Kiriku üks olulisi probleeme tänapäeval on oma vajalikkuse tõestamine. Seni on kiriku vajalikkust seostatud rituaalsete teenuste ja hingelise toe pakkumisega. Kiriku roll Eesti ühiskonna majanduslikus arengus on teema, millest ei taha rääkida ei vaimulikud ega ka majandusteadlased. Siiski võivad kirikud oluliselt kaasa aidata ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks välisturgudel. Kõigepealt tuleks sõnastada situatsiooni kirjeldus. Arenenud riikide turud on küll ilmalikud, ...

3. Ega me teagi täpselt, millised on põgeniku, eriti religioosse põgeniku soovitud tagajärjed Eestisse sattumise situatsioonile ja kas Eesti kristlased on nende tagajärgedega nõus. Reaalsete tagajärgede soovimatust tõestab Eestist lahkunud põgenike suur arv. On täiesti asjakohane, et kirikud vähemalt oma usklike abil sõnastavad nii kohalike soovitud kristlikud tagajärjed kui ka põgenike soovitud tagajärjed. Erisused võivad olla isegi sama religiooni esindajate hulgas. ...

2. Mõnel juhul on religioossuse rõhutamine asjakohane, näiteks isik põgeneb religioossete gruppide konflikti tagajärjel. Oluline on religioossus aga põgeniku tuleviku seisukohalt: kas religioossed põgenikud on suutelised religioosse tava ehk piirangute tõttu kohanema sihtriigis? Seega teave religioossete konfliktide ja religioossete iseärasuste kohta oleks oluline ning kirikud peaksid teavitama nii oma kogudusi kui ka koguduseväliseid isikuid. Kant on defineerinud ...

1. Põgenikke nähakse meediasõnumites nii majanduslike probleemide lahendusena kui ka sotsiaalsete probleemide allikana. Majanduslike probleemide lahendamiseks loodetakse põgenikke kasutada selliste tööde tegemisel, mida eestimaalased ise enam ei soovi teha või mille jaoks ei jätku ka eestimaalaste soovi korral arvuliselt inimesi. Sotsiaalsete probleemidena nähakse põgenike kohanematust kohaliku komberuumiga, julgeolekuohte ning ka ressursside äravõtmist kohalikelt. Kuna ...

Kapitalistliku tootmise, müügi ja tarbimise eetika on majandusteaduses elava diskussiooni objektiks. Kuna kirik on sotsiaalne institutsioon, ei saa ta samuti kõrvale sellest arutelust ning peaks end positsioneerima. Kirik peaks avaldama enda suhtumist selle kohta, kuidas kasutatakse loodusressursse, milline on töövõtja sotsiaalne positsioon, milliseid võtteid kasutatakse müügil ja tarbimise õhutamisel, kuidas võiks jaotada kasumit. Oma eetilisi seisukohti võiksid avaldada ...

Vabariigi president Kersti Kaljulaid on oma kõnedes korduvalt kasutanud mõistet komberuum. Tees on – kõik, kes aktsepteerivad meie kombe­ruumi, on teretulnud ning selliste siia saabuvate indiviidide arvel võib kasvada rahvastik, areneda majandus ja kultuur. Mõistet komberuum teaduslikus kirjanduses ei kasutata ja seda võib käsitleda eesti tuletisena. Samas ruumi mõiste pole sotsioloogias võõras ja idee väljendub väljateoorias. Kõik sotsiaalne eksisteerib mingis ...