Slava Ukraine

Kõik autori postitused

Jõulud Petlemmas on tänavu teistsugused

Alar Kilp. FOTO: Arhiiv Eesti Kiriku lugeja küsib, miks tänavu Jeesuse sünnipaigas Petlemmas jõulupuud ei ole. Kirikud Petlemmas on otsustanud jõule sel korral mitte tähistada suurte pidustuste ja dekoratsioonide, sära ja rõõmutunnetega. Advendiaega ja kristlikke jõule tähistatakse, ent mitte rõõmupühana, vaid ajana, mil „oma rahvas“ kannatab, mis on „kurbuse ja valu“ aeg ning kus seetõttu on kohane tähistada jõule vaimselt ja seesmiselt. Kuna 7. oktoobrist ...

Milline rahvuse võitlus on õigustatud?

Pakistan on julgeoleku kaalutlustel saatmas riigist välja 1,7 miljonit afgaani (mõeldakse Afganistanist pärit isikuid, kel puudub Pakistani kodakondsus, mitte puštusid, keda kuni 19. sajandini nimetati ka afgaanideks, kuid keda Afganistani elanikkonna koguarvust on ca 40%). Tõenäoliselt enamik neist, kes nüüd Pakistanist lahkuma peavad, on Afganistanist lahkunud 1980ndatest alates kestnud sõdade tõttu. Pakistani-Afganistani piiri äärde (Afganistani poolele) on tekkimas ...

Palestiina kristlastest pooli valimata

Iisraeli ja Hamasi sõda on mitmetahuline ja vastuoluline. „Kõik teavad“, millise julmusega Hamas 7. oktoobril korraldas rünnakud Iisraeli tsiviilelanike vastu, kui paljusid ja kuidas tapeti või võeti pantvangi. Niivõrd, kuivõrd nädalad pärast seda rünnakut räägib globaalne meedia aga peamiselt palestiinlaste ajaloost Gazas ja Läänekaldal pärast aastat 1948, okupatsioonist ja apartheidist (varem kasutasid seda mõistet Iisraeli poliitikate kohta Human Rights Watch ja Amnesty ...

Ülekoormusjuhtimine

Tänu tehnoloogiale saab töö ja elu minna aina tõhusamaks ja lihtsamaks, välja arvatud juhul, kui kõike on liiga palju, järg kaob käest ja nagu poliitikas öeldakse, „pikas plaanis“ läheb käest oluline siht ja igapäevane rutiinne protsess, millega selle sihi suunas kulgetakse.Andmed ja tehnoloogia esitavad uued võimalused ja väljakutsed kõikjal. Sotsiaalmeedia ja kasvav tava suhelda digivahendi kaudu ei ole väljakutse kirikule rohkem, kui ta on koolile, kodule, poliitilisele ...

Kirik valitsuse väärtuspoliitikas

Hetkel on väärtuspoliitikas tekkinud „avatud võimaluste aken“ ehk moment, mille kasutamata jätmisel järgmine sarnane võimalus võib tekkida alles aastate pärast. Riigikogus on progressiivsete väärtushoiakute valitsuskoalitsioon. Laiem poliitiline kontekst püsib suuresti muutumatuna kuni Ameerika Ühendriikide presidendi ja Euroopa Parlamendi valimisteni järgmisel aastal. Siis võib „tähtede seis“ muutuda. Siim Kallase ja Andrus Ansipi juhitud Reformierakond oli ...

Reformierakond otsib koalitsioonipartnereid

Valimised läksid uuringufirmade Turu-uuringud ja Kantar Emor küsitlustulemuste kohaselt, ent teisiti, kui ennustas uuringufirma Norstat, milles EKRE näitajad olid regulaarselt kõrgemad ning Eesti 200 ja Reformierakonna omad pisut madalamad kui kahe esimese uuringufirma andmetes. Kui Norstati põhjal oleks mõni nädal enne valimisi võinud arvestada ka EKRE-Keskerakonna-Isamaa koalitsiooniga ning veel märtsi alguses oli Postimehes uudis, et EKRE läks Reformierakonnast ...

Kallase kolmas valitsus ei saa ilma Eesti 200-ta

Viimased reitingud näitavad, et nagu kahel viimaselgi korral – 2015. aastal Taavi Rõivase esimene valitsus (Reformierakond ja SDE) ning 2019. aastal Jüri Ratase esimene valitsus (Keskerakond, Isamaa ja SDE) –, nii ka käimasolevatel riigikogu valimistel praegu võimul olev koalitsioon (Reformierakond, Isamaa, SDE) ei saa valimispäeva järel riigikogus enamushääli kokku ehk kampaaniaaegne valitsus pole pärast 5. märtsi enam võimalik.  Sel põhjusel ei tasu lasta end ...

