Eestlaste kalmistu Abhaasias. Tekst ja foto: Arho Tuhkru. Kohtun Sinuga: Kohtan Sind läbi mu tolmuks pudenevate päevade.Kohtan Sind läbi mu pühkmeiks kuhjuvate tegude.Kohtan Sind läbi mu tasaseks vajuva muldse elu. Ei mäleta, kui kaua ma uinusin või millal jäi kõik nii vaikseks mu sees, kui palju kordi mängisin Sinuga peitust ja olin vaikuses varjus. Kuid Sa pidasid mind meeles ajani, mis on Sinu oma, mil Su arm otsis mind üles. Ei osanud loota, et mu soontesse on ...

Tallinna Kaarli kiriku Köleri altarimaali detail. Tekst ja foto: Arho Tuhkru. „Vaata, siin on uus hommik!“ taipasin, kui tunnistasin ülestõusmise hommikus: „Ta on tõesti üles tõusnud!“ „Vaata, mina olen su tee!“ mõistsin, kui leidsin Su õhus ja mullas ja tärkavais õites ning päikese, vihmade ja pilvede teel.  „Vaata, mina olen su tõde!“ kõlasid Su sõnad, kui heitsin pilgu üle läve oma tööle. „Vaata, mina olen su elu!“ tundsin, kui kuulasid mu õhtut ja me ...

Pidades oluliseks,  pühitseme seda päeva missaga tuleval kolmapäeval, 9. septembril kell 12 Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus.  Kuna ühtlasi on uue kooliaasta algus usuteaduse instituudis, siis ühendatakse need pidulikud sündmused jumalateenistusel,  nõnda on väärikalt esile toodud nii möödunu kui ka homsesse vaatav tänane päev.  Toomkirikus on vaatamiseks ülal rändnäitus piiskoppide ja piiskopkondade ajaloost.  Hommikul kell 10 on palvus ja ...

1Kn 19:8–13 Igaüks on vahel tundnud, et enam lihtsalt ei jaksa, ja küsinud, kas sellel kõigel on üldse mõtet, kui kõik on vastu. Kas on mõtet iga hinna eest õigust nõuda ja truuks jääda, kui peale minu keegi sellest ei hooli? Olen vaid teistele tüliks ja pahanduseks kaelas. Eelija on truuks jäänud keerukates ja ohtlikes aegades, kus ellujäämine iseenesest on ime. Nüüd tahab ta oma prohvetikutse ja koorma anda Jumalale tagasi. See on lugu sellest, kuidas väsivad ...

Kui Sinu Sõna, mis lausud, läheb välja, siis sõna tabab inimest. Sinu Sõna muudab nii, et see puudutab meid ja nõnda saab meist sõna kandja ehk sõna pidaja. Siis, ei, mitte meie ei rutta ajas, vaid aeg justkui ruttab meist mööda ja me kestame üle aja. Ükski vahemaa ei tundu enam liiga pikk, ükski inimene pole liiga võõras. Käies teistega sama teed, pole olemas ühtegi, kellele Jumal poleks loonud oma aega, ta oma ehedust ja kohta ja tähendusrikkust. Ja muud Su Sõna ei ...

Su silmad kiitsid ketrust ning aega möödunut, mil kostis vurin-surin, surin-vurin … Koon nüüd Sulle oma tundide keskelt pika, uhke kanga, mis ilusaim härmalõngade värelusest. Koon Sulle oma murede keskelt kauni loo, mis rõõmu toob kui esimesed laiad helbed talve eel. Sõlmin lõimed kokku ja saan terveks, läbi sõrmede joostes saan uue hoo ja ei karda enam katkeda. Tulen Sinu juurde oma õhtusse veerenud päevaga, tee raskeks mu silmalaud, mis on kui unenägu. Astun üle ...

„Et ta minusse on kiindunud, siis ma päästan tema; ma ülendan tema, sest ta tunneb minu nime. Ta hüüab mind appi ja ma vastan temale; mina olen ta juures.“ Ps 91:14,15 Kutsun sind kaasa teele, mis algab otse su silme eest. Kutsun sind käima rada, mis nähtamatu, kuid sul jalg tunneb ära õige jala-aste, sest iga sammu oodatakse, ja juhatab lähemale. Kutsun sind kaasa üle lühikese päeva, et tabada valgus, mis nähtav vaid otsijale ja tundmatu taipamatule. Küll leiad sa ...

