1Kr 4:1–5 Kolmanda advendipühapäeva keskne sõnum kuulutab meile Jumala saabumisest oma rahva juurde Jeesuses Kristuses. Advendiaeg tähendab Jeesuse saabumise ootust. Kõige olulisemaks advendiks ehk tulemise ootuseks on see, et Jeesus tuleb oma sõnas, ristimises ja armulauas meie ellu.  Me tohime Jumalat tänada, et ta on meid oma Vaimu läbi kutsunud ja oleme tohtinud oma leeripühal anda tunnistust sellest, kuidas Jeesus Kristus on tulnud meie ellu, kinkides meile ...

Kirikuaasta viimase pühapäeva teema on nagu selgete piirjoontega kujutis. Selle pildi peamine sõnum on selge, aga samas on see täidetud väga paljude detailidega. Kujutatu keskmes seisab kohtumõistjana Kristus, kelle kogemuseks on olnud tunda inimeste maailmas kannatusi.  Issanda kannatava sulasena riietus ta meie liha ja verega selleks, et alistuda Isa tahtele ja anda end patuste kätte. Ta sündis lapsena vaestesse oludesse, tal polnud püsivat kodu ega paika, kuhu ...

Inimesed soovivad teada, mida toob tulevik. Ka Jeesuse jüngrid soovisid teada, millal nende õpetaja maa peale tagasi tuleb ja millal leiavad aset viimased sündmused. Jeesus räägib oma vastuses märkidest, ta ei vasta otse. Ei ütle, millal konkreetselt kõik see sünnib.  Maailmalõpu kuulutajaid on jätkunud kõikideks aegadeks, erandiks ei ole ka meie rahvastikurände aegne põlvkond. Tajutavalt pöördeliste aegade lähenedes selliste ennustuste arv ilmselt kasvab. Jeesuse ...

Aeg-ajalt kuuleme väidet, et Eestis on riik ja kirik omavahel lahus. Tegelikult ei ole meie maal riigikirikut, kuid riik ja kirik teevad siiski koostööd ning ei peaks olema omavahel konkurendid, kuna kuulekus Jumala ja ilmaliku võimu ees on täiesti erineva taseme küsimused. Riigivõimu esindajal on õigus nõuda talle kuuluvat: makse, tolli, seaduste täitmist, aga Jumalale tuleb anda üle kogu inimene. Inimene on Jumala „raha“, kellele Jumal on talletanud oma näo. Seepärast ...

Oma usu tunnistamine ei piirdu ainult selle sõnades väljendamisega, vaid tähendab uskumist ka oma südamega: „Kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma südames usud, et Jumal on ta üles äratanud surnuist, siis sind päästetakse, sest südamega usutakse õiguseks, suuga aga tunnistatakse päästeks“ (Rm 10:9–10). Jumal on end ilmutanud oma Sõna kaudu evangeeliumis. Selle sõna paneb ta meie suule ja südamele. Kristus elab usu kaudu meie südames ja kui ta selles elab, ...

Kristlikust usust saab rääkida alates Kristuse ülestõusmisest. Usk lunastajasse sünnib Püha Vaimu kaudu ja põhineb Jeesuse tegevusel ning eriliselt tema ristisurmal ja ülestõusmisel. Kristlastena ei usu me ühte kirgastunud õpetajasse ja prohvetisse, kelle sõnad ja teod on unustamatud, vaid ülestõusnud ja ligiolevasse elavasse Issandasse.  Evangeelium Kristusest tähendab ka tänapäeval seda, et Jeesus, kes on ülendatud Isa paremale käele, ütleb vaid sõna ja patune ...

Alati ei ole oluline, kui palju inimesi mingit ülesannet täidab, vaid see, millise kvaliteediga või pühendumisega oma tööd tehakse. Kogudustesse kuuluvaid kristlasi on meie maal ligikaudu kolmandik nii riigi kui kohaliku paikkonna elanikkonnast, aga selle juures on oluline, milline on nende pühendumus ja valmisolek oma kutsumust teostada. Kristlastena teame, et me ei pea lootma üksnes oma võimalustele, vaid Jumal varustab meid vajalike armuandidega. Vanast Testamendist ...

Paljud inimesed arvavad, et nende vajadused on seotud nähtavate lahendustega. See eeldus on olnud ka kõikidel aegadel võimule pürgijate kiusatuseks. Vaikimisi eeldatakse, et inimesed on valmis toetama neid, kes rahuldavad nende esmavajadused, et ise ei peaks elus toimetulemiseks palju vaeva nägema. Seda ei saa inimestele ka ette heita, kuna Jeesuski tunti ära ja hakati põdejaid kandma sinna, kus teda kuuldi olevat. Imed ja tunnustähed polnud kindlasti Jeesuse kuulutuse ...

