Slava Ukraine

Kõik autori postitused

Lojaalsustest

Lojaalsuse headus sõltub sellest, kellele ja kuidas lojaalne ollakse. Tööandjad vajavad lojaalseid töötajaid. Andekast ja võimekast inimesest on vähe kasu, kui ta pole lojaalne. Andekat, ent ebalojaalset on raske usaldada, tema käitumine pole etteaimatav, ta võib teha seda, mida pole öelnud, ja mitte teha seda, mida ütleb. Kui inimene aga ongi ainult lojaalne, ei esita küsimusi, ei mõtle asjade üle ise järele, siis võib temast saada kergesti kasutatav (manipuleeritav) ...

Tänane elu ajaloolise Lutheri pilgu läbi

1996. aastal usuteaduskonda astumise vastuvõtuvestlusel küsiti minult, kumba usukogemust pean õigemaks, kas Aurelius Augustinuse, kes muutus kristlusesse pöördudes vabameelsest vagaks, või vagaduspüüdlustest alustanud ning ristiinimese vabadusteni jõudnud Martin Lutheri usuteekonda. Küsimus eeldas, et ma mõtleksin tänasele ajalooliste näidete varal, ent saab mõelda ka vastupidi, kuidas paistaks tänane välja ajalooliste Augustinuse või Lutheri silmade läbi. Olen mõtisklenud, ...

Populistid kaaperdavad religiooni

Kilp,Alar2015Eelmisel aastal ilmus Nadia Marzouki, Duncan McDonnelli ja Olivier Roy toimetatud raamat „Saving the People: How Populists Hijack Religion“ (Päästes rahvast: kuidas populistid kaaperdavad religiooni“), milles väideti, et ehkki populistid erinevad üksteisest näiteks suhtumise poolest samasooliste õigustesse, kalduvad nad Euroopas kõik vastanduma islami kui tsivilisatsiooniga ning kasutama religiooni vahendina, mille alusel määratleda neid, kes „rahva“ hulka kuuluvad ja kes ...

Kirikus käimine presidendile kohustuslikuks?

President Kersti Kaljulaidi ametiaega on algusest peale saatnud ühiskondlik arutelu selle üle, miks ta ei soovinud EELK peapiiskopi Urmas Viilma pakutud tänujumalateenistust ametisse vannutamise järel, miks peab jõule ja kirikut iseseisvateks asjadeks ning miks arvab (22. mail Manchesteris toimunud terrorirünnakute järel), et rangelt ilmalik riik aitab ära hoida rahu usukogukondade vahel või miks ta ütles Joonas Hellermale antud aastalõpuintervjuus, et peab riigi ...

Mis imetrikk teeb edukaks?

Eelmisel nädalal meie seast lahkunud näitlejat Lembit Ulfsakit (1947–2017) meenutati mitte ainult ülivõrdes, vaid ehk tavapärasest ka enam, kuna tunda on, et tegemist oli sümpaatse ja tagasihoidliku, konkreetse ja otsekohese inimesega, igati hea ja professionaalse näitlejaga. Järelhüüetes öeldi, et Lembit oli läbi aegade parim nii meie riigi sees kui riigist väljas. Nii on. Lembit Ulfsak on rahva südames. Sündmust vahendav ajakirjanik aga tahab publikuni tuua ka seda, „mis ...

Trump on ilming, mitte põhjus

20. jaanuaril sai Ameerika Ühendriikide 45. presidendiks Donald Trump. Üksmeelt selles osas, mida Trumpi valimisvõidust ja valimiste võitmise viisist järeldada, on väga vähe. Paljud kommentaatorid nimetavad teda populistiks, kuna ta räägib kas (liht)rahva või siis valgenahalise lihtrahva nimel, kellest valitsev eliit (ingl k establishment) justkui ei hoolivat. Kui näpuga järge ajada, siis aga selgub, et jõulist populismi leiti ka Bernie Sandersi (demokraatide üks ...

Rahu hoidmine me endi keskel

Kilp,Alar2015Uue valitsuse koalitsiooniläbirääkimiste esimesel päeval küsiti president Kersti Kaljulaidilt, kas on tulemas vasakpööre või mitte. President ütles, et silte võivad inimesed kleepida igasuguseid ja et kõik riigikogu erakonnad on saanud valijatelt mandaadi. Võib öelda, et president toimis rahutegijana või vahendajana erakondade vahel, olemata ühe või teise erakonna või valitsuskoalitsiooni poolel. Nii täna kui vahetult pärast viimaseid valimisi on riigikogus võimalik ...

Valimistest positiivselt

Seekordsed presidendivalimised on olnud mitmes mõttes ka positiivsed. Esiteks oli kandidaatide kampaania aeg erakordselt pikk ja põhjalik. Kui varasematel valimistel kas ei ole kampaaniat valijameeste seas ning nädalate kaupa vastastikuseid väitlusi meediakanalites pea tehtudki või kestsid need vaid paar päeva, siis sel korral said kandidaadid mitmeid kuid omavahel debattida. Tutvustati oma seisukohti nii küsimustes, mis kuuluvad presidendi tööülesannete hulka, kui ka ...

