Slava Ukraine

Kõik autori postitused

Meenutusi praost Manivald Heinamist

Kanepi kiriku käärkambri seinal ripub aastakümneid suur foto koguduse noorest õpetajast Manivald Heinamist (1.02.1894–30.05.1969). Möödunud aastal oli tema 35. surma- ja 110. sünniaastapäev. Manivald Heinam sündis Hageri kihelkonnas Rabivere koolimajas kihelkonnakooli juhataja pojana. Ta õppis Tallinna Nikolai gümnaasiumis, lõpetas selle hõbeaurahaga ja jätkas õpinguid Tartu ülikooli ...

Kirik vabaduste ajastul

Suvel Saksamaal hämmastas mind kirikudisko. See ei toimunud küll kirikuruumis, vaid vanas lossis, kuid korraldajaks oli katoliku kirik. Oleks mulle keegi keskkooli aegu seitsmekümnendate keskel öelnud, et kunagi kuulad sa Boney Mi Saksamaal kirikudiskol, oleksin arvanud, et ütleja on segi läinud. Veelgi «vingemat» mängiti sellel diskol (Van Halen'i Jump jne), kuid praegu ei üllata see enam kedagi. Isegi ...

Küünlapäev – suurte alguste päev

Täna pühitseme Issanda templissetoomist Tema 40. elupäeval 40 päeva pärast Jeesuse sündi läks Maarja templisse kombekohaselt ohverdama. Ei, ta ei viinud sinna küünlaid. Üksnes «paar turteltuvi või kaks tuvipoega» (Luuka 2:24), nagu seadus ette nägi ja vaesemale rahvale kohane. Püha tähistamine sai alguse varastel kristlikel sajanditel. Küünlad tulid ka mängu, kuid alles 11. ...

Mõtteid peapiiskoppide suust

Konverentsi teise päeva lõpul tegi Ove Sander intervjuu mõlema peapiiskopiga. Alljärgnevalt mõningaid mõtteid EELK tegevust kujundavate meeste suust. Kirik ja teoloogia Peapiiskop Jaan Kiivit: Teoloogia teeb kiriklikuks eelkõige side kirikuga. Mul on rõõm näha, et meie teoloogiaharidus, mis kuuekümnendatest alates hakkas alla käima, on nüüd minemas ülesmäge ja meil tuleb teoloogiadoktoreid ...

Mis Jumal tiip, om iki ää

25.-26. jaanuarini kogunes Eesti luterlik vaimulikkond Taagepera lossi oma aasta mõjukamale kokkutulekule - Vaimulike Konverentsile, seekord teemal «Kirik ja teoloogia». Et Taagepera kogudus eelmisest aastast taas Viljandi praostkonnas on, peeti avajumalateenistus mulgi keeles. Konverentsil pidas ettekande Tartu Ülikooli dekaan dr Riho Altnurme, kes püüdis juba varem esitatud teeside põhjal vastata küsimusele, kui kiriklik on ...

Kirikut tervendab planeerimine

Luterliku kiriku peapiiskopiks valitud Andres Põder on olnud koguduseõpetaja ja praosti kõrval ka poliitik ning õppejõud. Kunagisest revolutsioonilisest noorest pastorist on saanud kainelt mõtlev ja kirikurahva poolt kõrgelt hinnatud karjane. Kas peapiiskopiks valimine on teie elu muutnud? Elu tohutult muutunud ei ole, kuid igal inimesel on muutuste periood ebamäärane, sest tuleb palju õppida ja uusi ülesandeid ...

Taagepera

Sellel aastal toimus Vaimulike Konverents muinasjutulises Taagepera lossis hubase lumesaju ning ürgse metsakohina saatel. Taagepera on pärinud oma nime mõisnik Otto von Stackelbergi suguvõsalt, kellele kuulus Taagepera mõis aastatel 1674–1806. Alates 1819. aastast oli mõis von Strykide aadliperekonna omanduses. Hugo Bernhard von Stryk ehitas praeguse Taagepera lossi alles 1907–1912, kui Eestisse oli saabunud juba revolutsioonide aeg ja ...

