Selle pildi loomiseks sai kunstnik Liive Koppel innustust „Kiriku laulu- ja palveraamatu“ laulust 18: „Hõisake, taevad, ja inglid, Au Issandat kiitke /.../ (Sõnad Gerhard Tersteegen, tõlge Jaan Bergmann).
Aga sina, Petlemm Efrata, olgugi väike Juuda tuhandete seas, sinust tuleb mulle see, kes saab valitsejaks Iisraelis ja kes põlvneb muistseist päevist, igiaegadest (Mi 5:1).
„Oh Petlemm, väike linnake, ...
„Karjased olid seal paigus õitsil ja valvasid öösel oma karja. Issanda ingel seisatas nende juures ja Issanda kirkus säras nende ümber ja nad kartsid üliväga.
Aga ingel ütles neile: „Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus. Ja see on teile tunnustäheks: te leiate lapsukese mähitud ja sõimes magavat.““ (Lk 2:8–12). Liive Koppel.
Ja sündis, kui inglid olid ...
Fanny de Siversi vaimne pärand on tänu teoloogiadoktor Arne Hiobile kokku kogutud nelja raamatusse. 2 X Arhiiv.
Mul ei ole Fanny de Siversiga olnud isiklikku kohtumist. Kuid olen temaga kohtunud tema kirjutiste kaudu. Kõige esimeseks tekstiks, mida lugesin, oli masinakirjas levitatud „Mateeriasse kootud palve“, mis nüüd ilmub tema kogutud teoste kolmanda köite lisaosas. Selle lühikese meditatsiooni kohta on öelnud tabavalt Asta Põldmäe: „See pole midagi muud kui ...
Tartu ülikooli usuteaduskonna juhataja Urmas Nõmmik kutsus kristlikku usku ajakohaselt uuesti tõlgendama. Küllap kehtib sama nõue usupuhastuse ehk reformatsiooni kohta. Piibel jääb üha kaugemasse ajalukku, kuid vahendab endiselt ilmutust. Reformatsioon ei ole ilmutus, vaid kriitika, et leida puhtam usutasand.
Puhta mõistuse järgi
Usupuhastust tõlgendades võiks väita, et õige kriitika on ühtlasi enesekriitika. Luterlust on algusest peale iseloomustanud kriitiline hoiak, mis ...
Neil päevil sündis, et keiser Augustus andis käsu kirjutada üles kogu riigi rahvas … Ja kõik läksid ennast kirja panema igaüks oma linna. (Lk 2:1,3)
Meie ajalooline mälu ulatub nii kaugele, kui leidub ülestähendusi. Enne seda oli eelajalooline aeg. Aeg voolab loomulikult alati, kuid see saab looks ainult siis, kui mäletatakse. Seetõttu algabki ajalugu koos kirjalike mälestistega. On märgatud, et ajalooline aeg on umbes sama pikk, nagu kirjeldatakse Piiblis kogu ajalugu ...
Aga tähte nähes nad said üliväga rõõmsaks. (Mt 2:10)
Jõulud on rõõmupüha, täis valgust ja sära. Juba Vana Testamendi prohvet Jesaja kuulutas: «Rahvas, kes käib pimeduses, näeb suurt valgust» ja tunneb suurt rõõmu. «Sest meile sünnib laps, meile antakse poeg», kelle valitsus on igavene (Js 9:1–6).
Seda suurt valgust nägid Petlemma karjased, kui neile ilmus ingel ja teatas ettekuulutatud lapse Jeesuse sünnist. Ingel kuulutas neile «suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale», ...
Jeesuse Kristuse sündimisega oli aga nõnda. Tema ema Maarja, kes oli Joosepiga kihlatud, leidis enne enda kojuviimist, et ta ootab Pühast Vaimust last. Tema mees Joosep aga, kes oli õiglane ega tahtnud teda avalikult häbistada, võttis nõuks ta salaja minema saata. Aga kui ta seda mõtles, vaata, siis ilmus talle unenäos Issanda ingel, kes ütles: «Joosep, Taaveti poeg, ära karda oma naist Maarjat enese juurde võtta, sest laps, keda ta kannab, on Pühast Vaimust. Ta toob ilmale ...
Viimasel ajal on korduvalt kerkinud nn fundamentalismiküsimus, mida on selgitanud ka saksa jesuiiditeoloog Christoph Wrembek oma artiklis «Mis on fundamentalism?» (Kirik & Teoloogia 1.8.2014: http://kjt.ee/2014/08/mis-on-fundamentalism/ ). Fundamentalismi all mõeldakse radikaalset teoloogilist konservatiivsust, millega vastandutakse moodsale liberaalsele maailmale (kristluses, juutluses, islamis jne).
