Avo Üprus, Tallinna vikaarõpetaja: Esimese advendipühapäeva teenistusel Peetelis laulsime tavaliselt „Nüüd küünla me süütame taas, et neil, kellel külm on, soojem saaks ...“ Teenistuse järel jagasime küünlaid ka elektrivõla pärast pimedas istuvatele peredele ja kodututele. Kord pärast teenistust istus mu vastas käärkambris konksus sõrmedega muhklikke käsi põlvede vahele suruv köökus kodutu, nii umbes viiekümnene mees, ja puristas läbi hammaste: „Kurat, nii kuradi külm on“, ...

Kaastunne vajub uduna mu üle ja muutub kurbuseks. Jaanus Käärmann hukkus usupuhastuspühal kiriku ees. Oleks ta ometi sinna sisenenud, oma ängi pigem palvesse valanud. Aga läks teisiti. Kangesti suitsiidi moodi, aga veel kurvem. Meil tuleb ju edasi elada. Jaanuse perel, tema lähedastel. Samuti ka selle noore politseiniku perel ja temal endal. Ma ei lähe järgmisele paraadile. Võib-olla ka ülejärgmisele mitte. Sest ma näen niigi, kuidas inimeste silmad otsivad seda kohta, kus ...

Poliitika on üks kodanikuks olemise funktsioone. Ja kes ütleb, et vaimulik ei ole kodanik, see eksib, vaimulik on koguni kahe riigi kodanik – vastutusolend mõlemas õigussüsteemis ja need võivad olla omavahel konfliktsed. Poliitika ehk osalemine ühiskondlikes protsessides, selle piirkonna elu parendamine, kuhu sa oled juhtumisi poetatud – on see siis küla või linn või vald või riik –, on loomulik tegevus. „Minge kõik maailma“ ja „taotlege selle linna heaolu“, on öelnud See, ...

Õnnelik raamatu saaja. Sarja avaraamatut Avo Üprusest esitleti Paide arvamusfestivalil. Erakogu Kirjastuse Gallus raamatusarja „Meie vaimulikud“ esimene raamat räägib Avo Üprusest. Raamatusarja koostaja ja toimetaja on Margit Arndt-Kalju, kaastoimetaja Avo Üprus. Ühel kenal suvepäeval istusid Margit Arndt-Kalju ja Avo Üprus Peeteli kirikus, et tõmmata avaraamatu tegemisest hinge ja tutvustada tehtut-tehtavat EELK rahvale. I Küsib toimetaja, vastab Avo Üprus. Sina alustad ...

EELK Tallinna Peeteli koguduse asutamiskoosolek peeti 23. aprillil 1927 Tallinna Linnamisjoni ruumes. Järgmisel peakoosolekul 29. mail valiti koguduse nõukogu ning esimeseks õpetajaks Hermann Hansson. 23. mail 1937 pühitses piiskoplik vikaar Hans Kubu ehituskrundi Preesi tänaval pühakoja kerkimiseks. Täna ei ole me siia tulnud ega kogunenud, meid on siia kogutud. Meie kogumine käis ühtaegu lihtsamalt ja keerulisemalt. Jumal mõtles meie peale ja ülitihe mateeria kaotas ...

MTÜ Ohvriabi ja EELK diakooniatalitus kutsusid kõiki kirikuid ja kogudusi möödunud pühapäeval palvetama kuriteoohvrite ja nende lähedaste pärast. Üleeuroopalist kuriteoohvrite toetamise päeva tähistas Kuriteoohvrite Toetamise Ühing Ohvriabi konverentsiga 22. veebruaril. Konverentsi avas sotsiaalkindlustusameti kvaliteedinõunik Kersti Kask, kes on juhtinud EELK kriminaaltöö keskuse peretööd, osalenud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste väljatöötamisel ja osutamisel ning ...

Mt 16:21–23 Pole juhus, et me paastuaja esimesel pühapäeval loeme paradiisiaia pattulangemisest ja kiusatustest. Usk on selleks, et näha ka müütiliste lugude taga olevat reaalsust ja selle sõnumit tänasele päevale. Sinule ja minule. Olgugi paast seotud loobumisega, on ta teistpidi seotud saamisega. Mida me siis siit saame? Eks ikka vaimutoitu ja kirgastumist. Saavutame inimväärikust toitva võimekuse hoomata ülevat. Kui keskendume heale. Keskendumine heale, ülevale ja ...

