On sümboolse tähendusega, et saame meenutada 500 aasta taguseid reformatsioonisündmusi kaks aastat pärast seda, kui tähistasime kaheksa sajandi möödumist Liivi- ja Eestimaa pühendamisest neitsi Maarjale, ning aasta enne Eesti Vabariigi 100. juubelisünnipäeva. Need juubeliaastad on meile andnud ja annavad jätkuvalt rohkesti võimalusi rääkida meie rahva ja riigi kujunemise sajanditepikkusest loost, mille tugevaks aluseks on olnud ristiusk. 16. sajandil Eestimaa aladele ...

Nädal enne Eesti Vabariigi sünnipäeva peeti riigikogu rahvastiku toetusrühma algatusel Eesti demograafilist seisundit ja selle suundumusi käsitlev konverents. See on märgiline. Saab ju riik, «mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade», täita oma ülesannet vaid siis, kui sünnib piisavalt lapsi ja säilib rahvas. Kahjuks on siin põhjust muretsemiseks ning mõnigi tahaks tänaste kriiside ritta lisada ka rahvastikukriisi. On ju laste ja noorte koguarv ...

Alanud on advendiaeg, mil kõneleme Rahukuninga tulekust. Ometi on paavst Franciscus öelnud, et tänavuste jõulude küünlasära ja pidurõõm võib osutuda farsiks, sest kogu maailm on sõjas. Mõne meelest ongi juba alanud kolmas maailmasõda – küll uudsel ja harjumatul moel: psühholoogilise sõjana, propagandasõjana, kultuurisõjana. Jah, tõsi. Meedia, sealhulgas internet, näib muutuvat üha mustvalgemaks. Esiplaanil on vaenlase kuju otsimine ja vastastikused vihakõned. Oma vigade ...

Mis oleks vihmasel suvel parem kaaslane kui raamat? Päevad on pikad. Vaja on puhata ja end lõdvaks lasta. Samas võiks see olla emotsionaalselt ja intellektuaalselt rikastav aeg. Vaimuvara, mis kristliku kirjanduse näol koduriiulil, raamatukogus või poeletil ootab, lausa kibeleb suvitaja seltsi. Tahab soojendada teda seestpoolt otsekui päike, mille paitust väljastpoolt pikisilmi ootame. Kas seda hingevalgust leidub Eestimaal piisavalt? Suured ketipoed nagu Rahva Raamat või ...

Tantsivad ja trumme taguvad lõunamaa pojad. Gregoriaane ja kõrgklassikat kõlada laskvad koorid. Delegatsioonide hordid igast ilmakaarest, seisusest, soost ja vanusest. Iidsed ja mõistetamatud rituaalid ning viimase peal tele- ja digitehnika. Ning sõnad – inimlikult julgustavad ja ülendavad sõnad! Sellisena on meelde jäänud paari aasta tagune Canterbury peapiiskopi ametisseseadmine. Niisugune sündmus pole üksnes pidu, vaid Jumala ilmutuse võimas tunnistus. Ka meie kiriku uue ...

Tänan südamest kõiki, kes mind minu 65. sünnipäeva ja emerituuri siirdumise puhul oma osavõtuga tänuteenistusest Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus, oma eestpalvete, heade soovide ja kinkidega meeles pidasid! Minu sünnipäevakingina on Mustamäe Maarja Magdaleena kiriku ehitamise heaks annetatud 4673 eurot ja konsistoorium on lubanud täiendada seda 5000 euroni. Olgu see tänumeelne ohver innustuseks ühistele püüdlustele uue pühakoja rajamisel. Samuti avaldan tänu nii Eesti ...

Head kirikulised, armsad õed ja vennad! Tänase päeva juhtmõtteks on meie kirikukalender andnud Taaveti 90. laulu 14. salmi: Täida meid hommikul oma heldusega, siis me hõiskame ja oleme rõõmsad kogu oma eluaja! Iga algus on eeloleva iseloomustus ja terviku põhitunnus. Teame, kui suurt mõju avaldab lapsepõlv inimese elusaatusele. Tuntud on vanasõnad nagu: «Mida õpid noores eas, seisab eluaeg sul peas» või «Mida külvad kevadel, seda lõikad sügisel». Õnnelik on inimene, kes ...

