Slava Ukraine

Kõik autori postitused

Ajalooliste kalmistute nädal

29. maist 4. juunini toimub Euroopa ajalooliste kalmistute nädal.Eesmärgiks on tutvustada kalmistutel leiduvat arhitektuuripärandit ja hauatähiseid, mis on käsitööoskuse ja kunsti arenguloo osa ning meenutada kalmistutele maetud silmapaistvaid isikuid. Korraldatakse kalmistukultuuri tutvustavaid ekskursioone, seminare, õppepäevi ja heakorratalguid.Eesti Muinsuskaitse Selts pöörab tänavu eriti tähelepanu ...

Suvel tema kõrgeausust kuulama

Juuni teisel nädalalõpul algab Eesti kirikutes uus orelikontsertide sari «Tema kõrgeausus orel». Kuna tegu on uue ettevõtmisega, piirdutakse esialgu 8 kontserdiga. Sarja algataja on Eesti Interpreetide Liit (EIL), täpsemalt selle juhatuse liige Aare-Paul Lattik. On huvitav teada, et orelisarja kõrval alustab EIL suvel ka «Klaveriklassikaga» Tallinnas KUMUs, juba kuuendat aastat tehakse «Akadeemilist ...

Viiskümmend aastat laulurõõmu

Põltsamaa koguduse segakoor tähistas 22. aprillil kirikus viiekümnendat tegevusaastat. Juubelikontserdil osalesid lisaks kirikukoorile Põltsamaa linnaorkester ning Loo kammerkoor. Erilise maigu andis ühisele etteastele Edvard Griegi suurteose «Olav Trygvason» kahe osa esitus.Koori dirigendi Reet Sesteri sõnul oli selle keerulise teose õppimisega palju tegemist. Seda enam, et antud muusikapala oli mõeldud ...

80 AASTAT TAGASI

Mai 19262. mail pühitses piiskop Jakob Kukk Tartu ülikooli kiriku uue oreli. Kirik oli ehitud ja rahvast tulvil. Jumalateenistust kaunistas koguduse koor H. Walki juhatusel. Sobiva meeleolu lõi alguslaul «Ma laulan suust ja südamest». Pärast pühitsemist tutvustas oreli võimalusi koguduse organist O. Freymuth. Momendil oli tarvitusel kolm manuaali, neljas polnud veel valmis. Registreid oli kokku 52, neist 51 helisevat. Juurde ...

Ajaloolised orelid heliplaadil meil ja mujal

Eesti Kiriku orelilehekülgede jaoks materjali otsides sattusin saksa heliplaadiajakirjas Fono Forum (nr 12, 2005) ilmunud huvitavale kirjutisele Shveitsi organistist ja orelite uurijast Albert Bolligerist. Nähes, mida sealne maestro innukalt Lääne-Euroopa mitme naabermaa ajalooliste orelitega korda saadab, tuli tahtmatult pähe võrdlus samasuguse tugeva jälje jätnud tegevusega meil. Plaadisari «Eesti orelid» Pidasin ...

Anna meile rahu

Usuteaduse Instituudi maikuu sessi ajal kohtusid Toomikirikus ühiskontserdil EELK Usuteaduse Instituudi ja Eesti Muusika- ning Teatriakadeemia (EMTA) tudengid.18. mai õhtul toimunud kontsert kandis pealkirja «Dona nobis pacem – anna meile rahu». Tudengeid juhendasid Riina Roose, Ene Salumäe, Anne-Liis Poll, Anu Aimla ja kontsertmeister Siim Poll. Nagu ütles kahe tudengipere kohtumisel Ene Salumäe, on Toompeal haridust omandanud ...

Neeme Järvi on edukas

Dirigent Neeme Järvi juhatas Gustav Mahleri «Ülestõusmissümfoonia» (Sümfoonia nr 2, «Resurrection», 1894) tähelepanuväärset ettekannet New Yorgi Riverside’i kirikus, mis on metropoli suuremaid ja mainekamaid katedraale. Sümfoonia esituseks oli kohale kutsutud mängijaid kokku viiest kollektiivist: kahest Ameerika tipporkestrist, nn Big Fivei hulka kuuluvaist New York Philharmonic ja Philadelphia ...