Porvoo eestpalvekalender

Eestpalves on Inglise Kiriku Canterbury provintsi Bristoli piiskopkond ja selle piiskop Michael Hill, samuti Swindoni piiskop Michael Doe. Palvetame piiskop Mike eest tema esimesel tööaastal sealse piiskopina. Samuti on eestpalves Iiri Kiriku Dublini provintsi Meathi ja Kildare piiskopkond ja selle piiskop Richard Clarke. Palvetame piiskopkonnas kestvate uute teenimisvormide otsingute eest. Eestpalveteemad ja viited piiskopkondade veebilehtedele leiab ...

Eesti Kirik küsib: Mis on olnud kõige suurem muutus pärast seda, kui olete koguduse õpetaja ametist asunud piiskopi ametisse?

Kuno Pajula, peapiiskop aastatel 1987– 1994. Teenis enne peapiiskopi ametisse seadmist Tallinna Jaani kogudust: Kõige suurem muutus oli selles, et vastutuse koorem läks suuremaks. Kui enne oli tegu ühe koguduse muredega, kus oli koguni kaks õpetajat koguduse peale, lisaks juhatus, siis piiskopiametis oli vastutus hoopis suurem. On suur vahe, kas oled koguduse õpetaja või peapiiskop. Peapiiskopina tuli tegeleda ka üksikute õpetajate ...

Teenides mõtte ja teoga

Aga kui nad teed käisid, astus Jeesus sisse ühte külla. Keegi naine, Marta nimi, võttis ta vastu. Ja sel naisel oli õde, keda hüüti Maarjaks. Maarja istus maha Issanda jalgade juurde ja kuulas tema kõnet. Marta aga oli ametis mitmesuguste toimetustega. Ja ta tuli Jeesuse juurde ning ütles: «Issand, kas sa ei hooli sellest, et mu õde jättis mu üksinda toimetama? Ütle talle nüüd, et ta tuleks ...

Piiskopirüü kui sümbol

Pühitsemisel riietatakse vaimulik ametirüüsse. Diakoni, preestri ja piiskopi kaunis rüü ei ole tema ehtimiseks või isiku tähtsustamiseks. Vastupidi, ametirüü jätab kõrvale inimese isiku, tema tugevused ja nõrkused selle ülesande teelt, milleks teda on kutsutud ja seatud. Vaimuliku rõivad väljendavad tema töö ja läkitaja väärikust. Missugused nägid välja meie kodumaa ...

Palve

Sa kõneled meiega igal pool ja alati Sa räägid meiega päeval ja ööl ilmsi ja unenäos päevatööl ja hingamisajal Sa kõnetad meid läbi armastuse lembuse ja naeru läbi valu ja leinapisarate vaeva ja raevu Sa sosistad meile soojas suvetuules hõikad meid talvises tormimöllus Me ümber on sadu hääli ja helisid tuhandeid toone ja võnkeid Lase meil läbi helide ...

Kes peab kinni ustavast sõnast

Piibel ei anna meile kindlat piiskopiameti teoloogiat. See on olnud eri aegadel erinev sõltuvalt sellest, missugune on mingil ajal olnud kord ja kus see on kehtinud. Jeesuse aja juutluses on esinenud piiskopiameti ähmane eeskuju – paqid või mebaqer ('uurija, külastaja'). Näiteks esseenidel on see juht, kes tegeleb usklike hulgaga. Otsest sidet kristliku piiskopiametiga sel siiski leitud pole, kuna piiskopiamet on tõusnud algkirikus esile just ...

Tormist räsitud kirik ja kogudus uues hiilguses

2004. aasta viimasel jumalateenistusel tähistasime 330 aasta möödumist Kõpu esimese pühakoja valmimisest. Alanud aastal tähistame Kõpu puukiriku 225. ja praeguse kivikiriku 180. aastapäeva. 23. jaanuaril peetud tähtsündmusel on seeläbi eriline tähendus alanud aasta jaoks. Olgugi, et hiljutine torm räsis Kõpu kiriku katust, on põhjust olla tänulik tehtud suurte tööde eest. ...

Kirikust kui organisatsioonist

Kristlikke kirikuid saab oma organisatsioonilise struktuuri poolest liigitada kaheks vastanduvaks tüübiks: tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud kirikuks. Hierarhilise ehk tsentraliseeritud võimustruktuuriga kirikute peamisteks esindajateks on eelkõige katoliku, õigeusu ja anglikaani kirikud, mille kõrgemate tasandite juhtideks on piiskopid (paavst, peapiiskop, metropoliit, primaat või patriarh). Otsuste langetamine koondub sellises ...