Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kõigele rahvale: sest teile on täna Taaveti linnas sündinud Õnnistegija, kes on Issand Kristus! Lk 2:10–11 Eenok Haamer. FOTO: Kätlin Liimets Sina ehk ütled: Ingel ütles küll, et ärge kartke, aga miks ei peaks kartma, kui meie ümber on nii palju, mis meid ähvardab ja ahastama paneb? Kas see on siis mööda läinud, kui öeldakse, et ärge kartke? Kas see saab mu kartuse minult võtta, et jälle on ...

„Õpetaja, miks täna Eesti Kirikut ei tulnud?“ küsis üks koguduse liige, kellele olime koguduse poolt tellinud lehe. See on tema ainuke leht, mis talle käib, ja ootab ta seda. Milline pettumus, sest endal tal raha pole selle tellimiseks, hea kui leiva ja muu hädapärase kätte saab. Milline rõõmus üllatus, kui see talle tuli, ja nüüd korraga ei ole. Õpetaja peab talle põhjuse ära seletama, et lehel pole ka raha, et kõik numbrid saaks paberile panna. Miks, miks, küsib ...

Just äsja olime Tartus koos. Meenub mu isa, kes rääkis „mustade päevadest“ Tartus. „Mustade päevadeks“ kutsuti neid jaanuarikuus toimunud kohtumisi luteri kiriku vaimulike musta värvi teenistusriide pärast. See oli 1929. a jaanuaris, kui minu isa Harri Haamer oli kutsutud sellele koosolemisele, sest EELK konsistoorium oli ta pannud ametisse luteri kiriku esimese noorsootöö sekretärina. Ta kutsuti ette, ta tegi kummarduse, kraapsjala ja lahkus. Pärast tuli praost Haller tema ...

See oli just oktoobrikuu lõpul 83 aastat tagasi, aastal 1939, kui Eestile oli Nõukogude Venemaa peale sundinud nn baaside lepingu ja algas Eesti annekteerimine. Olin nelja-aastane. Istusin Tartu Pauluse koguduse pastoraadi 2. korruse aknalaual ja vaatasin Riia tänavale. Arvatavasti oli isa mind sinna kutsunud ja aknalauale tõstnud. Riia tänavat mööda voolas raudtee silla poolt all-linna poole lõputu Vene sõdurite rivi. Kas kõrvuti astus neli või viis sõdurit, ei suuda ...

Eenok Haameri meelest on üllatav märgata, et üha rohkem on läinud moodi advendiküünla süütamine. Ta küsib, kas see on ettevalmistus, et jõuame peatselt taas rahvarohkete jõulukirikuteni ja sealt edasi täis kirikuteni ka igal pühapäeval. Fotol Ruhnu uus kirik jõuluehtes. Kätlin  Liimets. Mida see tähendab? Kirikuaasta on tähendusega. Meil eestlastel on kirikuaasta rütm pulseerinud koos meie rahvakalendriga. Kirikuaasta ja rahvakalendriaasta on sünkroonis. Väga üllatav on ...

Nelipühal ehk suvistepühal kaunistatakse kodud ja kirikud kaskedega. Fotol mullusel nelipühal Audru kirik. Kätlin Liimets. Minult küsiti, kas suvisted on nelipüha. Vastasin: „Ei, nelipüha on suvisted.“ Kuidas muidu saab ära seletada, miks see püha ei ole alati ühel ja samal päeval. Sama lugu on taevaminemispüha ehk suure ristipäevaga. Need päevad on ju tulnud eesti rahva teadvusse kirikuaastaga. Imestamisväärt, et eesti rahvas on kristliku aastajaotuse sulatanud ...

„Ülestõusmine“, W. Krüger, 1880. aastad, Mustvee kirik. Eenok Haamer On vaikne ehk suur nädal, mil ristirahvas kõnnib koos oma Jumalaga läbi kannatuse, alanduse, valu ja jõuab esimeste päikesekiirteni ülestõusmishommikul, kui kivi veeretatakse haua eest, kui sügav kurbus asendub üllatuse ja rõõmuga, kui ingel kuulutab: „Teie ärge kartke! Ma tean, et te otsite ristilöödud Jeesust. Teda ei ole siin, ta on üles äratatud.“ (Mt 28:5b–6a) Eesti Kirik palus meie kiriku ...

6. oktoober on eriline päev. 6. oktoobril 1929 ordineeriti minu isa Harri Haamer Tallinna toomkirikus kirikuõpetajaks. Sellest möödub nüüd 90 aastat. 6. oktoobril 1963 pidasime mu tulevase abikaasa Ehaga esimese jumalateenistuse Mustvee kirikus. Sellest möödub nüüd 56 aastat. Mis tähtsust sel kõigel siis on? Kõigepealt see, et tohime Jumalale lõpmata tänulikud olla kannatliku meele eest, mis tal on olnud meie ja meie rahva vastu. Meie Issand on lubanud olla meie kirikul ...

