IN MEMORIAM Emeriitõpetaja  KALLE  MESILA 3.1.1940–15.8.2022 15. augusti esimestel tundidel Issanda aastal 2022 kutsuti tagasi Isakoju ustav karjane ja töötegija Issanda viinamäel, Tartu Peetri koguduse kauaaegne õpetaja Kalle Mesila. Õpetaja Kalle Mesila alustas oma vaimulikuteed 1962. aastal. Oma pika ametiaja kestel teenis ta Kuressaare, Kaarma, Käru, Häädemeeste, Treimani, Jõelähtme, Kursi ja Äksi kogudust. Oma südame andis ta aga Tartu Peetri ...

Torontost Tartusse elama asudes liitus ta Tartu Peetri kogudusega ja osales aktiivselt koguduse jumalateenistuslikus elus. Erakogu. In memoriam Ene Tamm  14.01.1923–12.02.2022 Issand kutsus 99 aasta vanuselt igavikku ustava kirikuliikme ja EELK Teeneteristi kavaleri Ene Tamme. Ene Tamm (neiuna Irene Armilde Engman, nime eestistamise järel Laanes) sündis Sutlepas. Lapse- ja neiupõlve veetis kodukülas. Ta oli ristitud Sutlepa kabelis ja leeritatud ...

Mark Aretz (paremal) ja Ants Tooming aukonsulaadi ees Leipzigis August Bebel Strasse 58. Erakogu. 10. septembril vannutati ametisse Eesti Vabariigi aukonsul Leipzigis Mark Aretz. Mul oli au meie kiriku esindajana osa võtta Eesti aukonsuli Saksamaal Saksimaa, Saksi-Anhalti ja Tüüringi liidumaades Mark Aretzi pidulikust ametisse seadmisest. Mark Aretz valiti aukonsuliks ja asus ametit pidama juba ülemöödunud aasta lõpul, kuid koroonapiirangute tõttu lükati ametivande ...

In memoriam Enn Tarto 25. IX 1938 – 18. VII 2021 Enn Tarto oli Eesti riigi ja rahva iseseisvuse eest võitleja nii sõnas kui ka teos. Ta on tõusnud vabaduse ikoonina ja särava tähismärgina Looja taevasse Eestimaa kohal. Igavikku on kutsutud kiriku ustav liige ja usuelu aktiivselt kaasa elav mees, oma kodukoguduse eeskuju, Tartu Peetri koguduse pikaaegne nõukogu liige – kuni surmani. Jõulupühade ajal 1953 kontrollisid nuhid Peetri kiriku väravais inimesi, ...

Lk 7:36–50 Armu ja rahu Jumalalt, meie taevaselt Isalt ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt, meie Õnnistegijalt ja Lunastajalt. Sellel nädalal on paastuaja teine pühapäev. Mõtiskluse ja enesesse süüvimise aeg on kirikuaasta rütmis liikumas. Tore, et Jeesus meid korraldab ja juhib. Issand ise rääkis meiega pühakirja vahendusel usust, andeksandmisest-lunastamisest, päästmisest. Kõikide asjade algus ja lõpp ja ka keskpaik on Issandas, meie Jumalas. Issand ise on kogu aeg ...

Laiuse kirik.Arhiiv. Annan ülevaateTartu- ja Jõgevamaa kihelkonnakirikute korrastamisest 2020. aastal. Käesoleva ajastu põlvkondadele pärandatud sajanditevanuste maakirikute olukord Eestis ja Tartu praostkonnas ei ole kiita. Rahvastiku vähenemine maapiirkonnas ja noorema põlvkonna suurematesse tõmbekeskustesse koondumine on mõju avaldanud ajalooliste kihelkonnakoguduste toimetulekule.  Sellest tulenevalt on kirikuhoonete korrashoid ja vastutus ajaloopärandi ...

Kasvasin üles Mustamäel. Elasime viiekorruselise maja kahetoalises korteris, nõukogude aja tavapärasuses ja lapsepõlve iseenesestmõistetavuses. Meie kodus olid asjad kuidagi teistmoodi ja vanaaegsemad kui sõprade ja naabrite kodudes.  Meil ei olnud sektsioonkappi. Meil oli palju raamatuid, lapse silmade jaoks lausa lõpmatul hulgal, riiulites põrandast laeni. Sõbrapoiste kodudes raamatuid peaaegu et ei olnudki. Muus osas oli üldjoontes kõik üsna ühtmoodi kulgev, ...

