Esmaspäeval, 30 jaanuaril oli põhjust meenutada 100. sünniaasta puhul Linda Maiorit, meie kiriku teist ordineeritud naisvaimulikku. Oma mälestusi emast oli lehelugejatele nõus jagama Linda Maiori tütar Milvi Ernits. Tema meenutused on ilmselge märk vanemate kindlast usust, millega nad, kirikuõpetajad Jaan ja Linda Maior, oma lapsi õpetasid, eriti neljandast käsust: Sa pead oma vanemaid austama. Paratamatu olukord Milvi Ernits ...

Tänasel küünlapäeval pühitsetakse Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus ametisse Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku uus peapiiskop Andres Põder.Oma vaimulikuteed Viru-Nigula koguduses alustanud, on Andres Põder viimased viisteist aastat suure Pärnu koguduse eesotsas olnud ja viimastel aastatel ka Pärnu linnavolikogus saadikutööd teinud. Mitmekülgne kogemus nii vaimulikus kui ka poliitilises elus oli üks ...

Liikmeskirikute volitatud esindajad võtsid korralisel töökoosolekul 20. jaanuaril vastu Eesti Kirikute Nõukogu 2005. aasta eelarve, mille mahuks on 6,2 miljonit krooni.Eelarves on hõlmatud erinevate töövaldkondade tegevus. Prioriteetsed töövaldkonnad ka 2005. aastal on meedia, haridustöö, religioonisotsioloogilised uuringud ja eluväärtustega tegelev töösuund. Töökoosoleku ...

Eile ja täna on koos enam kui sada vaimulikku ja külalist Taagepere lossis, et arutleda teemal «Kirik ja teoloogia» ning tunda rõõmu ühiselt koosveedetud ajast. Kui möödunud aastatel tuldi kokku Õpetajate Konverentsiks, siis tänavu kohtutakse esimest korda Vaimulike Konverentsi nime all. Uus nimi otsustati läinud aasta eelviimasel kirikukogul ning mõtteks oli, et konverentsi nimetuses peaks peegelduma tema sisu ...

Kõik hea, mis sünnib, on väike ja varjus. Kõik tõeliselt hea. Suurel väljakul, suurte keskel on küll mõnus ja uhke olla, aga mitte enamat. Seal nauditakse iseennast olemise suures õigsuses ja vägevuses, ükskõikselt rahul olles muud nägemata. Uus sünnib ääremaal ja ilma maiste vägevate tähelepanuta. Aegade algusest saati nii bakterite, sauruste kui ka inimeste maailmas. Suured suurel ...

Kui otsustasime pidada õpetaja Andres Põderi lahkumisjumalateenistuse Pärnu Eliisabeti kirikus 23. jaanuaril, ei tulnud meile pähegi vaadata kirikukalendris selleks pühapäevaks soovitatud pühakirjatekste, millest üks kõneles võidu jooksmisest, teine aga väärituist sulaseist, kellel ei ole õigust nõuda tänu ega tasu, vaid kes peavad tunnistama, et pole teinud rohkem kui üksnes seda, mis oli nende ...

Kristuse kirgastamispühal, 16. jaanuaril valis Emmaste Immanueli kogudus endale uue nõukogu. Saarte praostkonda kuuluv Emmaste on tavaline maakogudus kõigi oma murede ja rõõmudega. Annetajate arv, mis veel viis-kuus aastat tagasi sajani küündis, on tänaseks vähenenud 66ni. Põhjus on siin sama, mis teisteski ääremaa kogudustes - vanad lahkuvad igavikku, noored linna. Tihti segab kirikusse jõudmist kas ...

Marje Singi (1910–1979) looming on viimastel aastatel üsna tihti kõlanud ja mitte ainult kirikutes. Võib-olla on ta isegi üks enamesitatud eesti heliloojaid. Tunneme Marje Sinki eelkõige kui laululoojat, kuigi tema teoste hulgas on ka sonaat ja «Eesti rapsoodia» klaverile, lisaks vähemaid palu klaverile ja viiulile. Andmeid on tema kirjutatud nelja kantaadi kohta, suurimaks helitööks on aga ilmselt 1938. aastal Tallinna ...

