Eestpalves on Inglise Kiriku Canterbury provintsi Euroopa piiskopkond ja piiskopid dr Geoffrey Rowell ning David Hamid. Täname Jumalat Kiriku eest ning palvetame Porvoo piiskopkondadesse (v.a Islandil) kuuluvate kaplanite eest. Samuti on eestpalves Šoti Episkopaalkirik ja selle Argylli ning Saarte piiskopkond. Palume õnnistust Argylli ja Saarte sinodile ning nende uuele piiskopile. Eestpalveteemad ja viited piiskopkondade veebilehtedele leiab internetist ...

Keegi meist ei ela ju iseenesele ja keegi meist ei sure iseenesele, sest kui me elame, siis elame Issandale ja kui me sureme, siis sureme Issandale. Kas me nüüd elame või sureme, me oleme Issanda päralt. Selleks on ju Kristus surnud ja saanud jälle elavaks, et ta oleks nii surnute kui elavate Issand. Rm 14:7-9 Elame ajastul, mis rõhutab individualismi. Inimene - see kõlab uhkelt. Kõik peab olema inimese teenistuses. Mistahes ...

Elav Jumal, armas taevane Isa. Tänu Sulle, et võime kindlad olla nendele tõotustele, mis Sinu sõnas seisavad. Sa oled tõotanud oma kiriku rajada alusele, millelt see ei kõigu. Aita, et me ei tunneks hirmu muutliku elu tõmbetuulte käes. On pilkajaid ja kahtlejaid, ära lase meil neist väärata. Hoia meid sellel Kaljul, mille Sa oled rajanud kindlaks päästeks ja lõplikuks sadamaks. Me palume meie kiriku ja ...

Vastavalt 1. detsembril 2001 jõustunud perekonnaseaduse muudatustele anti vastava ettevalmistuse saanud vaimulikele õigus riigiametnikuna sõlmida riiklikult abielu. Registreerimisõigust taotlevad kirikuõpetajad peavad kõigepealt läbima koolituse, kus neile selgitatakse kogu protseduuri. Sellele järgneb vaimulike atesteerimine, mille käigus vaimulikud kirjeldavad kogu protsessi ja täidavad abieluakti ja abielutunnistuse ...

28. oktoobril toimus Hageris Lääne-Harju praostkonna erakorraline sinod, et välja selgitada praostkonna õpetajate ja sinodisaadikute eelistus EELK peapiiskopi valimisteks. Sinodi liikmed seadsid üles Joel Luhametsa, Tiit Salumäe ja Randar Tasmuthi kandidatuuri. Peale arutelu toimunud salajasel hääletusel, milles osales 17 sinodi liiget, sai 10 häälega enim toetust Joel Luhamets. Oma kevadisel sinodil oli Lääne-Harju ...

Novembri lõpus asub EELK Kirikukogu valima uut peapiiskoppi. Tänase seisuga on Eesti Kiriku veergudel ja kaudsemalt muus Eesti meedias laiemalt arutletud seeüle, millised omadused peaksid kirikujuhil olema ning milline peaks tema funktsioon ülepea välja nägema.On nimetatud omadusi nagu pastoraalsus, delegeerimisoskus, teoloogilised teadmised, rahvusvahelise suhtlemise võime, administraatori anne jne.Omal moel on kõik need ...

Usklikkus ja Eesti ühiskond - allpool püüame avada selle teema erinevaid aspekte, toetudes omapoolses analüüsis neid probleeme sotsioloogiliselt käsitlenud autorite H. Hanseni, M. Remmeli, R. Leinuse jt töödele. Kirjutises ei tule juttu usulistest elamustest jmt, mis nõuaksid süvendatud lähenemist inimeste sisemaailmale. Alljärgnevalt esitan andmeid usku suhtumise - nii tõsiusklike, ükskõiksete kui ka ...