Õigeusk julgeolekuriskina Baltimaades

8. septembril 2022 muutis Läti parlament Läti Õigeusu Kiriku (LÕK) seadust (selline seadus on Lätis alates aastast 2008) eesmärgiga tugevdada LÕK sõltumatust Moskva patriarhaadist. Seadusmuudatuse algatasid Läti president (Egils Levits) ja justiitsministeerium peamiselt kahest motivatsioonist – Moskva patriarhaat on üheselt õigustanud Venemaa agressiooni Ukrainas ning lisaks oli põhjust ka karta, et sellise sammu astumata jätmise puhul võib Moskva patriarhaat kasutada ära ...

Looinimene

Merille Hommik. Peamiselt (sotsiaal)psühholoogia uurimustest sain hiljuti teada, et inimene on homo narrans ehk lugusid rääkiv, lugude põhjal end ja teisi, ühiskonda ja maailma ning ka ennast inimkooslustes ja maailmas mõistev olend. Loopõhiselt tunnetame end ja teisi juba kaheaastaselt, kolmeaastaselt oleme (peamiselt vanematelt) õppinud rääkima lugu endast ka teistele.  Ühes vaates on nii, et kõigepealt on kogemused ning kogemuste järel selgitame loo vormis ...

Kirikute ootused erakondadele järgmisteks valimisteks

Kristjan Luhamets. 2023. aasta märtsis toimuvate riigikogu valimiste kampaania on tasapisi juba alanud. Reitingu poolest madalseisus olev Keskerakond võidab avalikku tähelepanu peretoetuste eelnõuga, mida selle esitamise hetkel toetasid opositsioonierakonnad, ent mitte koalitsioonipartner Reformierakond. Sellest ajendatuna on arutatud, kas koalitsioon laguneb, kas Eesti saab praeguses olukorras lubada valitsusvahetust, kas Keskerakonnal oleks taktikaliselt kasulikum ...

Mitmemõõtmeline sõda Ukrainas

Olukord muutub päev-päevalt, mistõttu on oluline hoida silme ees seda, mis on toimunud alates 21. veebruarist (kui Putin oma kõnes tunnustas Donbassi ja Luhanski nn rahvavabariike) ja 24. veebruarist, mil Putin kuulutas välja sõja ning esitas oma sõja alustamist õigustava kõne.  Sõda Ukrainas algas 2014. aastast, ent varasemad käsitlused Ukraina presidendist Zelenskõist (nt kui meie meedias näidatakse filmi Zelenskõist aastatel 2019 kuni 2021, siis kõik toonane on ...

Inimene, kirik, seltskond

Kristjan Luhamets. Raamatus „Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt“ on Uku Masingu (1909–1985) kirjutised Teise maailmasõja eelsest ja aegsest ajast. Mitmes enne maailmasõda avaldatud tekstis käsitles ta õhtumaa kultuuri allakäiku toonasel ajal ning kiriku suhteid ühiskonnaga ja poliitikaga läbi aastatuhandete. Masing kasutas sõna „seltskondlik“, millega saab mõtestada ja mõista nii Jeesuse sõnumit algkristluse päevil, neljandast sajandist tekkinud kristlikku ...

Kas (kollektiivne) ärevus aitab?

Merille Hommik. Kas jaanuaris läheb Ukrainas sõjaks? Kui palju tõuseb veel kinnisvara/elektri/gaasi hind? Mitu inimest on koroonaga haiglas, mitu suri? Kui kiirelt levib omikrontüvi üle Eesti? Millal lõhkeb kinnisvara mull? Kui suur on inflatsioon? Kas oled valmis jäävihmaks, kui see taevast alla tuleb?  Filmis „Spioonide sild“ (Bridge of Spies, 2015) käsitletakse üht tõsielus sündinud lugu, kus Ameerika Ühendriikides (1957. aastal) püüti kinni Nõukogude spioon. ...

KOV valimiste mälumäng

Merille Hommik. Kohalike volikogude valimiste üldtulemused ning ka see, kuidas läks valimistel vaimulikel, on üldpildis teada. Seetõttu käsitlen valimiste tulemusi ja kandideerimisi valimistel „mälumänguliselt“ mõõtmetes, mis päevauudiste kajastuses võivad muidu märkamatuks jääda. 1. Valimistel kandideeris kokku 10 025 kandidaati, konkurss volikogu kohale oli väikseim Muhus (2,1) ning suurim Tallinnas (15). 1717st volikogu kohast läks vaid üks ...

Rüütli metafoori järgi Karis, mitte Kaljulaid

Eestist väljaspool (ehk rahvusvahelises meediakajastuses) tuntakse huvi, miks presidendivalimiste teises voorus 31. augustil riigikogus valiti ametisse Alar Karis ning miks ei osutunud tagasivalituks Kersti Kaljulaid.  Kersti Kaljulaid oli majandusajakirja Forbes 2017. aasta „saja kõige mõjukama naise“ nimekirjas 78. kohal, otseselt tema ja tema meeskonnaga seostatakse Eesti jõudmist ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks aastateks 2020–2021, sellesuvistes avaliku arvamuse ...