Ka riisitera lendu lastes heidab endalt liigse, õiges paigas maandub tummine tera ikka omade sekka. Hea riisituulaja hoole all saab iga tera tee kord teekonnaks ja kogutakse kokku – et kõik oleks alles. Iga valgus saab olla uskumatult usutav ja selgub õige. Iga proov toob ehedust ja ehib hoidjat, et oleks anda. Iga tundmine saab olla äratundmine. Iga peatus on süvenemine. Iga tänu on täna tera, mis tallele panna aja salve homse päeva seemneks.

Minu aeg on Sinu aja sees, mil vargsi loodan Su toele ja hallis hommikus tean, et see on õige. Sinu sõnad on minu sõnade sees, mil laulan vaikuses kasvamise laulu ja vihmapiisad helisevad läbi udukaste. Sul on and kõnelda igaühega, leida üles just tema elu ja lugu, köites selle oma eluniidi kütkesse, ja see saab elulooks. Sinu teed on minu teedes sees, mil hoiame kokku ja me päevade parim aeg on alati käes. See tee on üürike ja ühel hetkel saabub paratamatult ...

Head toomkoguduse sõbrad! Toomkoguduses on suvine aeg täis kruiisidega saabuvaid külalisi ja palverändureid. Nende vastuvõtmisega toomkirikus ja selle tornis on meil vaja abi. Kuna toomkirik on suvekuudel lahti 7 päeva nädalas kell 9–18, on tööaeg paindlik ja tasu arvestatakse tunnitöö alusel. Otsime alates juulist tööle tornivahti ja kirikusaali turismigruppide suunajaid, samuti täiendavat töötajat suveniiriletti. Sobival kandidaadil on vanust vähemalt 18 aastat, ...

Noorus on peegel, milles vanem generatsioon ennast uuesti näeb. Noorus on nagu fotokaamera. Ta registreerib ainult seda, mis tema läätse ette jääb. Hoolitsegem siis, et ülesvõetav motiiv oleks sobivaks eesti pildiks ilmutatav. Roman Toi kõnest Torontos Eesti Vabariigi aastapäeval 1964 2007. aastal ilmus Roman Toi mahukas ja pildirohke elu- ja mälestusteraamat „Kaunimad laulud pühendan sull’“. Roman Toi annab raamatusse autogrammi. Arho Tuhkru 101-aastasena on surnud ...

1 Kr 13 Meile nii tuttavat armastuse ülemlaulu on ikka mõistetud kui laulatuse üht alusteksti, mis sõnade kõlades loob ja kinnitab pühalikku hetke ning hiljem antavat lubadust ja tõotust. Ometi annab 1. Korintose kirja 13. peatükk ka maitse ja suunise tervele kogudusele, kes seda kuuleb ja taipab, milline on Kristuse armastus ja milleni viib kristlik armastus. Mis seob iga inimest enda külge ja liidab koguduseliikmeid ning annab aimu tegelikust sügavusest, suurusest ja ...

„Vaata, siin on su hommik!“ laususid lävelt, kui tõusin jalgele, et alustada uut päeva. „Vaata, siin on su aed!“ kõlasid sõnad, kui heitsin pilgu üle läve oma tööle. Vaata, siin on su paik – mõistsin, kui leidsin su lõhnamas õhus ja mullas ja võililleõites ning päikese, vihmade ja pilvede teel. Vaata, see on mu rõõm – tundsin, kui kuulasid mu õhtut ja me jutus lendles homse päeva seemneid.

Mäletan, kui ilmusid mulle. Mäletan Su sügavaid silmi, lõpmata lohutavat pilku. „Nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minus. Ja mida ma nüüd elan ihus, seda ma elan usus Jumala Pojasse, kes mind on armastanud ja on iseenese loovutanud minu eest.“ (Gl 2:20)         Ja ööd ja päevagi mäletan, mu elu Issand ja Hoidja! Kas mõistan elu ja seda, mis osaks saab, nii head kui halba? „Inimeste käes on see võimatu, mitte aga Jumala käes, sest Jumala käes on kõik võimalik“ (Mk ...

Veel viivu, enne kui õied vajuvad longu või õhtul mööduvad külmad tuuled. Vesta vaikselt, jutusta sõnadest, millest alati aru ei saa – kuid need pole võõrad –, et pärale jõuaks: Mis on tuum, kus on ülal. … ja keskne, alus ja põhi. Mis on loov, kus on taevas … ja olev, valge ja puhas. Mis on leib, kus on rajad. … ja veri, sinu ja minu. Mis on jääv, kus mu veli … ja kinkiv, elav ja püha. Veel viivu, enne kui lähed, vesta vaikselt, sest ilus on su and.