Soome luterlikke kogudusi teenindav ühendus Kirkkopalvelut ry andis Tuusula kogudusele tunnustusauhinna Aasta Tegu hea koostöö eest Tuusula vallaga. Vald on üks kiiremini kasvavaid piirkondi Lõuna-Soomes, mis seab nii valla kui ka koguduse ette ülesande aidata uutel elanikel uue kodupiirkonnaga kohaneda ja ühtset kogukonda moodustada. Tuusula kogudus on pikki aastaid oma praostkonna kaudu toetanud sõpruspraostkonda Viljandit. Nende ...

Kaisa Kirikal, Tartu Ülikooli usuteaduskonna bakalaureuseõppe tudeng. Praegune aeg sunnib kirikut end üha uuesti ja uuesti sõnadega väljendama, leidma iseennast ja mõtestama oma olemust tänapäeval. Nii, nagu aeg muutub meie ümber, nii muutume ka meie aja sees. Seepärast ongi meil vaja eneste jaoks selgeks mõelda kiriku ja teoloogia vahekord: mida see tähendab praegusel ajahetkel kiriku jaoks, mida see tähendab ...

Kes meist poleks kuulnud Tallinna raekoja piltvaipadest? Seoses raekoja juubeliga said need kaunid vaibad erilise tähelepanu osaliseks. Kuid Tallinna Linnamuuseumi kogus on veel üks tähelepanuväärne piltvaip – 16. sajandi keskpaigast pärinev Oleviste kiriku altarikate (antependium). Altarikate on kootud villasest ja kuldbrokaatlõngast linasele lõimele. Kattel on kujutatud kolme stseeni Jeesuse elust: sündi, ...

2004. aasta lõpul andis Ladegast-kolleegiumi Saksamaal välja raamatu «Ladegast ja tema orelid läbi aegade», mis on pühendatud Friedrich Ladegasti 100. surma-aastapäevale, mida tähistatakse 2005. aastal. Raamatu autor on Ladegast-kolleegiumi president dr Alexander Koschel ja sellega on kaasas CD nii säilinud Friedrich Ladegasti kui ka tema oreliehitajatest poegade orelite lindistused. CD-l kõlab ka Valga Jaani kiriku orel, mis ...

Punase Risti Föderatsioon on Kagu-Aasiat abistanud ligi 60 miljoni euroga alates esimesest päevast pärast õnnetuse toimumist. Punase Risti hinnangul on kriisipiirkonna pikaajaliseks toetuseks vaja 419 miljonit eurot. Föderatsiooni president del Toro on öelnud, et umbes 2 miljonit inimest vajab abi võib-olla kuus kuni kaheksa kuud. Maailma üheks vaesemaks riigiks nimetatud Põhja-Korea on annetanud toetuseks 150 000 dollarit, ...

Eestpalves on Inglise Kiriku Yorki provintsi Bradfordi piiskopkond ja piiskop David James. Palvetame noortetöö arenemise ja kasvamise eest. Samuti on eestpalves Iiri Kiriku Dublini provintsi Limericki, Ardferti, Afhadoe, Killaloe, Kilfenora, Clonferti, Kilmacduaghi ja Emly piiskopkond ja piiskop Michael Mayes. Täname Jumalat nende eest, kes on seotud mitmesuguste teenimisametitega. Eestpalveteemad ja viited piiskopkondade veebilehtedele leiab internetist ...

Seoses 9. mail Moskvas aset leidva Suures Isamaasõjas saavutatud võidu 60. aastapäeva pidustustega, meie presidendi võimaliku osavõtuga sellest üritusest, Venemaa poolt välja pakutud deklaratsiooni ja ühtlasi Eesti-Vene piirileppele allakirjutamisega on meie ajakirjanduses vallandunud tõsine debatt.Mina tahan seejuures juhtida tähelepanu kahele asjaolule - ühelt poolt väikeriigi välispoliitilisele ...