Eluaegne vangistus on omandanud sümboolse tähenduse kui ülim kättemaks (ultimate retributive sentence). Kuigi eluaegse vangistuse mõiste võib eri riikides omada eri tähendust, on ühiseks tunnuseks karistusaja määramatus. Määramatus hoiab ülal frustratsiooni. Sisuliselt lõputa karistus on emotsionaalselt kurnav. Eluaegsed põgenevad enesehävitusse või fantaasiatesse. Suitsiidide ja suitsiidist mõtlemise, et mitte öelda unistamise osa eluaegsete maailmas on suurem kui määratud ...

Rääkides kirikust räägitakse tegelikult sellest, mida kirikust teatakse, ja veel sagedamini sellest, mida arvatakse teadvat. Seetõttu on nendes kõnedes ja kommentaarides palju sellist, mis ei vasta tõele. Kui jätta kõrvale selgelt kirikuvaenulikud ideoloogiad, mida ajaloo mullistustes jätkuvalt esineb, peab kahetsusega tunnistama meile vastu vaatavat võhiklikkust. Religiooniõpetuse marginaalsus on siin üheks põhjuseks. Eneseteadvuse ku­­jun­­­da­- mist ei tohi jätta ...

Mul on hea meel, et inimesed on meid omaks võtnud, et kirikuhoone on soe ja lisaks pühapäevastele jumalateenistustele on toimunud kümneid muusikalisi üritusi suuremate kollektiivide ja üksikesinejate toel. Eelmisel aastal ristiti kirikus seitse inimest. Missiooniks on taastada Harkujärve kirik kogukonnakeskusena ning jäädvustada sellega Aino Järvesoo mälestus. Viiel päeval nädalas on avatud päevakeskus ning lastehoid Inglitiib pakub lastele sõbralikku arengukeskkonda. ...

Fl 4:4–7 Viimane advendipühapäev on käes. Täna süütasime neljanda küünla. Kõigil kolmel eelneval advendipühal oleme läbinud mingi teekonna iseeneses ja oleme nüüd ootuste harjal ning pühitseme seda koos. Kogu kirik. Me oleme oma ootusest teadlikud, see loob otsekui veel ühe tasandi, millele tõusta. Kõik, kes ootavad Issanda sündi, on kogunenud ajas avanenud uksele ja vaatavad ettepoole. Eriti läbematud tõusevad kikivarvule. Kas sa kuuled ta häält? Kas … Ootusärevuses elas ...

Valitsus otsustas pakkuda kahe aasta jooksul peavarju 160 pagulasele. Ka EELK leidis, et usukaaslaste aitamine on enesestmõistetav, ning andis lubaduse kristlastest perede vastuvõtmiseks. Juulis toimunud Vabariigi Valitsuse ja EELK ühiskomisjoni istungil otsustati koostöö ning EKNi liikmeskirikute kaasamine. Koos diakooniaassessoriga suhtlesime kogudustega ning saime augusti alguseks selguse, et tulijatest pool on võimalik majutada koguduste abiga. Viimastel nädalatel on ...

Viibisin juunikuus välislähetusel Ukrainas, kutsujaks Interdiac (International Academy for Diaconia and Social Action). Tegu oli Luterliku Maailmaliidu solidaarsustöörühma väljasõiduga Ukraina toetuse kavandamiseks. Odessas oli meid vastuvõtvaks organisatsiooniks DELKU (Die Deutsche Evangelisch-Lutherische Kirche der Ukraine). Kohtumised leidsid aset Odessas, mis on sõjapiirkonnast mõnesaja kilomeetri kaugusel ning peaaegu kahjustamata. Seal on küll toimunud provokatsioone ...

Peapiiskopi valimiste aeg on läbi, riigikogu ja valitsusjuhi valimiste aeg on ees. Nii Eesti kiriku kui Eesti riigi uue valitsuse moodustamine käib, veel enne kevadet näeme tulemusi. Seni saab igaüks oma soovunelmaid hellitada ja tarkust jagada. Mulle tundub, et see kevad tuleb teisiti, nagu poeet ja omaaegne siseministeeriumi töötaja Henrik Visnapuu 1919. aastal kirjutas. Eelmiste valitsuste ajal (pean silmas Andres Põderi ja Andrus Ansipi moodustatud valitsusi) on meid ...

Harkujärve kirikus õnnistati ja lähetati teele misjonärid Karmen Kuill ja Jane Snaith. Koos oma tiimiga suundusid nad kauge kareeni rahva juurde Taisse, et ehitada koos nendega kirikut. Te olete ju varemgi kareeni rahva juures käinud. Mille poolest on see misjoniretk eriline? Jane Snaith: Oleme seda projekti vedanud aastast 2011, kui esimest korda tekkis võimalus tundma õppida kareeni rahvast ja seda etnilist piirkonda ning nende vajadusi. Sellest ajast peale on iga retk ...