel ja meestel on kindel koht Eesti kirikus. Nad tunnevad oma tööst rõõmu ja saavad inimestega hästi läbi. Praegu aktiivselt kogudusetöösse sukeldunud õpetajate mõtteid kokku korjates tundus, et kõigil on palju tegemist: kellel ...
Juba aastaid on riigivõim toetanud usulist tööd vanglates, luues sinna palgalised kaplani ametikohad. «Jumala armust on meil võimalik vaimulikult teenida neid, kes mitmesugustel põhjustel – kes töö, kes karistusena – viibivad vanglamüüride vahel,» ütles vanglate peakaplan Igor Miller Eesti Kirikule. Praegu ootavad Tartu ja Murru vangla endale kahte uut vaimulikku. Kaplani põhiülesandeks on teenida ...
Oskar Pastik sündis 15. veebruaril 1904 Viljandimaal Rimmu vallas Õisu-Uuemõisas metsavahi Mihkel Pastiku ja Liisa (sündinud Vihvelin) esimese lapsena. Perekonnas olid veel nooremad vennad Hans ja August. Lõpetas Viljandi maakonna poeglaste gümnaasiumi 1925 ja 1930 Tartu ülikooli usuteaduskonna, kus omandas usuõpetaja kutse. Kodumaa-aastad Pärast prooviaastat Narva praostkonnas praost Jakob Jalajase juures ordineeriti ...
Läinud nädalal kogunes selle aasta esimesele koosolekule SA EELK Usuteaduse Instituudi nõukogu. Mida koosolekul arutati?Sihtasutuse nõukogu liige, haridusassessor Arne Hiob: Koosolekul oli kuus punkti. Esiteks sihtasutuse nõukogu juhatuse esimehe ehk rektori dr Alar Laatsi kinnitamine ametisse. Sama päevakorrapunkti juurde kuulus eelmise rektori, mag Allan Kähriku vabastamine juhatuse esimehe kohalt. Teiseks päevakorrapunktiks oli ...
EELK Õpetajate Konverentsi pöördumine Eesti Vabariigi Presidendi, Riigikogu, valitsuse ja rahva poole 2003. aasta 14. septembril tegi eesti rahvas ajaloolise tähtsusega otsuse ühineda Euroopa Liiduga. Kuigi tegelik ühinemine leiab aset tänavu 1. mail, on EELK Õpetajate Konverentsi juhatus teinud ettepaneku kuulutada Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku 2004. aasta teemaks «Euroopa – meie ühine kodu». EELK kui vaba ...
Soomepoisid kogunesid tähtpäeval PaldiskisseSoomepoisid tähistasid 8. veebruaril Paldiskis 1944. a Soomes Taaveti Konvola lähistel Soome saabunud eesti vabatahtlikest oma väeosa JR-200 moodustamise 60. aastapäeva. Kohal olid Soome Sõjaveteranide Eesti Ühenduse esindajad, Kaitseliit, Naiskodukaitse, kohalik garnisoon. Päev algas kell 10 lillede paneku ja tervitussõnadega soomepoiste mälestuskivi juures. Kella 11ks ...
Põltsamaa VII noorte talvepäevad teemal «Siin ma olen» (1Sm 2:4) olid seekord erilised oikumeenilise osalejaskonna poolest. «Siin ma seisan teie ees ja mulle meeldib siin olla,» tervitas koguduse õpetaja Kalle Kadakas Põltsamaa Niguliste kirikusse kõikjalt Eestist kogunenud noori. «Siin ma olen!» oli talvepäevade läbiv teema, mille lahtiarutamist jätkas avapäeva õhtul diakon Kristi ...