Lahkumisi on elus alati, kuid me loodame, et elutee viib meid taas kokku. Kellegi viimne lahkumine tekitab mahajääjates kurbust. On aga lahkumist surmaks ja lahkumist eluks. Kohtumine Kristusega oma eluajal toob meile surmas kaasa lahkumise eluks, kuna inimene, kes on seotud elu endaga, ei jää viimselt surma, vaid Jumala meelevalda. Pojale on antud meelevald nii taevas kui maa peal. Tema on elu ja surma Issand. Seepärast on oma elu sidumine ja temaga lähedases lauaosaduses ...

Jeesus teeb vahet Jumala käsu ja inimeste pärimuste vahel. Jumala käsk on midagi, mis ei kaota oma aktuaalsust vaatamata muutuvale ajale.  Meile on kodanikuvabaduse kõrval oluline ka ristiinimese vabadus, kuid mõtestame seda valesti, kui mõistame seda vabadusena Jumala käskudest, kuna need tunduvad vanamoelised ega sobi enam hästi meie elukorraldusega. Traditsioon on väärtuslik, aga mitte selline, mis hoiab jäigalt kinni olnut, arvestamata käesolevat, vaid alusena, ...

Jumal on meid päästnud ja kutsunud. Ta ei ole seda aga teinud selle põhjal, mida meie endast kujutame, vaid omal vabal soovil ja otsusel. Soov meid surmast päästa ei ole Jumalale ootamatult meelde tulnud, vaid ta kavandas seda juba siis, kui aega polnud veel loodud. Evangeelium on sõnum elu võidust surma üle, mis muudab ka meie surelikud ihud elavaks Kristuse ülestõusmise läbi surnuist. Jumal on ilmutanud meile oma õigust, mis Pauluse sõnade järgi tuleb Jeesusesse ...

Viimasel nädalal on poodides märgata suuremat sagimist. Asju omandades ei omanda inimene pelgalt eset või kaupa, vaid samas ka tubli koguse enesekindlust. Väärale alusele rajatud enesekindlusest soovib Jeesus enda järgijaid vabastada. Maiste varade asemel on targem koguda varandusi taevasse „kus koi ega rooste ei riku ja kuhu vargad sisse ei murra ega varasta“.  Tänapäeva inimesele ei ole kindlasti üleliigne õpetada pühakirjakohast tõde Jumala hoolitsusest. ...

Septembris muutub igapäevane elukorraldus paljudele, uus kooliaasta ei jäta kedagi puudutamata. Uue algusesse võib suhtuda erinevalt. Ühe jaoks on see tänulikkuse põhjus, teisele koolikohustus või kartus kurja viirushaiguse ja võimaliku distantsõppe ees.  Oluline ei ole see, mida teeb meile katsumus või haigus, vaid see, kuidas meie sellesse suhtume. Nii tervis ja head päevad kui ka halvad päevad võivad meid muuta kas Jumala suhtes ükskõikseks või talle lähemale ...

Pühapäeva keskne sõnum puudutab ligimese teenimisega seotut. Vana Testamendi kohaselt oli ligimeseks rahvuskaaslane, sõber või vend, mõnikord ka Iisraeli maal elav võõramaalane. Uue Testamendi mäejutluses annab Jeesus ligimese mõistele laiema tähenduse. Jeesuse õpetuse tähendus laiendab meie arusaamist ligimesest radikaalselt – ligimene võib olla ka sinu senine vaenlane. Ligimeseks olemine ei tunne rahvuslikke ega geograafilisi piire. Kreeka ja Makedoonia kristlastele ...

Jumalal on oma rahvale alati pakkuda midagi uut. Meie ettekujutus ja kogemus toetub tavaliselt varem kogetule ja seega teeme omi järeldusi olnu järgi. Kui see on ka positiivne, ei saa me sellesse kinni jääda ja seda eesmärgiks seada. Kui meie eesmärk on pelgalt vana alal hoida ja säilitada, kulub see üsna õhukeseks ning saab lõpuks otsa. Jumal tahab anda meile midagi uut! Me vajame inimesi, kes näevad kaugemale ja rohkem kui vaid faktid ja reaalsus. Me ei jaksa elada, kui ...