Lugupeetud peapiiskop! Austatud linnajuhid! Armas toompraost! Head Toomkoguduse nõukogu esindajad! Tänan teid südamest mulle osaks saanud tähelepanu eest!Maarja medal ja kultuuripreemia liidavad mind selle auväärse seltsiga, kes Maarja medali varem on saanud. See tähelepanu osutamine on mulle liigutav, sest selle kaudu olen ma liidetud eesti rahvaga ja Eesti kiriku ajalooga. On ju Eesti juba kaua aega tagasi saanud eriliselt neitsi ...

Nils Bernhard Sachris on lõpetanud Westholmi gümnaasiumi. Tartu Ülikooli arstiteaduskonda astus 1942 ja lõpetas 1956. Töötanud pärast ülikooli lühikest aega Kuressaares ja Võrus, asus ta röntgenoloogina tööle Tartu Linna Kliinilisse haiglasse, kust läks 1991. aastal pensionile. Auväärt arst on tuntud hea radioloogi, kuldaväärt õppejõu ja värvika isiksusena. Autasustatud ...

Eestpalves on Inglise Kiriku Canterbury provintsi Norwich'i piiskopkond ja selle piiskop Graham James, samuti Thetfordi piiskop David Atkinson ning Lynni piiskop James Langstaff. Palume Jumalalt õnnistust piiskopkonna misjonialgatusele «Teed käies». Samuti on eestpalves Rootsi Kiriku Luleå piiskopkond ja selle piiskop Hans Stiglund. Palvetame piiskopkonna ja selle koguduste ühtsuse eest, et nad võiksid olla selgeks tunnistuseks ...

EELK Konsistooriumi oktoobrikuu täiskogu istungil kinnitati Soome Kiriku Välisabi poolt 2005. aastal rahastatavad projektid kogusummas 698 111 krooni. Rahastatakse Kirikumuusika Liidu, Misjonikeskuse, Laste- ja Noorsootöö Ühenduse, Usuteaduse Instituudi projekte, 100 000 krooniga kirikupäeva. Tartu ülikooli usuteaduskonna diplomand Anna-Liisa Vaher määrati Tartu Ülikooli-Jaani koguduse praktikandiks alates 5. oktoobrist. ...

Laupäeva varahommikul kogunesid Kosele Ida-Harju praostkonna sinodisaadikud. Kirikus viis pihi-armulauatalituse läbi endine Kose koguduse õpetaja Randar Tasmuth. Koosoleku ainus päevakorrapunkt oli peapiiskopi kandidaadi ülesseadmine. Kui veel varakevadisel sinodil ei olnud praostkonnas kandidaadi osas ühist seisukohta, siis nüüd on jõutud ühisele järeldusele ja otsustati enne 1. novembrit oma kandidaat üles seada. ...

Käesolev aasta ja lõppema hakkav kuu on meie kiriku jaoks murrangulised. Eeloleval pühapäeval peab Toomas Paul oma viimase jutluse Tallinna Jaani koguduse õpetajana. Möödunud laupäeval saatsime Tallinna Toomkirikust Rapla kalmistule Evald Saagi. Novembris toimuvad peapiiskopi valimised tunduvad sellega võrreldes kuidagi kõrvalise tähtsusega. Andku piiskopid ja sellesse ametisse pürgijad mulle andeks.Tean, et ...

Elu ja surm. Kust tuleme, kuhu läheme? Eks see ole üks hingedeaja küsimusi. Kõik, kogu inimese olemasolu taandub lõpuks sellele ainsale, kuigi me nii harva sellele mõtleme. Harva, sest alateadlik hirm surma ees muudab selle teema tabuks. Oleme küll terake targa Koguja usku ja meid võlub surma ja kaduvuse poeesia ta raamatus. Aga paljukest mõtleme oma Loojale «enne, kui jõuavad kätte need aastad, mille kohta sa ...

Doktor Risto Ahonen käsitleb kaasaja misjonitööd uurimuses «Misjon piiride ületajana». Misjonitöö ei ole pelgalt ühe kiriku ega tema organisatsioonide, vaid üleilmse kiriku võõrandamatu ülesanne. Ahonen käsitleb misjonitööd kahest vaatenurgast, esmalt vaatleb ta uut misjoni kontseptsiooni ja teiseks misjonitöö muutumist kaasajal.Kas on mõeldav rääkida ...