Eenok Haamer on vaimulikuna luteri kirikus ning ühes koguduses teeninud 55 aastat ja tänab Jumalat, et tohib veel olla koguduse vaimulik. Arhiiv Mis on 55 aasta jooksul olnud see, mille pärast ma ikka veel tahan jätkata koguduse õpetajana? Sõnakuulutus on tähtis. Ametis oleva vaimulikuna on mul igal pühapäeval kohustus astuda koguduse ette ja mul peab olema sõnum. Selleks vajan aktiivset ühendust Issanda Jeesusega ja mitte kui tarbija, vaid kui (edasi) jagaja. See on ...

Paastumaarjapäevast kirjutamise teeb raskeks Eesti ajalugu. 25. märtsil 1949, 70 aastat tagasi oli meie maal küüditamine. Tuhanded inimesed kisti oma kodudest välja, et vedada neid külmale maale. Ka mul on sellest päevast valusad mälestused, sest algas meie pere raskete katsumuste teine järk. Isa arreteeriti 5. veebruaril 1948 ja meid kui vangi peret taheti Siberisse viia, kuid läksime metsa varjule. Meiesuguste kohta on üteldud, et rahvavaen­lased viidi ümberasumisele. Aga ...

Kas sul oleks üks hea juhtkirja teema ajalehele Eesti Kirik? Umbes selliselt võiks sõnastada, kuidas üks sõber mu poole pöördus. Ega minulgi pole, aga jäin mõtlema ja korraga kohtasin vaimulike loosungite raamatus omaenda mõttetera. „Õnnelikud on need inimesed, keda juba lapsepõlvest peale on õpetatud lugema hommiku- ja õhtupalveid. Nad teavad, et nad pole maailmas üksinda.“ Oh, kuidas mõte hakkas jooksma. Kas meie rahvas – ei, mitte rahvas, see on liiga pretensioonikas, ...

Laine Villenthal ja Harri Rein ordineeriti 16. novembril 1967. Arhiiv See, mis toimus 50 aastat tagasi, on paljude jaoks nagu muinasajal olnud. Siiski keegi mäletab neid aegu. Laine Villenthal (1922–2009) ja Harri-Johannes Rein (1926–2017), kelle 50. ordinatsiooni aastapäev on (16. novembril) käes, on olnud päriselt olemas. Tänu Jumalale, et tohin olla nende kaasaegne, küll kümmekond aastat nooremana. Laine lisanimest Reseda sain teada alles internetist nagu ka seda, et tal ...

Õpetaja Eenok Haamer on teeninud oikumeenilises Mustvees luterlikku kogudust 54 aastat. Arhiiv Jumala armust täitus mul 1. oktoobril 54 aastat Mustvee koguduse teenimist. See on piisavalt pikk aeg, et katsetamistest jõuda tulemuste rakendamiseni. Oikumeenia on saamas võtmesõnaks. Tundub, nagu aitaks oikumeenia lahendada tänapäeva kristluse probleeme. Peaks aitama, aga mil viisil? On kaks lähedasena tunduvat suunda: üks on allianss ja teine on oikumeenia. Kuigi neis on ...

Iga inimene näeb asju oma silmade, mõistuse ja südamega. Mõeldes Eestile küsin ma kõigepealt iseendalt: mida kujutab minu jaoks Eesti? Maad ja rahvast? Seda küll. Aga veel? Ajalugu, kultuuri, keelt – kõike seda, mida meie esivanemad ja me ise oleme loonud ja mis meie jaoks Looja on loonud – imeilus põhjamaa, tõsi küll, üsnagi kivise pinnasega, aga ikkagi viljakandev, õitsev ja rohelusse uppuv. See on see maa, mis meile hoida ja kaitsta on antud. Me oleme eestlased ning ...

Harri-Johannes Rein 21.07.1926–3.01.2017 Jumalasulane Harri-Johannes Rein on kutsutud igavikku. Ta oli veendunud, et Jumal oli ta kutsunud jumalariigi tööle. Ainult ligi 20aastane viivitus tuli vahele ja sõduriealine mees pidi hakkama end varjama vanemate tagakambris võõraste pilkude eest. See raske katsumisaeg vormis ta pühaks tööks, nii et ta ei tahtnudki muust teada. Meie rahva katsumisajad on põhjuseks, et saan Harrist rääkida kui lähedasest sõbrast. 1964. aastal ...