Armsad vennad ja õed Kristuses! Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt! Oleme tänulikud Jumalale, kes on kinkinud meile rahu ja armu elada rahulikku elu ning teenida teda viisil, kus me ei ole pidanud kogema otsest tagakiusu oma usu praktiseerimisel ja kuulutamisel. Samas ei ole sellist rahu ja õnnistuse aega kõigil meie vendadel ja õdedel maailma erinevates paikades. Erilist kannatust on pidanud kogema kristlased sellistes maades nagu ...

Eeloleval pühapäeval, neitsi Maarja sünnipäeva eelõhtul toimub Pirita vana kloostri kirikus teema-aasta «Kaheksa sajandit Maar­jamaad» oikumeeniline avapalvus, kuhu on oodatud kõik. Kaheksa sajandit tagasi, Lateraani kirikukogul tutvustati maailmale esmakordselt siinseid alasid kui Maarjamaad. Võime tinglikult öelda, et sellest alates kuulume õhtumaa kristlike rahvaste perre. Vaevalt on lähiajal oodata suuremat juubelit. Küll täiendavad seda paljud teised. Ka meie kirikus ...

Elame usuliste, ideoloogiliste, poliitiliste ja sõjaliste pingete maailmas. Üks kasutab ära teist. Kas on juhus, et ühiskonda lõhestav ja seni varjusurmas olnud kooseluseaduse eelnõu anti menetlusse just Krimmi annekteerimise järel? Kohe lasti käiku ka hinnang, et selle eelnõu oponendid esindavad «Putini mõtteviisi» või lausa Hitleri oma. Sidudes väärtusi neid kuritarvitanud režiimidega tuleks ehk loobuda tööstki, sest kommunistide lemmikloosungiks oli «Au tööle!» ja natsid ...

Kristus ütleb: «Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed» (Ilmutusraamat 1:18). Valul ja kannatusel on oma mõte ja tähendus. Kristuse ristitee on ajaloos märgiks ja meeldetuletuseks, et raskuse kandmisega kaasneb ka õnnistus, rahu ja rõõm. Oleme paastuajal ehk isiklike murede ja ebaõnnestumiste juures keskendunud mõtlemisele, mis on Jumala tahe ning juhtimine. Vast oleme küsinud, mida Jumal meilt ootab. Nii ...

EELK on teinud pikka aega head koostööd Eesti kaitseväega. Tarvitseb vaid nimetada kaplanite tööd kaitseväes või ühist osalemist rahvuslike tähtpäevade tähistamisel ning rahva eetilise ja aatelise palge kujundamisel. Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras pöördus kirikuvalitsuse poole palvega võtta 23. aprillil, kaitseväe veteranide päeval või sellele tähtpäevale eelneval jumalateenistusel EELK kirikutes eestpalvesse kaitseväelased, kaitseväe veteranid ja nende pered ...

«Armu ja rahu saagu teile rohkesti Jumala ja Jeesuse, meie Issanda tundmise kaudu! Tema jumalik vägi on meile kinkinud kõik, mis on vajalik eluks ja vagaduseks, tema tundmise kaudu, kes meid on kutsunud omaenese kirkuse ja väärikusega.» (2Pt 1:2–3) Nende sõnadega juhatab apostel Peetrus sisse oma teise kirja. Niisiis, meile on antud kõik eluks vajalik. Ometi oleme kuulnud Eesti vähenevast rahvaarvust. See oli teemaks presidendi aastapäevakõnes, sellest rääkis ...

Aastavahetusel jagunes Eesti otsekui kaheks. Ühed väitsid, et möödunud aasta oli igati edukas, et meil on põhjust uhked olla. Teiste meelest kriis aina süvenes ja välismaale mindavat just seetõttu, et isamaa ilu mujalt ei paista. Poleemikat sünnitas seegi, kummad on paremad ja ausamad eestlased – kas optimistid või pessimistid. Ilmselt saab sarnast lähenemist laiendada ka kirikule. Siingi peitub permanentne vastuolu soovitu ja saavutatu vahel. Hea siiski, et avalikkuses ...

Armsad kaaskristlased, õed ja vennad! Jeesuse sünni ettekuulutused Piibli lehekülgedel ulatuvad tagasi inimkonna algaega – Aadama ja Eevani. Prohvetite ettekuulutused, mida jõulukirikus kuuleme, on kirja pandud sadu aastaid enne Kristuse sündi. Jumal kõneleb kaasajaga läbi mineviku. Pärimus ja kultuuripärand on vahendid, mis võimaldavad mõista mitte ainult iseennast ja maailma, vaid ka Jumalat. Siiraki tarkuseraamatus öeldakse: «Vaadake muistseid põlvkondi ja nähke: kes ...