Maa ja meri kiidavad, taevatähed Jumalat! Minu hing, oh kiida ka Loojat lauluhäälega. (KLPR 388:1) Ülalmainitud lauluread sagedasti huulil, kõndisin üksi möödunud kahe nädala kestel läbi palverännuraja Astuurias ja Galicias, Oviedost Santiago de Compostelani – kokku 310 km. Palvetasin palju, kummardasin apostel Jaakobuse haua juures ja nüüd olen tagasi kogudust teenimas. Tänu olgu Jumalale! Üksikasjaliku ülevaate palverännakust ja selle mõjust pean loengu vormis Peetri ...

Kiri heebrealastele 4 Taevalinna rahvas ootas paari aastatuhande eest pühal maal Messiat-Päästjat, kes tooks vabastuse rõhumisest, mis toonase ajastu rahvast vaenas. Enamik inimestest kirus vaid maiseid vaevu ja toimetulekuraskusi ning ootas päästjat, kes tooks poliitilise vabaduse. Osa tunnetas aga erilisemalt hoopis vaimset survet, mis piiras inimeste mõtte- ja usuvabadust. Mida ootas meie rahvas, mida ootame meie? Üks lõik mõtiskluse aluseks olevas kirjakohas on väga ...

2006. aasta paastuajal sain esmakordselt võimaluse osaleda Pastoralkolleg’il. Tookord toimus see Lätis, Salduse kirikukeskuses. Pastoralkolleg’it peetakse juba pea 20 aastat igal aastal ja selle pidamise riik roteerub järgmist ringi pidi: Saksamaa-Eesti-Läti-Leedu. Kui Saksamaal on pidamise paigaks alati Ratzeburg ja Eestis on olnud siiani Tallinn, siis Leedu ja Läti on võõrustajatena silma paistnud selle poolest, et iga kord on kokkusaamine toimunud riigi eri paigas, mõne ...

Ma tahan nüüd laulda oma armsamast, mu armsama laulu tema viinamäest. (Js 5:1) Jumal armastab oma loodut. Ta armastab igat inimest, kõiki eranditult, ja tahab, et meil läheks kõik hästi. Et tema armastus ka inimestele head teeks, on ta seadnud majakorra ehk reeglid, õpetused ja korra, mille pidamisel inimkond kestab ja harmooniliselt elada saab. Aga inimene ei ole tahtnud Jumala armastust sellisel korraldaval kujul vastu võtta. Inimlaps tahab (nõuab) sageli üksnes ...

Aasta 2007: EELK lipp oli enne pühitsemist hoiul korporatsiooni Fraternitas Liviensis majas. Ants Tooming Kümme aastat tagasi, 2007. aasta mais sai Eesti Evangeelne Luterlik Kirik 90aastaseks. Kirik tähistas oma sünnipäeva suurejooneliselt. Pidustused peeti 2. juunil Tartus. Kogu 2007. aasta kestel toimus kogudustes ja praostkondades arvukalt üritusi, mis olid pühendatud kiriku juubeliaastale. EELK 90. aastapäeva jäädvustavaks tähtsündmuseks oli EELK lipu pühitsemine. Kes ...

Sündmused, millega austatakse Villem Reimanit, juhatavad sisse EELK juubelikongressi 26.–27. mail Tartus. 26. mai hommikul kell 9 alustatakse juubelikongressi austusavaldusega vaba rahvakiriku mõtte eestvedaja ning idee sõnastaja, Villem Reimani ausamba juures Toomemäel. 25. mail möödub V. Reimani surmast 100 aastat. Sel päeval kogunetakse Kolga-Jaani, et suurmehe mälestust suurejoonelisemalt austada. Reimani päeva korraldajateks on Kolga-Jaani kogudus ja Villem Reimani ...

Priius on meie rahvale tagasi antud juba üsna ammu, paarsada aastat võib seda nüüdseks lugeda. Paberi peal on selline priiuse andmine ilus žest. Päris vabaduse kättesaamine võttis aega veel sadakond aastakest. Vaba olemine, vabana elamine – see on kunst omaette. Igaüks ei oskagi vaba olla ja vaba kodanikuna käituda. Kes on päriselt vaba, selle vaim on lennukas ning seda on inimese palgest märgata ja olekust tunda. Eesti Vabariigi 100. aastapäeva ürituste tähistamise alul on ...