Meistri kursus pakkus tõelise elamuse

Kahel päeval said organistid ja orelimuusikahuvilised osa Soome noorema põlvkonna parima organisti Markku Mäkineni  meistrikursusest.Mäkinen Põltsamaa kirikus meistrikursusest osavõtjatega.Kahepäevane kursus keskendus kahe tähelepanuta jäänud saksa helilooja Sigfrid Karg-Elerti ja Georg Muffati loomingule ja tegevusele. Mõlemad heliloojad on justkui eklektikud, kes on omandanud kõik vastutulevad ...

Läbi religioosse tunnetuse

Eva Jänese maale on sedakorda võimalus näha Viljandi Kunstisaalis. Näitus on mahukas, paiknedes kahes suures ruumis ning hõlmates viimaste aastate loomingut pealkirja all Aspectus.  Esiplaanil kunstnik Eva Jänes ning näituse avamisele tulnud Tarmo Loodus ja Marko Tiitus Viljandi Jaani kogudusest. Kunstniku loomesuutlikkusele peab tõesti au andma. Suureformaadilised vineerile maalitud tööd vahelduvad kitsamate ...

Eesti väljarändajate usuelust Brasiilias enne II maailmasõda

Paljude väljarändajate, ka eestlaste, unistuste maaks olid Ameerika Ühendriigid ja Austraalia, osaliselt ka Kanada.Kuna neisse riikidesse pääsemine oli seotud suurte kuludega ja oma järjekorra pikaajalise ootamisega (kvoodisüsteem), siis püüti leida maid, kuhu oleks kergem pääseda ning leitigi  Lõuna-Ameerika riigid. Eeskätt Brasiilia, kuhu oli 1920ndate aastate keskpaigani võimalik sõita ...

Villem Reimani pärandi tutvustamiseks

Kolga-Jaanis peetakse 28. maist 4. juunini Villem Reimani päevi. Villem Reimani isik on murdelistel aegadel alati tõstetud rahvusliku vabadusliikumise ja avaliku tähelepanu keskpunkti. 1980ndate teisel poolel oli aeg taas sealmaal, et eestlaste iseolemise aate ankrumees meie rahvale meelde tuli (meelde tuletati). 1987. aastal kogunes suur hulk rahvast Muinsuskaitse Seltsi eestvedamisel Kolga-Jaani, kus koos kohaliku rahva abiga korrastati Kolga-Jaani ...

Arutati Rakvere Pauluse kiriku tulevikku

18. mail Eesti Kirikute Nõukogu väljasõiduistungil Rakveres Kolmainu koguduse noortemajas arutati linna teise, Pauluse kirikuhoone saatust. Rakveres linnapea Andres Jaadla kutsel Rakveres väljasõiduistungit pidanud Eesti Kirikute Nõukogu kuulas linnapea sõnavõttu linna kirikute ja kohaliku omavalitsuse headest suhetest ning plaanist algatada tihedamaks läbikäimiseks regulaarne ümarlaud. Eraldi tuli jutuks ...

Kirikutevõrk kujunes välja keskajal

Järvamaa omapäraks on tihe kirikute võrk, mis kujunes välja suhteliselt vara – 13. saj lõpus ja 14. saj alguses. Kivikirikute võrgustiku kiire kujunemise üheks põhjuseks võib olla 1238. a Stensby leping, millega Taani kuningas loovutas Järvamaa Saksa Ordule. Selles lepingus oli klausel, mis keelas ordul Järvamaale linnuseid ehitada. Et aga iga suuremat kivist ehitist võib keskaja kontekstis pidada ...

Järvamaal kohtusid kirik ja muinsuskaitse

Muinsuskaitseameti korraldusel toimus 3. mail Paides täiendkoolitus kohaliku omavalitsuse esindajatele, Järva praostkonna vaimulikele ja koguduste töötegijaile. See oli järjeks 19. aprillil toimunud koolituspäevale. Kui esimesel korral kõneldi seadusandlusest, kirikuhoonest ja kirikaiast, siis seekord oli tähelepanu suunatud inventarile.Ülevaade kirikute inventaristTeabepäev algas kunstiajaloolase Sirje Simsoni ...

Virumaal oli tore päev

Laupäeval, 27. mail oli Kadrinas Viru praostkonna päev. Pühajõe koguduse rahvas startis Kadrinasse kella kaheksa ajal ja rõõmustas ilusa ilma üle. Kohale jõudsime poole kümne paiku ja see oligi paras aeg ümbrusega tutvumiseks.Kristlaste ühtsus nähtavaksKell kümme algas jumalateenistus, kus teenisid peapiiskop emeeritus Kuno Pajula, praost Avo Kiir ja Kadrina koguduse õpetaja Meelis-Lauri Erikson. ...