Wrembek nimetab fundamentalismi moodsa aja haiguseks, mis näitab, ...
Vaata, see on mu sulane, kellesse ma olen kiindunud, mu valitu, kellest mu hingel on hea meel. Ma olen pannud oma Vaimu tema peale, tema toob rahvaile õiguse. Tema ei kisenda ega karju, tema häält ei ole kuulda tänavail. Rudjutud pilliroogu ei murra ta katki ja hõõguvat tahti ei kustuta ta ära, ta levitab ustavalt õigust. Tema ei nõrke ega murdu, kuni ta maa peal on rajanud õiguse.
(Js 42:1–4a)
Jõulusõnum on rõõmusõnum – vahel otseses mõttes, teinekord kaudsemal viisil. ...
Arne Hiobiga sain tuttavaks millalgi 1980ndatel. Mäletan teda sellest ajast innuka lugejana, kes rõõmustas igast uuest käsikirjalisest materjalist, mis meieni jõudis, ja seda ka teistega jagada tahtis. Vahepealsete aastakümnetega ei ole Hiobi innukus raugenud ja kristliku mõtlemise pika ajaloo tundmaõppimine on päädinud raamatuga, mille pealkirjaks «Luterliku dogmaatika alused».
Sissejuhatuses ja tagakaanel väidetakse, et «see on luterliku teoloogia positsioone ...
Teile on taevast läkitatud Pühas Vaimus toodud rõõmusõnumeid, millesse isegi inglid igatsevad kummardudes vaadata
(1Pt 1:12).
Jõulud on lastepüha. Seepärast laulamegi jõulude aegu: «Et tulge, oh lapsed» (KLPR 14). See üle 200 aasta vanune laul sai aga lemmikuks ka täiskasvanutele, kes on ikka soovinud jõuluõhtuti tunda end mõneti lapsena (selle autorid J. A. P. Schulz ja Ch. v. Schmidt pärinevad XVIII–XIX sajandist). Vähemalt korra aastas tahame leida rahu ja tunda ennast ...
Mis on usk? Praegu Iisraelis elav Eestist pärit Harry Šein, kes on enda sõnul «absoluutselt mittereligioosne inimene», selgitas seda nii:
«On kaks viisi maailma mõista, üks on teadmine, tähendab siis, kui me oleme kindlad, et midagi on olemas või midagi ei ole olemas – ja teine viis on kahelda. Ja asjad, milles me kahtleme, me ei suuda tõestada, kas nad on olemas või ei ole olemas – nendesse me usume.»
Šeini väitel pole usu puhul kõige tähtsam mitte olemasolemise küsimus, ...
Maailmalõpuennustusi on irvitatud juba nii palju, et ainult imestada jääb, miks neid ikka veel esitatakse. Küllap siis ei taba pilkamine märki, sest inimesed enamasti ei talu naerualuseks jäämist. Olen veendunud, et maailmalõpust rääkijatel on tõsi taga – omal ajal mõjutas Jeesuse apokalüptiliste tulevikuennustuste (Mt 24, Mk 13, Lk 21:5–36) üle mõtisklemine (kõige muu kõrval) ka minu enda kristlasekssaamist.
See, et inimesed maailmalõpu üle arutlevad, on igati mõistetav. ...
Urmas Petti soovib (Eesti Kirik 5.9.2012), et talle vastu vaieldaks. Püüan tema palvet täita. Sest muidu nii taibukas autor on sisse lasknud mõned konarused.
Petti meelest on «võimalik, et kirik hülgab/salgab Kristuse (minnes näiteks kompromissidele riigivõimuga) ja usklikul polegi enam muud teed pääsemisele kui kirikust välja pääsemine». See kõlab küll veidralt. Kristuse salgamine/hülgamine tähendab tema jumalinimliku loomuse (1Jh 4:1–6) või siis ülestõusmise eitamist (1Kr ...
Enamik kirikuid ja kristlasi peab lasteristimist õigeks, põhjendades seda viitega Jeesuse käitumisele, kes ei hoolinud jüngrite keelust, võttis tema juurde toodud väikelapsed sülle, õnnistas neid, ütles, et nende päralt on taevariik (Mk 10:13–16; Mt 19:13–15; Lk 18:15–17), ja tõi nad koguni eeskujuks täiskasvanuile: «Tõesti, ma ütlen teile, kui te ei pöördu ega saa kui lapsed, ei pääse te taevariiki» (Mt 18:2; Mk 9:33–37; Lk 9:46–48). Siin ei räägita usust ega nõuta ...