Palugem, otsigem, koputagem

Mäejutluses kutsub Jeesus inimesi üles paluma, otsima ja koputama koos lubadusega, et kui sa palud, siis sulle antakse, kui sa otsid, siis sa leiad, ning kui sa koputad, siis sulle avatakse. Tänapäeva individualistlikus ühiskonnas on kiusatus tõlgendada Jeesuse õpetust individualistlikult, ent kolm üleskutset kas on sotsiaalse suhtluse põhised otseses mõttes – on vägagi tõenäoline, et Jeesus ei mõelnud koputamist omaenda uksele või palumist vaid Jumalalt – või vähemalt ...

Tõotatud maa vallutamine

Kiusatus leppida mugavuste ja olemasolevaga ei tohiks olla kellelegi võõras. Mõnel meist on iseloomu pürgida suurt väljakutset pakkuva sihi ja eesmärgi suunas ka siis, kui «saaks ka ilma», teised katsuvad väljakutsetega rammu alles ajal, mil «selg on vastu seina», taganeda ega põgeneda pole enam kusagile ning «puhata ja mängida» enam ka ei saa. Ehkki väga tahaks ja mängukaaslasi leiaks ka. Meie «tõotatud maaks» võib olla olümpiavõit, osalemine Eesti meistrivõistlustel või ...

Täiskasvanute kiusamine

Vabariigi aastapäeva eelses «Radari» saates rääkisid praegused (Valdo Randpere, Kadri Simson) ja endised riigikogu liikmed (Kristiina Ojuland) ja nende abikaasad (Marina Riisalu) neist mõnest minutist, mil kaamerad filmivad seda, kuidas nad presidendi ja presidendiprouaga kätlevad, televaatajad neid näevad ja moeeksperdid kommenteerivad-hindavad riietust üldiselt ning eelkõige naiste kleite. Kadri Simson ja Kristiina Ojuland andsid mõista, et neile ei lähe eriti korda see, ...

Kuidas rääkida rahvaga?

Poliitikutele heidetakse ette, et nad ei räägi rahvaga nii, nagu asjad on. Ent kas rahvaga üldse peaks rääkima nii, et rahvas mõistaks asju samamoodi nagu eliit? Kui mõni kuu tagasi korraldas ISIS rünnakud Pariisis, ütlesid poliitilised juhid kui ühest suust, et see oli samaaegselt rünnak ka USA ja Eesti vastu. Nii öeldes ei viidatud otseselt NATO artikkel 5-le, mille kohaselt siis, kui rünnatakse üht NATO liikmesriiki, asuvad rünnatu kaitsele kõik liikmesriigid, sest ...

Kas parlament peaks pühakirja tõlgendust reguleerima?

Kilp,Alar2015Venemaa duuma võttis hiljuti vastu seaduse, mille kohaselt koraanis ja kristlikus piiblis, juudiusu ja budismi pühakirjades olevate tekstilõikude tsiteerimist ei saa pidada äärmusluse ilminguks. Ehk teisisõnu, kui keegi õigustaks näiteks Taaveti ja Koljati loo põhjal, et «samadel tingimustel» on inimeste kividega loopimine õigustatud, siis sellist õigustust võib vaidlustada küll, ent Taavet usukangelasena ja ka lugu ise ei ole äärmuslus. Tundub harjumatu, et pühakirja ...

Kas reeglid aitavad arutleda?

Kust täpselt läheb piir, millest alates mingi seisukoha avaldamine pole enam seadusega kaitstud õigus sõna- ja arvamusvabadusele, vaid muutub keelatuks ja karistatavaks, seda on lihtsam teada mitte üldpõhimõtte («kõne on lubatud, vihakõne mitte»; «salliv seisukoht on lubatud, sallimatu mitte»), vaid üksikjuhtumi ehk selle järgi, kui me teame, mida tuleb sallida, mis liigitub vihakõneks ja mida ei tohi eitada. Näiteks holokausti eitamine on mitmes Euroopa riigis (Austria, ...

Pagulane kui ligimene

Lühikeses perspektiivis ehk selles, kuidas me näeme kulgevas uudisvoos umbes viimase ööpäeva jooksul toimunut, peaks Euroopasse jõudnud asüülitaotlejate katsumused tekitama meis kaastunnet, empaatiat ja ligimesearmastust. Põhjusi on rohkelt. Vähemalt 2/3 põgenikest on pärit kriisi- ja konfliktikolletest, kus inimesed kogevad poliitilist, kultuurilist ja usulist vägivalda. Miljonitest põgenikest (oma kodumaalt põgenenute arv on esimest korda pärast II maailmasõda tõusnud ...