Tekst ja foto: Andres Lehestik. Öövilge – vaevalt vaksane,  kahvatu kribal, kuid õilmitseb kaunilt, kui lähedalt kaeda. On’s talle rohkelt  või kasinalt antud? Tal on taeva all koht, mõõdab Looja ta tähendust, mõtleb mustikaline.

Tekst ja foto: Andres Lehestik On igal pusletükil muster ja kokku saab neist kauni pildi, kuid pole tasapinnaline maailm. Ei taandu ilm ka keeratavaks värvikuubikuks,  vaid paistab pigem ookeani moodi, kus karid, hoovused ja sügavused. Siin ujudes me kuulmekive vajame, et ära tunda – ülal, all. Mis hea ja mis on halb.  Häid kuulmekive tuleb paluda.

Eristamisvõime olevat intelligentsuse tunnus. Juba siil õpetas Kalevipoega serviti lööma, sest nii on laud tugevam, ei murdu. Loomad peavad eristama söödava taime mürgisest, eristama hääli ja lõhnu ning muutusi vaateväljas. Reaktsioon peab olema olukorrale vastav, muidu on oht kulutada liigselt energiat või kaotada elu.  Eristamisvõime on möödapääsmatu liigisisestes suhetes, ka inimesel. See on vajalik isikliku arvamuse kujundamisel teiste inimeste või ...

Kristjan Luhamets. Lauamängus „Guess who?“ tuleb erinevate tunnuste alusel ära arvata vastasmängija poolt välja valitud näopilt. Võidab nutikam, kes valitu vähemate küsimustega ära arvab. Lõbus mäng, mis arendab tähelepanu, tunnuste märkamist. Looduses võib märkamine olla kriitilise tähtsusega. Kiskja püüab ennast ja oma plaane varjata, saakloom aga ohtu varakult avastada ja põgeneda. Saakloom tunneb hirmu, mis aktiveerib tema keha ellujäämiseks sobivaimaks tegevuseks. ...

Tekst ja foto: Andres Lehestik. Raske on saada nii kergeks et kõndida mööda vee pinda unenäos sammud selged ilmsi kerge põhja on minna Kerge nii raskeks saada et tumedais toonides homne Looja päikene soojust saadab vaenu külma meil külvata komme Kerge raskelt on hukka mõista aga hukkamõist kergust ei anna ainult südame tarkus võib mõista armu väge, mis maa peal meid kannab

Tekst ja foto: Andres Lehestik. Kui kaugel on taevas? Kuu kauge nii lähedal näib. Kui kaugel on Isa taevas? Tähtede taga ja lähedal, usume nõnda see käib. Kui kaugel on usk? Usk lootuseta on kaugel, palves usume, oleme lähedal.  Armastusel kuid  kaugust ei olegi. Armastus ongi lähedus, armastus on kauguste ühendus, armastus on püha, on pühendumus, armastuses on usu tähendus. Armastades me lõputut armastust ...

Tekst ja foto: Andres Lehestik. Jook ületab janu, ime käib üle mõistuse. Imesse uskuja ei joobu, saab selguse, ime toob uskujale valguse, kingib taevase õndsuse. Meie igapäevast imet anna meile tänapäev, anna oskust märgata ja oskust jagada  pühendumist, heategusid, soojust ja naeratusi. 

Tekst ja foto: Andres Lehestik. Valgusel pole raskust langev valgus annab elule alguse elu pürgib valguse poole kerge valguses leida on teed hea on elada valguse vaimus tõde otsida vaimu valguses palun viibimist valguse armus

Merille Hommik. Padre Vello Salo ütles kord, et ta on kaotanud usu juhusesse. Pealtnäha juhuslik sündmus võib pälvida tähelepanu ning panna otsima võimalikke seoseid ja põhjuslikkust. Selline mõttetegevus – infost seoste leidmine – on meil ilmselt tekkinud evolutsiooni käigus ja olnud kuidagi kasulik. Kui juhuste tähenduslikkus on seotud kriitiliste elusündmustega nagu sõda, avariid, haigused vms, omandavad need erilise väärtuse. Aga võib ka lihtsamalt-kergemalt, ...

Veel kujutlusest kaunimatki tundeküllast nooti veab poogen tšellolt ootel siseilma täis vaikust viis ja ülevusse püüet nii puhtalt pääseb vabalendu meel veel lõputuse kõla  klaveril ja veel  ja veel ... kunst surematuks sünnib vaimu surematut puutes Alguses peab olema sõna. Pole võimalik rääkida olematute sõnadega. Jah, loodus ja kultuur – aga looduskultuur? On see poogna alt väljuv pikk noot, täis mõtteid, ...

Kas om viil ilmah ilosambat paika, kui tuu, koh oro ütel pervel kõiva hõlmah maja ja tõõsõl mõts om tsirgulaulu täüs, all oroh uja hillä jutto aja ja niit om lillist kirriv nigu hammõkäüs? Kui tuu, koh suvõüüse orgo laohtus tumman ja üütsirk tsirstäs seen›ku nõsõs päiv, koh kuuli, nigu kannõld olõs mängnü jummal ja lätte kottal inglit tandsmah näi? Ei olõ ilmah ilosambat paika! /Paul Lehestik/ Isa kaunis setu keeles kirjutatud luuletuse ...

Läksin mullu ühelt jõeäärselt niidult pääsusilmi otsima. Olin neid sealt kunagi kindla peale leidnud. Kuid pihk jäi tühjaks, perv oli täis pajurisu ja kõrreliste kulu. Niitu polnud enam kaua aega niidetud.  Maailm on pidevas muutumises, muutub nii hea kui ka halb. Lihtne on harjuda heaga, märkamata pingutusi, mis selle saavutamiseks on tehtud. Teisalt tuleb heaolu alati millegi arvelt ja tagajärgedega. Toiduainete küllus on võimalik tänu masinatele ja agrokeemiale. ...

Tekst ja foto: Andres Lehestik. Keegi koputas tasa, ma vaatasin. Tere tulemast, jumalime! Oled sinagi Sõnast, ma lugesin, hüüan rõõmuga välja su nime. Sõna läbi on linnud ja lilled ja puud,  Sõna kaudu kõik ligimesed. Oh millega oleme väärinud, et Sõna sai inimeseks?

Tekst ja foto: Andres Lehestik. Ootan lund, mõte mus tundega klapib – valge vaibaga ilmubki talve ehedus. Puudus nörritab-narritab, rõõmusid napib, väljas laiutab vaadetes hallusest tüdimus. Lume tuleku rõõmudes keegi ei kahtle – kõigest vaid vesi, kuid mis võrratul kujul! Tuisus tuhkjana lendleb, sulas tihkena pehme, näitab lumi kui hing oma tungi või tuju. Maa ootab jõululast, valgusest kirkamat, küünla süütan, mõtisklen ootuse ...

Tekst ja foto: Andres Lehestik Tee ei kedagi edasi vii,  kui mineja ise ei lähe. Tee ulatub algusest lõpuni, igal hommikul jälle uus lähe. Kes sihitult sahmerdab teel, aina keerutab kurve ja ringe, ka laial ja siledal teel ära kaotada võib oma hinge. Kes pimedas otsib teed, leida tulukese võib vilkuva. Vaene rändaja, väsinud teest, õndsalt andjalt saab leiva nii magusa. Kes valguse poole teel, küllap kohtab ka kurve ja ...