Slava Ukraine

Kõik autori postitused

Luterlased kõnelesid kristlase vastutusest ja kirikute ühtsusest

Luterliku Maailmaliidu assamblee, mis toimub kord iga 6–7 aasta tagant, leidis sel korral aset Krakówis 13.–19. septembril. Assambleele eelnesid noorte, naiste ja meeste eelassambleed. Viimane toimus sedapuhku esmakordselt ja sai osalenutelt väga hea tagasiside. LMLi peasekretär õp dr Anne Burghardt kõnelemas LMLi assambleel Krakówis. LML/Albin Hillert Assambleel oli kolm fookust: jumalateenistuslik elu, temaatilised paneelettekanded ja sessioonid, millel ...

Misjoni teoloogiline alus

Täielik artikkel on leitav misjon112.eelk.ee nupu all TEOLOOGILINE ALUS. Siin artiklis on ruumipuudusel tehtud väikseid kärpeid. Kiriku misjon saab alguse kolmainu Jumalast. Kogu misjon on Jumala misjon – missio Dei. Oma lõputus armastuses on Isa läkitanud oma Poja lepitama iseenesega kõiki inimesi. Misjon on pühakirjas ilmutatud kolmainsa Jumala plaan inimese ja loodu päästmiseks … Kirik osaleb Jumala misjonis; kirik on läkitatu. Jeesus ütles: „Nõnda nagu Isa ...

Luterlik Maailmaliit kogub annetusi

Täpset summat, millega Luterlik Maailmaliit (LML) Ukrainat toetab, on raske nimetada, kuna iga päev andmed muutuvad. Kiriklikud abiorganisatsioonid Põhjamaadest, Saksamaalt ja Põhja-Ameerikast on annetanud sadadesse tuhandetesse eurodesse ulatuvaid summasid, mida kasutatakse selleks, et aidata LML Maailmateenistuse abiga Ukraina, Poola, Ungari jt naabruskonnas asuvatel liikmeskirikutel käivitada suuremõõdulisi abiprogramme peavarju, meditsiinitarvete jms pakkumiseks. Kuna ...

Mõtteid teenivast juhtimisest

Merille Hommik Aastate eest, kui mu abikaasa oli veel Saksamaal kirikuõpetaja, helises kord pastoraadi uksekell. Ukse taga seisis teismeline noormees, keda teadsime koguduse noorterühmast, mille tegemistest ta aeg-ajalt osa võttis. Järgnenud vestluse võiks lühidalt kokku võtta tema enda sõnadega: „Mina tahan endale ka mingit ametit!“ Asi oli selles, et noorukile – nimetagem teda Pascaliks – oli silma torganud, et noorterühma juhtidel oli koguduseruumi võti ja lisaks ...

Püüeldes leppimise poole

Merille Hommik. Jaan Tätte viisistatud Henrik Visnapuu luuleread „Sel aastal tuleb kevad teisiti, tiu-tiu! ja teisiti, see aasta teisiti“ kõlasid möödunud kevadel tabavalt. Veidi teisiti tulid läinud aastal ka jõulud ja vahetus aastanumbergi. Jõulude sõnum jäi õnneks samaks nagu igal aastal.  Kuigi kolmekuningapäevaga loetakse jõuluaeg sageli lõppenuks, kestab see vana traditsiooni järgi küünlapäevani. On maid, kus lapsed saavad jõulukinke alles 6. jaanuaril ...

Kui küünilisus poeb hinge

Merille Hommik. Suvel Saaremaal puhates sat­tusin paaril korral Küüli­ku­külla. Tore koht, kus saab uudistada küülikuid ja ko­du­lin­de ning imetleda nen­de fan­taasiarikkaid elu­ase­meid. Küülikuküla ni­me­tus mõ­­jus inspireerivalt: üks kü­­las käinud hea ametivend aval­­das arvamust, et kui on ole­­mas küülikuküla, võiks ta­sa­pisi hakata mõtlema ka küü­ni­kuküla rajamisele. Nen­ti­sime, et elanikke sinna jaguks. Lugesin hiljuti Ida-Eu­roo­pa ajalugu hästi tundva ...

Aeg järele mõelda ja märgata

Merille Hommik Käesoleva aasta alguses arutasime ühe sõbraga, et nüüdisaegne elu on kui kiirrong, millele pidevalt kiirust lisatakse. Rong justkui kihutab mööda rööpaid ja pole nagu õieti mahti aknast väljagi vaadata ega mõtiskleda, kuhupoole tee viib. Õhku jäi küsimus, kas pidevale kiirendamisele tuleb millalgi lõpp ning kui, siis millal ja kuidas leiab aset pidurdamine.  Korraga ja üsna ootamatult see sündiski. Pidurdati viisil, mis puudutab ühel või teisel ...

Vaimudest meie ümber

Kristina Viin pilt Eelmisel sügisel oli mul võimalus külastada Madagaskari luteri kirikut, millel on üle nelja miljoni liikme. 20. sajandi esimesel poolel tärkas selles kirikus malagassi keeli Fifohazana (’äratus’) nime kandev äratusliikumine, milles oli ja on oluline osa tervendamisel ja kurjade vaimude väljaajamisel. Liikumise ühest olulisemast tegelasest, prohvetist ja jutlustajast Volahavana Germaine’ist, kes sai pika kasvu tõttu hüüdnime Nenilava (’pikk ema’), on säilinud hulk lugusid, ...

Kristlusest ja kapitalismist 4. osa

4. Klassikalistes vaidlustes majanduse üle domineeris niisiis arutelu hea ja kurja teemal ning filosoofilis-eetiline diskussioon oli majanduse üle mõtlemise lahutamatu osa. Praeguseks on teatud põhimõtetest nagu pidurdamatu majanduskasv, isereguleeruv turg jms saanud väärtused, mida mõnel pool justkui ei tohikski küsimärgi alla seada ilma „äärmusvasakpoolseks“ või „kommunistiks“ tembeldatud saamata. Ometi peaks olema võimalus pidada elutervet debatti selle üle, kuhumaani ...

Kristlusest ja kapitalismist 3. osa

3. Tänapäeva olulisimaks pseudoreligiooniks peetud kapitalism ja tema toimimisstruktuurid peaks kuuluma kristlike mõtlejate huviorbiiti (vrd lunastusõpetus tarbimise läbi ning usk pidevasse progressi ja majanduskasvu, mis viib ühel päeval kogu maailma materiaalsesse küllusse – paradiisi). Seni, kuni kapitalism on tööriist ning tal ei lasta saada valitsejaks, vaid kontrollitakse tema toimemehhanisme, võib ta olla sedalaadi tööriist, mis ei ähvarda kujuneda ebajumalaks ...

Kristlusest ja kapitalismist 2. osa

2. Tõsi, arusaam, et valitseb seos edu või laiemas mõttes „korda läinud elu“ (Gen 39:2) ja Jumalale meelepärase elu vahel, oli omane juba juutlusele. Vanas Testamendis rõhutati aga, et selleks, et edu oleks Jumala õnnistuse näitajaks, peab ta olema saavutatud õiglaste vahenditega ning mitte vaese kehvemat positsiooni ära kasutades (vrd hoiatusi Ex 22:24–26) – vastasel juhul ähvardatakse reeglina hoopis karistusega, mis edu ja jõukuse ära võtab. Lisaks seatakse Iiobi loos ...

Kristlusest ja kapitalismist 1. osa

Me elame ajal, mil maailma 26 rikkaima inimese varandus on sama suur kui 50%-l maailma elanikkonnast ehk 3,5 miljardil inimesel kokku; mil summa, mida UNICEF vajab terve oma ülemaailmse humanitaarabisüsteemi ülalpidamiseks, on väiksem kui Coca-Cola kompanii globaalse turunduse eelarve samaks aastaks; mil rahvusvahelised kompaniid tegelevad üle maailma nn maade krabamisega (ingl land grabbing) ehk selle võõrandamisega kohalikelt põliselanikelt. Hinnanguliselt võõrandati 21. ...

Ülevaade Euroopa Kirikute Konverentsi selleaastasest assambleest

Eestlased Novi Sadi täiskogul. Vasakult: Tauri Tölpt (EAÕK), Hanna Maria Salong (EELK), Triin Salmu (EELK), Helle Liht (Euroopa Baptistiföderatsioon), metropoliit Stefanus, Anne Burghardt (EELK), Ruudi Leinus (EKN). Erakogu 30. maist 6. juunini toimus Serbias Novi Sadis Euroopa Kirikute Konverentsi (EKK) täiskogu ehk assamblee, millest oli allakirjutanul au Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) esindajana osa võtta. Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikut (EAÕK) esindas ...

Luterlased ja katoliiklased meenutavad ühiselt reformatsiooni 500. aastapäeva

Käesoleva aasta 31. oktoobril leiab aset ajalooline sündmus – paavst Franciscuse ja Luterliku Maailmaliidu (LML) juhtide Martin Junge ja Munib Younani osavõtul meenutavad luterlased ja katoliiklased Rootsis Lundi katedraalis toimuval ühispalvusel reformatsiooni 500. aastapäeva. Palvusele järgneb diakooniale ja sõdades kannatanute abistamisele keskenduv üritus Malmö staadionil, mille kujundamisele on kaasa aidanud LMLi maailmateenistuse osakond ning Caritas Internationalis. ...

Luterliku reformatsiooni 500. aastapäev ja Luterlik Maailmaliit 4. osa

4. Juba mõnda aega on reformatsiooni aastapäeva ettevalmistamisele mõeldud ka LML-i Genfi keskuses. Kavandatud tegevuste spekter on lai: luterlikku teoloogiat käsitlevast internetikursusest ning luterliku (resp. laiemalt evangeelse) teoloogia ja teiste teoloogiliste traditsioonide vastasmõju käsitlevast oikumeenilisest konverentsist kuni ülemaailmse «noorte reformeerijate» võrgustiku rajamise, 2017. a assamblee ja usupuhastuspüha jumalateenistuste, aga ka oikumeeniliste ...